![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3030285h92fat24.jpg\"\/)
Andri J\u00e4\u00e4ger Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\nTartu \u00dclikooli Kliinikumi \u00fcldkirurg ning Tartu \u00dclikooli onkoloogia nooremteadur Andri J\u00e4\u00e4ger r\u00f5hutas\u00a0intervjuus Novaatorile, et j\u00e4mesoolev\u00e4hi s\u00f5eluuringut ei tohiks peljata. Isegi positiivse peitveretesti tulemuse korral leitakse v\u00e4hk ainult kuuel protsendil inimestest. Paraku ei l\u00e4he paljud inimesed\u00a0 p\u00e4rast positiivset peitveretesti edasistele uuringutele.<\/p>\n
Statistika n\u00e4itab, et Eestis sureb aastas 400 inimest soolev\u00e4hi t\u00f5ttu. Samuti on soolev\u00e4hki haigestumus Eestis Euroopa keskmisest k\u00f5rgem. V\u00f5rdlusena hukkub\u00a0liikluses umbes \u00fcks inimene n\u00e4dalas. Miks meil sureb nii palju inimesi soolev\u00e4hki?<\/p>\n
Eestis haigestub j\u00e4mesoolev\u00e4hki aastas ligi 1000 inimest v\u00f5i isegi \u00fcle selle ja t\u00f5esti 40 protsenti neist sureb. Haigestumise sagedus on viimastel aastatel j\u00e4rjest t\u00f5usnud, sest eestlaste eluiga on pikem ning elustiil selline, mis soodustab j\u00e4mesoolev\u00e4hi teket.<\/p>\n
Mis j\u00e4mesoolev\u00e4hi puhul need riskitegurid on?<\/p>\n
Umbes veerand j\u00e4mesoolev\u00e4hi juhtudest on perekondlikud ehk p\u00e4rilikkusest p\u00f5hjustatud, aga \u00fclej\u00e4\u00e4nud kolmveerand on p\u00f5hjustatud mingisuguste riskifaktorite poolt. Need on seotud elustiiliga, toitumisega ja liikumisega. \u00dcks oluline riskifaktor on k\u00f5rge vanus.<\/p>\n
Kui r\u00e4\u00e4kida geneetilisest poolest, siis kui n\u00e4iteks \u00fchel vanematest on soolev\u00e4hk avastatud, kas laps peaks ka valmis olema, et teda v\u00f5ib tabada sama saatus?<\/p>\n
Jah, uuringutega on selgelt n\u00e4idatud, et j\u00e4mesoolev\u00e4hi esinemine l\u00e4hisugulaste hulgas t\u00f5stab ka selle inimese haigestumise risk. Nendel inimestel oleks eriti oluline elu jooksul teadvustada, et selline haigus v\u00f5ib neid tabada, ja silmas pidada ning v\u00e4ltida riskifaktoreid. Muidugi, kui perekonnas on olnud j\u00e4mesoolev\u00e4hki ja tuleb s\u00f5eluuringu kutse, siis on v\u00e4ga oluline seal osaleda.<\/p>\n
Kui veel riskitegureid puudutada, kui palju on elustiiliga v\u00f5imalik m\u00f5jutada seda, et oleks v\u00e4iksem t\u00f5en\u00e4osus soolev\u00e4hki haigestuda?<\/p>\n
Sellega on v\u00f5imalik haigestumist p\u00e4ris palju m\u00f5jutada. Suurte uuringute ja metaanal\u00fc\u00fcside raames on need m\u00f5jud isegi protsentuaalselt v\u00e4lja arvutatud, kuigi nende t\u00e4psust on raske hinnata. Kui vaadata maailmakaardile, on arenenud riikides haigestumus k\u00f5rgem v\u00f5rreldes v\u00e4hem arenenud riikidega. Laias laastus v\u00f5ib \u00f6elda, et see on arenenud riikide ja l\u00e4\u00e4neliku elustiili haigus.<\/p>\n
