{"id":111503,"date":"2026-02-19T09:58:26","date_gmt":"2026-02-19T09:58:26","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/111503\/"},"modified":"2026-02-19T09:58:26","modified_gmt":"2026-02-19T09:58:26","slug":"eesti-teadlase-nutigeel-paneks-bakterid-kosmoses-tood-rugama-tehnika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/111503\/","title":{"rendered":"Eesti teadlase nutigeel paneks bakterid kosmoses t\u00f6\u00f6d r\u00fcgama | Tehnika"},"content":{"rendered":"<p>&#8220;Ressurssidest, mis muidu tavap\u00e4raselt \u00e4ra p\u00f5letatakse v\u00f5i komposteeritakse, otsitakse maailmas \u00fcha rohkem uut v\u00e4\u00e4rtust,&#8221; \u00fctleb materjaliteaduse nooremteadur Hans Priks. Teda huvitasid eesk\u00e4tt bioloogilist p\u00e4ritolu j\u00e4\u00e4tmed: neid tekib ohtralt nii p\u00f5llumajanduses, n\u00e4iteks k\u00f5rtena viljakoristuse k\u00e4igus kui ka reoveek\u00e4itluses.<\/p>\n<p>Paljusid selliseid j\u00e4\u00e4ke saab kasutada mikroobide n-\u00f6 toiduna, et muuta need millekski uueks ja kasulikuks. &#8220;N\u00e4iteks sobiksid ka puuvillast riided, mis koosnevad tselluloosist. Kui see peenestada ja lagundada, saab k\u00e4tte gl\u00fckoosi, mis on mikroobide \u00fcks meelistoitaine,&#8221; toob ta n\u00e4ite.<\/p>\n<p>&#8220;Kui panna [mikroobid] materjali sisse, mis suudab neid kinni hoida, annab see m\u00e4ngimisruumi tehnoloogia ohutuks ja laiemaks kasutamiseks.&#8221;<\/p>\n<p>Oma hiljuti kaitstud doktorit\u00f6\u00f6s p\u00fc\u00fcdis Priks mikroorganisme kasutavat tootmist senisest t\u00f5husamaks muuta. Praegu kasvatatakse tootmismikroobe enamasti vedelikus: rakud pannakse toitelahusesse, keskkonda hoitakse segamise ja \u00f5hutamisega \u00fchtlasena ning protsessi l\u00f5pus eraldatakse toode ja biomass.\u00a0<\/p>\n<p>&#8220;See t\u00f6\u00f6tab h\u00e4sti, kuid kui m\u00f5elda j\u00e4\u00e4tmete v\u00e4\u00e4rindamisele v\u00e4ljaspool ideaalset laborit, n\u00e4iteks reoveejaamas v\u00f5i mujal n-\u00f6 p\u00e4ris keskkonnas, kerkivad esile kaks suurt muret,&#8221; osutab Priks. Esiteks ohutus ja kontroll: kui kasutada geneetiliselt tootlikumaks muudetud mikroobe, on oluline, et nad ei p\u00e4\u00e4seks keskkonda. Teiseks loeb stabiilsus: v\u00e4liskeskkonnas on omad mikroobid, muutuv keemia ja mehaaniline koormus, mille eest tootjad vajavad kaitset.\u00a0<\/p>\n<p>Sestap katsetas Priks mikroobide t\u00f6\u00f6kohana uut t\u00fc\u00fcpi h\u00fcdrogeelist kuubikuid. &#8220;Kui panna nad materjali sisse, mis suudab neid kinni hoida, annab see m\u00e4ngimisruumi tehnoloogia ohutuks ja laiemaks kasutamiseks,&#8221; arutleb v\u00e4rske doktor.<\/p>\n<p>Tehas, hotell v\u00f5i Norra vangla?<\/p>\n<p>Doktorit\u00f6\u00f6s proovis Hans Priks valmistada justkui mikroorganismide tehast, kus nad saaksid piltlikult \u00f6eldes rahulikult oma t\u00f6\u00f6d teha. &#8220;Eesm\u00e4rk oli luua struktuur, kuhu toitained p\u00e4\u00e4seksid v\u00f5imalikult h\u00e4sti ligi ja kus rakud saaksid elada, kasvada ja t\u00f6\u00f6tada,&#8221; kirjeldab ta. Teisalt peab selline nn tehas olema piisavalt suletud: kui see viia n\u00e4iteks reoveejaama, ei tohiks sealses keskkonnas elutsevad mikroobid tehasesse sisse tungida ega seda \u00fcle v\u00f5tta.\u00a0<\/p>\n<p>Oma t\u00f6\u00f6s valmistas Priks niisuguseid tehaseid mitsellaarsetest h\u00fcdrogeelidest. Tegu on veerikaste pol\u00fcmeersete materjalidega, mis koosnevad enam kui 70 protsendi ulatuses veest. &#8220;Kui geel on pol\u00fcmeriseeritud, v\u00f5ib see meenutada justkui kummi v\u00f5i kuivanud silikooni: katsudes tunned, et see on niiske, aga samas \u00fcllatavalt sitke,&#8221; kirjeldab Priks. Ehkki h\u00fcdrogeel v\u00f5ib meenutada ka tarretist, l\u00e4ks ta kummisema koostise teed: &#8220;Materjal peab vastu pidama intensiivsele segamisele ja s\u00e4ilitama kuju ka siis, kui reaktoris on sadu v\u00f5i tuhandeid t\u00fckke.