{"id":111499,"date":"2026-02-19T09:56:07","date_gmt":"2026-02-19T09:56:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/111499\/"},"modified":"2026-02-19T09:56:07","modified_gmt":"2026-02-19T09:56:07","slug":"uudne-klaasketas-sailitab-inimkonna-kultuurivara-tuhandeid-aastaid-tehnika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/111499\/","title":{"rendered":"Uudne klaasketas s\u00e4ilitab inimkonna kultuurivara tuhandeid aastaid | Tehnika"},"content":{"rendered":"

Microsofti teadlased esitlesid uut andmesalvestuss\u00fcsteemi<\/a>, mis kirjutab info laseriga tavalise klaasi sisse. Kuigi meetod v\u00f5imaldab talletada infot erinevalt praegustest salvestusviisidest v\u00e4hemalt 10 000 aastat, piirab selle rakendusv\u00f5imalusi aeglane kirjutamiskiirus.<\/p>\n

Inimkonna loodava digitaalse info hulk on viimastel k\u00fcmnenditel plahvatuslikult kasvanud, kahekordistudes umbes iga kolme aastaga. Samal ajal maadlevad m\u00e4luasutused ja teadlased probleemiga, kuidas p\u00fcsiva v\u00e4\u00e4rtusega ajaloolisi, teaduslikke ja isiklikke andmeid pikka aega turvaliselt s\u00e4ilitada. Seni pole leitud head ja odavat viisi, kuidas neid aastasadade vaates kaitsta.<\/p>\n

Praegu kasutusel olevatel magnetlintidel ja k\u00f5vaketastel h\u00e4vivad andmed sageli juba v\u00e4hem kui k\u00fcmne aastaga. See sunnib andmekeskusi infot pidevalt uutele seadmetele kopeerima, mis raiskab aega ja energiat. Uus lahendus pakub aga v\u00f5imalust talletada \u00fchele v\u00e4ikesele klaasplaadile ligi viie terabaidi jagu infot. Sellest piisab n\u00e4iteks umbes kahe miljoni raamatu talletamiseks.<\/p>\n

Ehkki seda on n\u00e4iliselt palju, kahvatub see igal aastal tekkivate teadusandmete hulga k\u00f5rval. Ainu\u00fcksi raadioteleskoopide v\u00f5rgustik (SKA) loob aastas 700 petabaidi andmeid, mille talletamiseks kuluks \u00fcle 140 000 taolise klaasplaadi.<\/p>\n

Laseritega klaasi kallale<\/p>\n

Microsofti teadlased eesotsas James Allisoniga kasutasid andmete klaasi sisse talletamiseks \u00fclil\u00fchikesi laserimpulsse. Need tekitavad materjalis mikroskoopilisi muutusi, luues tillukesi kolmem\u00f5\u00f5tmelisi piksleid. S\u00fcsteem talletas infot, muutes nende ruumiliste pikslite omadusi. Erinevalt varasematest katsetustest v\u00f5imaldas lahendus andmeid kirjutada, s\u00e4ilitada ja uuesti lugeda \u00fchtse ning t\u00e4ielikult automatiseeritud terviks\u00fcsteemina.<\/p>\n

Teadlased mahutasid 12-sentimeetrise k\u00fcljepikkuse ja kahe millimeetri paksuse klaasplaadi sisse 301 andmekihti. Suuruselt joogiklaasi aluse v\u00f5rreldav plaat talletas kokku 4,8 terabaiti infot. Ehkki seda on klaasketta suurusega arvestades kordades v\u00e4hem kui tipptasemel SSD-ketastel v\u00f5i v\u00e4lkm\u00e4ludel, v\u00f5ib selle aastateks mureta lauasahtlisse j\u00e4tta.<\/p>\n

Katsete p\u00f5hjal v\u00f5iks klaasketas toatemperatuuril s\u00e4ilitades loetavana p\u00fcsida \u00fcle 10 000 aasta. Arvutusk\u00e4ik peegeldab siiski vaid materjali soojuslikku vastupidavust. Teadlased ei arvestanud laborikatsetes mehaaniliste pingete, klaasi f\u00fc\u00fcsilise purunemise ega keemilise korrosiooniga.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchm suutis kirjutada andmeid k\u00f5ige rohkem kiirusel kaheksa megabaiti sekundis, mis j\u00e4\u00e4b alla isegi vanema p\u00f5lvkonna k\u00f5vaketastele. Autor\/allikas: Microsoft Research<\/p>\n

Klaasi talletatud teabe lugemiseks valgustas s\u00fcsteem plaati ja pildistas seda mikroskoobiga. Kuna sajad andmekihid asusid v\u00e4ga tihedalt koos, tegi kaamera vigade v\u00e4ltimiseks igast kihist pildi mitmelt eri s\u00fcgavuselt. L\u00f5puks t\u00f5lkis masin\u00f5ppel p\u00f5hinev algoritm n\u00e4htud mustrid ja optilise m\u00fcra tagasi nullideks ja \u00fchtedeks.<\/p>\n

Uurimisr\u00fchm katsetas edukalt nii erilist kvartsklaasi kui ka tavalist ja odavamat borosilikaatklaasi. Viimane teeb tehnoloogia laiemale kasutajaskonnale k\u00e4ttesaadavamaks, sest lihtsustab andmete lugemist ja kirjutamist.<\/p>\n

Teadlased tunnistavad siiski, et v\u00e4hemalt esialgu v\u00f5iks s\u00fcsteemist kasu olla vaid kitsastes valdkondades. Nii andmete lugemiseks kui ka kirjutamiseks on tarvis kallist ja keerulist optilist eritehnikat. Samuti ei saa klaasi talletatud andmeid kunagi uuesti \u00fcle kirjutada ega muuta.<\/p>\n

Viimaks suutis t\u00f6\u00f6r\u00fchm kirjutada andmeid k\u00f5ige rohkem kiirusel kaheksa megabaiti sekundis, mis j\u00e4\u00e4b alla isegi vanema p\u00f5lvkonna k\u00f5vaketastele. S\u00fcsteem sobib seega esialgu vaid info, n\u00e4iteks teadusandmete v\u00f5i kultuurip\u00e4randi, pikaajaliseks arhiveerimiseks.<\/p>\n

Uuring ilmus ajakirjas Nature<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Microsofti teadlased esitlesid uut andmesalvestuss\u00fcsteemi, mis kirjutab info laseriga tavalise klaasi sisse. Kuigi meetod v\u00f5imaldab talletada infot erinevalt…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":111500,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[52784,131,130,10229,52786,37,33,35,34,36,52785,2357,52787],"class_list":["post-111499","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-andmesalvestus","tag-ari","tag-business","tag-digiarhiiv","tag-digiinfo","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-lasertehnoloogia","tag-microsoft","tag-optiline-andmesalvestus"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/111499","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=111499"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/111499\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/111500"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=111499"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=111499"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=111499"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}