Suurim roll muudetavate riskifaktorite osas ongi just elustiilil: toitumine, liikumine, suitsetamine ja alkoholi tarvitamine. K\u00f5ige lihtsam rusikareegel on see, et tuleb toituda m\u00f5istlikult ja tasakaalustatult. Dieet peaks olema mitmek\u00fclgne ja tervislik. Mida inimestele juba algkoolist \u00f5petatakse, on taldrikureegel. See sageli l\u00e4heb k\u00f5rvadest m\u00f6\u00f6da, aga taldrikureegel peab p\u00f5him\u00f5tteliselt paika ka j\u00e4mesoolev\u00e4hi kontekstis, see on t\u00f5endatud.<\/p>\n
Tegelikult v\u00f5iksid k\u00f5ik inimesed teada, et just punase ja t\u00f6\u00f6deldud liha \u00fcletarbimine on selgelt tugeva t\u00f5endusastmega riskifaktor, mis t\u00f5stab j\u00e4mesoolev\u00e4hi riski. Meie toidulaud kujundab soolestiku keskkonda ning m\u00f5jutab otseselt seal elavaid erinevaid baktereid, kelle tegevus aitab s\u00e4ilitada limaskesta kaitsebarj\u00e4\u00e4ri.<\/p>\n
Andri J\u00e4\u00e4ger Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Ja mida rohkem baktereid, seda parem?<\/p>\n
Mitte ilmtingimata. Oluline on bakterite mitmekesisus. Kui bakterite keskkond on v\u00e4ga \u00fcksluine, on k\u00f5rgem j\u00e4mesoolev\u00e4hi tekkimise risk. Kui inimene s\u00f6\u00f6b \u00fcksluiselt, n\u00e4iteks suhkru- ja rasvarohkeid toite, siis domineerivad seal sellised bakterid, kellele see toit meeldib, ja need ei ole meile nii head. N\u00e4iteks bakterid, kes toodavad but\u00fcraati, mis on antioks\u00fcdant ja kaitseb meid p\u00f5letiku eest, tahavad v\u00e4ga kiudaineid, marju ja puuvilju. Oma toitumisega me toidame ka neid baktereid, kes meil seal soolestikus seda keskkonda loovad.<\/p>\n
V\u00f5tame ette liikumise. Kui palju sellel p\u00e4riselt m\u00f5ju on? Kas t\u00f5esti see, kui inimene istub t\u00f6\u00f6l kaheksa tundi, l\u00e4heb koju ja lamab diivanil edasi, m\u00f5jutab justnimelt soolev\u00e4hi saamise v\u00f5imalust?<\/p>\n
Jah, seda on \u00fcsna p\u00f5hjalikult uuritud. Istuv elustiil on oluline j\u00e4mesoolev\u00e4hi haigestumise riskifaktor. N\u00e4iteks on uuringud n\u00e4idanud, et inimesel, kellel on selgelt istuv elustiil, on 44 protsenti k\u00f5rgem j\u00e4mesoolev\u00e4hki haigestumise risk. Neid konkreetseid protsente on tegelikult raske t\u00e4pselt v\u00e4lja \u00f6elda. Kuigi t\u00f5endusaste on m\u00f5\u00f5dukas, t\u00e4hendab see, et efekt on olemas, aga selle suurust on keeruline hinnata.<\/p>\n
Istuv elustiil p\u00f5hjustab \u00fclekaalulisust, metaboolset s\u00fcndroomi ja insuliiniresistentsust. On teada, et k\u00f5rgemad insuliinitasemed veres soodustavad v\u00e4hirakkude kasvu. Teiseks soodustab liikuv elustiil regulaarset k\u00f5hutegevust. Kui soolestik toimib regulaarselt, siis on potentsiaalsed kantserogeenid ehk v\u00e4hki p\u00f5hjustavad ained soole sisepinnaga v\u00e4hem aega kokkupuutes. See on h\u00e4sti multifaktoriaalne, aga on selge, et f\u00fc\u00fcsiliselt aktiivsetel inimestel on haiguse tekkimise t\u00f5en\u00e4osus madalam.<\/p>\n