&#8221;<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3215054\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3215054h48b8t24.jpg\"\/>Laborikatsetes piirdus Priks enamasti minimalistlike h\u00fcdrogeelist kuubikutega Autor\/allikas: Airika Harrik<\/p>\n<p>Kui k\u00fclmas olid kasutatud materjalid vedelad, siis toatemperatuuril meenutasid need hambapastat. Priks segas oma materjalide sisse erinevaid mikroorganisme: p\u00e4rme, baktereid ja vetikaid. Samuti lisas ta initsiaatorit ehk ainet, mis pani materjali p\u00e4rast printimist k\u00f5vastuma, et objekt s\u00e4ilitaks oma kuju.\u00a0<\/p>\n<p>&#8220;V\u00f5ib ka ette kujutada, et see on juskui mikroobide hotell.&#8221;<\/p>\n<p>&#8220;Laadisin pasta s\u00fcstlasse ja printisin 3D-printeriga erineva struktuuriga objekte,&#8221; meenutab v\u00e4rske doktor. Nende materjalidega saab tr\u00fckkida ka v\u00e4ga keerukaid struktuure, kuid laborikatsetes piirdus ta enamasti minimalistlike h\u00fcdrogeelist kuubikutega. &#8220;V\u00f5ib ka ette kujutada, et see on justkui mikroobide hotell. Printides saan v\u00e4ga t\u00e4pselt paika panna, kus keegi pesitseb \u2013 kas \u00fchel v\u00f5i teisel korrusel,&#8221; kirjeldab Priks.\u00a0<\/p>\n<p>Seejuures peab mikroobidel olema mugav elada: piltlikult \u00f6eldes on toit laual ja tuba koristatakse \u00e4ra ehk j\u00e4\u00e4ksaadused viiakse minema. M\u00f5neti meenutab kuubik Priksi s\u00f5nul ka mugavat Norra vanglat, sest \u00fckski mikroob sealt ideaalis keskkonda sattuda ei tohi. &#8220;J\u00f5udsin arusaamale, kuhu materjale tuleks edasi arendada, et suudaksime rakke kauem kinni hoida,&#8221; m\u00e4rgib v\u00e4rske doktor.<\/p>\n<p>Aeglasem, aga puhtam ja korduskasutatav tootmine<\/p>\n<p>Valmis kuubikute t\u00f6\u00f6kindlust katsetas Hans Priks \u00f5llep\u00e4rmiga. Ta andis p\u00e4rmile toiduks gl\u00fckoosi ja m\u00f5\u00f5tis tulemusena etanooli teket. &#8220;See on k\u00fcll lihtsustatud s\u00fcsteem, kuid idee on laiem: keerukamates lahendustes v\u00f5iksid mikroobid toota ka ravimi\u00fchendeid, ens\u00fc\u00fcme ja valke v\u00f5i keemiat\u00f6\u00f6stusele vajalikke l\u00e4hteaineid,&#8221; s\u00f5nab ta.<\/p>\n<p>&#8220;See v\u00e4hendaks seisakuid ja steriliseerimisvajadust, mis annaks suure aja- ja energiav\u00f5idu.&#8221;<\/p>\n<p>Priksi s\u00f5nul v\u00f5imaldaksid h\u00fcdrogeelkuubikud liikuda pidevtootmise suunas: selle asemel, et iga tootmists\u00fckli j\u00e4rel reaktor t\u00fchjaks lasta ja puhastada, v\u00f5iks ideaalis toita pidevalt s\u00fcsteemi \u00fchest otsast ja koguda toodet teisest. &#8220;See v\u00e4hendaks seisakuid ja steriliseerimisvajadust, mis annaks suure aja- ja energiav\u00f5idu. Lisaks saab samu kuubikuid vajadusel korduskasutada,&#8221; seletab Priks.<\/p>\n<p>Samas on h\u00fcdrogeelkuubikutel praegusel kujul omad piirangud. N\u00e4iteks kulgevad bioprotsessid neis aeglasemalt kui vabalt lahuses kasvavatel rakkudel. Seet\u00f5ttu ei sobiks kuubikud Priksi s\u00f5nul praegu veel h\u00e4sti ravimit\u00f6\u00f6stusesse, kus toodetakse suuri molekule, n\u00e4iteks raviproteiine \u2013 nende liikumine l\u00e4bi geeli oleks lihtsalt liiga aeglane. &#8220;Kui v\u00f5rgustik on liiga tihe, pidurdab see ainete liikumist. Tuleb nuputada, kuidas teha v\u00f5rgustik h\u00f5redamaks, kaotamata mehaanilisi omadusi,&#8221; arutleb ta.<\/p>\n<p>Kuubik kosmoses ja &#8220;\u00fcks suurus ei sobi k\u00f5igile&#8221;<\/p>\n<p>Maailmas uuritakse h\u00fcdrogeele biotehaste materjalina Hans Priksi s\u00f5nul \u00fcha rohkem, sest need v\u00f5imaldavad \u00fchendada bioloogia ja insenertehnika. &#8220;Elusad rakud annavad funktsiooni, materjal annab kontrolli,&#8221; t\u00e4psustab ta.