See on vist t\u00e4pselt samamoodi paljude teiste haiguste puhul, n\u00e4iteks s\u00fcdame-veresoonkonna haiguste puhul, mis on niisamuti Eestis v\u00e4ga suur probleem. Istuv eluviis on saatanast.<\/p>\n
Jah. V\u00e4hene liikumine, ebatervislik toitumine ja muud kahjulikud tegevused, nagu suitsetamine ja alkoholi tarvitamine, m\u00f5jutavad meie tervist v\u00e4ga laialt ja negatiivselt. Need p\u00f5hjustavad kroonilist p\u00f5letikku. Kui j\u00e4mesoole limaskest on pidevalt p\u00f5letikus, p\u00f5hjustab see j\u00e4mesoole sisekesta rakkudes muutusi, mis viivad v\u00e4hieelsete seisundite ja hiljem v\u00e4hi tekkele.<\/p>\n
Elustiili m\u00f5ju sellele riskile on h\u00e4sti pikaajaline. Kui keegi m\u00f5tleb, et tahab j\u00e4mesoolev\u00e4hi ennetamiseks oma elustiili muuta, peab see muutus olema pikaajaline ja kestma kogu elu. Samas on ka nii, et kui keegi l\u00e4heb restorani ja s\u00f6\u00f6b \u00fche suurema lihat\u00fcki, siis see \u00fcks kord tema riski otseselt ei t\u00f5sta.<\/p>\n
Oletame, et inimene on 40-aastane ja elanud \u00fcsna ebatervislikku elu. Kui ta n\u00fc\u00fcd teeb kannap\u00f6\u00f6rde ja hakkab tervislikuks, kas siis on v\u00f5imalik riski v\u00e4hendada v\u00f5i on kahju juba tehtud?<\/p>\n
Mingil m\u00e4\u00e4ral v\u00f5ib olla kahju tehtud, aga 40-aastane inimene on t\u00e4nap\u00e4eval alles oma elu poole peal v\u00f5i ei ole sinna veel j\u00f5udnudki. P\u00f5him\u00f5tteliselt ei ole kunagi liiga hilja seda muutust teha, sest j\u00e4mesoolev\u00e4hki haigestumine hakkab t\u00f5usma viiek\u00fcmnendates eluaastates ja k\u00f5ige rohkem just kuuek\u00fcmnendates ehk 40-aastasel inimesel on sinna veel \u00fcsna palju aega.<\/p>\n
Teine oluline asi elustiili juures on see, et isegi kui inimesel on halb \u00f5nn ehk ta elab tervislikult, aga saab ikka v\u00e4hi, kas siis p\u00e4rilikkuse t\u00f5ttu v\u00f5i m\u00f5nel muul p\u00f5hjusel, on tervislikult elatud elu hoidnud patsienti heas vormis. Kui need inimesed j\u00f5uavad arstideni, me avastame neil v\u00e4hi ja hakkame neid ravima, n\u00e4eme v\u00e4ga selgelt, et hea tervise juures inimesed taluvad ka ravi palju paremini. Neil esineb v\u00e4hem t\u00fcsistusi, nad toibuvad operatsioonidest ja taluvad keemiaravi paremini. Tervislikul eluviisil on tegelikult v\u00e4ga laiapindne m\u00f5ju.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3030291h17dct24.jpg\"\/)
Andri J\u00e4\u00e4ger Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Millised on j\u00e4mesoolev\u00e4hi esmased s\u00fcmptomid, mille puhul inimene v\u00f5iks hakata m\u00f5tlema, et \u00e4kki tal on see haigus?<\/p>\n
J\u00e4mesoolev\u00e4hk ei anna sageli \u00fcsna pikka aega endast \u00fcldse m\u00e4rku. Ajaks kui s\u00fcmptomid tekivad, n\u00e4eme enamasti, et haigus on juba levinud. Kui k\u00fcsida konkreetseid s\u00fcmptomeid, siis peamiselt p\u00f6\u00f6rduvad inimesed arsti poole k\u00f5hutegevuse muutuse t\u00f5ttu: k\u00f5hukinnisus, vahelduv k\u00f5hukinnisus ja -lahtisus \u2013, verine v\u00e4ljaheide, limaerituse suurenemine v\u00e4ljaheites, k\u00f5huvalu, kaalukaotus ja n\u00f5rkus. Sageli kasvajad veritsevad nii, et v\u00e4ljaheites punast v\u00e4rvust n\u00e4ha ei ole. Selline pikaajaline verekaotus p\u00f5hjustab aneemiat ning see omakorda n\u00f5rkust.<\/p>\n
Kui inimene kahtlustab, et tal on j\u00e4mesoolev\u00e4hk, kuidas seda diagnoositakse?<\/p>\n
K\u00f5ige lihtsam asi, millest alustada, on v\u00e4ljaheite peitveretest. See uuring v\u00f5tab v\u00e4ga v\u00e4he aega, on valutu ja lihtne teostada. Erakliinikus maksab see v\u00e4ga v\u00e4he, aga kui inimesel on s\u00fcmptomid, on see test n\u00e4idustatud ja selle saab teha tasuta n\u00e4iteks perearsti juures. Kui see test on negatiivne, on j\u00e4mesoolev\u00e4hi olemasolu v\u00e4ga ebat\u00f5en\u00e4oline. Kui aga test on positiivne, on vaja lisauuringuid.<\/p>\n
Kui inimene osaleb s\u00f5eluuringul ja saab peitveretesti positiivse tulemuse, siis see kindlasti ehmatab, aga mida see tulemus tegelikult t\u00e4hendab?<\/p>\n
S\u00f5eluuringus osalemine v\u00f5ib anda kolm tulemust. Esimene: inimene osaleb, test on negatiivne ja ta saab kinnitust, et tema j\u00e4mesoolega on k\u00f5ik korras.<\/p>\n
Teise variandina annab positiivse tulemuse ja inimene kutsutakse koloskoopiale. Tehakse uuring ja v\u00e4hki ei avastata. Ligi poolel positiivse testi andnud inimestest leitakse samas v\u00e4hieelseid muutusi, mis aastate jooksul v\u00f5ivad areneda v\u00e4hiks. Need saab sama uuringu k\u00e4igus eemaldada ja v\u00e4hki ei tekigi \u2013 v\u00e4hk on ennetatud.<\/p>\n
Kolmanda variandina saavad kuus protsenti nendest positiivse testiga inimestest v\u00e4hidiagnoosi. Seegi on positiivne, sest haigus avastatakse enne s\u00fcmptomite teket. V\u00e4ga suure t\u00f5en\u00e4osusega on see sel juhul algstaadiumis ja seda saab ravida.<\/p>\n
P\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5iksid k\u00f5ik need kolm tulemust inimesele anda kindlustunde. Isegi kui leitakse v\u00e4hk, on see v\u00e4ga sageli veel v\u00f5idetav.<\/p>\n
Kui vaadata n\u00e4iteks j\u00e4mesoolev\u00e4hi s\u00f5eluuringu statistikat, siis nendest inimestest, kellel peitveretest on positiivne, leitakse v\u00e4hk ainult kuuel protsendil. Positiivse peitveretestiga inimestest umbes 45 protsendil ehk peaaegu poolel, avastatakse v\u00e4hieelsed muutused. Need eemaldatakse sama protseduuri k\u00e4igus ja seet\u00f5ttu v\u00e4lditaksegi v\u00e4hiteket \u2013 sinna kohta ei saa v\u00e4hki tekkida. See t\u00e4hendab, et umbes pooltel ei leita ei v\u00e4hieelset seisundit ega v\u00e4hki.<\/p>\n