\u00a0<\/p>\n<p>Tulevikku vaadates v\u00f5iks kuubikuid Priksi s\u00f5nul kasutada isegi kosmosereisil. &#8220;Kui kuubikud on kuivatatult kaasas, v\u00f5ib kriisiolukorras need lihtsalt s\u00f6\u00f6tmesse panna. Kuubik h\u00fcdreerub, rakud n-\u00f6 \u00e4rkavad ja toodavad vajalikku \u00fchendit, n\u00e4iteks m\u00f5nda ravimit,&#8221; seletab ta. Praegu pole see veel suurtootmise lahendus, kuid erijuhtudel v\u00f5ib see v\u00e4rske doktori hinnangul olla v\u00e4ga paljulubav.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3215057\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3215057h170dt24.jpg\"\/>Edasi uurib Priks koos kolleegidega, kuidas kuubiku \u00fclesehitust muuta nii, et rakenduskohti oleks rohkem. Autor\/allikas: Airika Harrik<\/p>\n<p>Priksi uuritud materjal suutis rakke kinni hoida kuni seitse p\u00e4eva, mis on tema s\u00f5nul laborim\u00f5\u00f5tkavas v\u00e4ga hea tulemus. Protsess ise toimus kuubikus aga juba 24 tunni jooksul. Edasi uurib Priks koos kolleegidega, kuidas kuubiku \u00fclesehitust muuta nii, et rakenduskohti oleks rohkem. Samuti huvitab teda, kas vastupidavamaid kuubikuid saaks teha teistest materjalidest, n\u00e4iteks tselluloosist.<\/p>\n<p>&#8220;Sain ettekujutuse, milliseid parameetreid tuleb tulevikus j\u00e4lgida, kui mingit kindlat probleemi lahendama asume,&#8221; t\u00f5deb ta. \u00dcks suurus ei sobi k\u00f5igile. Kui aga mikroobidele ehitada \u00f5iged n-\u00f6 geelihotellid, v\u00f5ib Priksi s\u00f5nul j\u00e4\u00e4tmetest saada uus v\u00e4\u00e4rtus ja biotehnoloogiast turvalisem, puhtam ning paindlikum t\u00f6\u00f6riist.<\/p>\n<p>Hans Priks kaitses keskkonnatehnika erialal <a href=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/items\/12b035c3-7cc2-48f3-a042-d8dc2e4c3c93\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">doktorit\u00f6\u00f6<\/a> &#8220;Life within 3D-printed engineered living materials based on micellar hydrogels&#8221; (&#8220;Elu mitsellaarsetel h\u00fcdrogeelidel p\u00f5hinevates 3D-tr\u00fckitud elusmaterjalides&#8221;) 29. jaanuaril Tartu \u00dclikoolis. T\u00f6\u00f6d juhendas Tartu \u00dclikooli professor Tarmo Tamm. Oponeeris Taani Tehnika\u00fclikooli kaasprofessor Johan Ulrik Lind.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"&#8220;Ressurssidest, mis muidu tavap\u00e4raselt \u00e4ra p\u00f5letatakse v\u00f5i komposteeritakse, otsitakse maailmas \u00fcha rohkem uut v\u00e4\u00e4rtust,&#8221; \u00fctleb materjaliteaduse nooremteadur Hans&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":111504,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[4284,26,27,37,33,35,34,36,31,32,52794,21,52792,52791,9896,28,29,21688,33953,21760,19,52789,25,52788,52793,5596,2424,27111,23,24,22,20,52790,30],"class_list":["post-111503","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-bakterid","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-hans-priks","tag-headlines","tag-hudrogeel","tag-jaagid","tag-jaatmed","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-materjaliteadus","tag-mikroobid","tag-mikroorganismid","tag-news","tag-parmirakk","tag-populaarseimad-lood","tag-protsess","tag-rakuvabrikud","tag-ringmajandus","tag-tartu-ulikool","tag-tootmine","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vaarindamine","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116096709633784211","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/111503","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=111503"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/111503\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/111504"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=111503"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=111503"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=111503"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}