Siiski, pooled inimesed, kes selle positiivse testi tulemuse saavad, ei tee seda uuringut asjata. Ligi pooltel hoitakse v\u00e4hiteke \u00e4ra ja v\u00e4hidiagnoosi saab umbes kuus protsenti.<\/p>\n
Neid, kes osalevad s\u00f5eluuringul ja annavad negatiivse testi, on oluliselt rohkem. N\u00e4iteks 2022. aastal kutsuti 81 000 inimest, kellest osales pea 45 000 ja neist 41 000 andsid negatiivse testi. Suurem enamus osalejatest saab kinnitust, et nende tervisega on k\u00f5ik korras. Neist 45 000-st andsid 3100 positiivse testi ja kaks kolmandikku osales koloskoopial, kolmandik mitte. On oluline, et ka need inimesed j\u00f5uaksid uuringule, sest statistika j\u00e4rgi v\u00f5iks nende seast leida veel umbes 60 v\u00e4hijuhtu.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3030252h90bbt24.jpg\"\/)
Andri J\u00e4\u00e4ger Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Kui peitveretesti tulemus on positiivne, siis j\u00e4rgmine lisauuring ongi koloskoopia?<\/p>\n
Jah, j\u00e4mesoole k\u00f5ige t\u00e4psem uurimismeetod on koloskoopia ehk j\u00e4mesoole uuring painduva toruga, mille otsas on kaamera. Selle protseduuri k\u00e4igus on v\u00f5imalik terve j\u00e4mesool v\u00e4ga t\u00e4pselt \u00fcle vaadata. T\u00e4nap\u00e4eva instrumendid on v\u00e4ga k\u00f5rgtehnoloogilised ja v\u00f5imaldavad teha erinevaid protseduure. Kui avastatakse kasvaja, saab sealt v\u00f5tta proovit\u00fckid, et teha kindlaks, millega t\u00e4pselt tegemist on.<\/p>\n
Samuti on v\u00f5imalik avastada ja eemaldada v\u00e4hieelseid muutusi ehk pol\u00fc\u00fcpe ja adenoome ning saata need uuringule. Saab selgeks teha, kui suure riskiga see pol\u00fc\u00fcp on ja kas see on t\u00e4ielikult eemaldatud. Isegi v\u00e4iksemaid v\u00e4hikoldeid on v\u00f5imalik pisut keerukamate protseduuride k\u00e4igus koloskoopial eemaldada ilma igasuguse nahal\u00f5iketa.<\/p>\n
See on ilmselt protseduur, mida p\u00e4ris paljud inimesed pigem pelgavad, sest ega see meeldiv ei tundu.<\/p>\n
V\u00e4ga suur osa patsientidest tuleb uuringule hirmuga. Kui gastroskoopiat nimetatakse k\u00f5nekeeles m\u00f5\u00f5ganeelamiseks, siis koloskoopial nii hirmsat h\u00fc\u00fcdnime ei ole, aga sageli kardavad inimesed seda uuringut veel rohkem. Tavaline arvamus on, et ilma narkoosi, valuvaigistite v\u00f5i rahustiteta ei ole seda v\u00f5imalik teha ja see ei ole lihtsalt talutav.<\/p>\n
Minu praktika n\u00e4itab, et v\u00e4ga sageli \u00f6eldakse p\u00e4rast uuringu l\u00f5ppemist, et ei olnudki nii hull. Tegelikult on suur osa nendest uuringutest v\u00e4ga h\u00e4sti talutavad. Muidugi, m\u00f5nedel inimestel on anatoomiliste ise\u00e4rasuste v\u00f5i varasemate operatsioonide t\u00f5ttu see uuring tavap\u00e4rasest keerukam. Neid, kes p\u00e4riselt vajavad seda narkoosis v\u00f5i ravimite abiga, on aga ikkagi v\u00e4ga v\u00e4he.<\/p>\n
Olen oma tuttavatelt kuulnud, kes on m\u00f5lemad protseduurid l\u00e4bi teinud, et m\u00f5\u00f5ganeelamine on palju hullem, kuna paljudel tekib okserefleks.<\/p>\n
Koloskoopia kestab k\u00fcll kauem, s\u00f5ltuvalt patsiendist, anatoomiast ja sellest, mida seal tegema peab, aga keskeltl\u00e4bi pool tundi. Vahel v\u00f5ib olla puhituse tunnet, kui me t\u00e4idame soole \u00f5huga, kuid enamasti mingit teravat valu v\u00f5i suurt ebamugavust selle uuringu ajal ei ole.<\/p>\n
Kui inimesed saavad j\u00e4mesoolev\u00e4hi diagnoosi, kas nad siis ise saavad ka aru, et v\u00f5ib-olla on elustiilis valesid valikuid tehtud v\u00f5i milline on nende reaktsioon?<\/p>\n
Nad k\u00fcsivad, miks ma selle haiguse sain. Enamasti me leiame sealt mingi p\u00f5hjuse. M\u00f5nel inimesel on siiski nii, et k\u00fcsid k\u00f5igi riskifaktorite ja perekonna kohta ning mitte midagi ei tule v\u00e4lja \u2013 siis peabki t\u00f5dema, et see on halb \u00f5nn. Enamasti aga ikkagi leiab sealt m\u00f5ne p\u00f5hjuse, mis t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00e4hitekkeni viis.<\/p>\n
Me ei r\u00e4\u00e4kinud enne v\u00e4ga alkoholist ja suitsetamisest \u2013 seegi on selgelt t\u00f5endatud, et alkoholi tarbimine ja suitsetamine t\u00f5stavad j\u00e4mesoolev\u00e4hi riski ning samuti raviga kaasnevate t\u00fcsistuste ja probleemide riski.<\/p>\n
Kui inimesed soolev\u00e4hi diagnoosi saavad, mis staadiumis see tavaliselt on?<\/p>\n
Nii palju oskan \u00f6elda, et ligi kolmandikul on see avastamise hetkel levinud ehk neljandas staadiumis. Kui vaadata elulemust staadiumite l\u00f5ikes, siis esimese ja teise staadiumi puhul saab \u00fcle 90 protsendi haigusest terveks. Kolmanda staadiumi puhul, kui haigus on levinud l\u00fcmfis\u00f5lmedesse, saab \u00fcle 70 protsendi terveks. Neljanda staadiumi puhul on see vaevalt k\u00fcmme protsenti. Kuna sureb 40 protsenti, siis umbes nii see kokku tulebki.<\/p>\n
Kui haigus on v\u00f5imalik avastada enne s\u00fcmptomite teket, siis on v\u00e4ga suure t\u00f5en\u00e4osusega see veel v\u00e4he levinud ja staadium on madal. Selle puhul on ravi oluliselt lihtsam. Esimese ja teise staadiumi puhul piisab operatsioonist. Patsient tuleb haiglasse, kasvaja eemaldatakse enamasti v\u00e4heinvasiivselt ehk laparoskoopiliselt, v\u00f5ib-olla l\u00e4hitulevikus juba ka robotiga. Haiglas ei viibi nad\u00a0 enamasti \u00fcle \u00fche n\u00e4dala. F\u00fc\u00fcsilise t\u00f6\u00f6 tegija on t\u00f6\u00f6lt eemal kuu aega, istuva t\u00f6\u00f6 tegija kaks n\u00e4dalat. Elukvaliteedis olulist muutust ei ole.<\/p>\n
Kolmanda staadiumi puhul on vajalik juba keemiaravi. See kestab mitu kuud ja sellel on sageli k\u00f5rvaltoimeid, aga endiselt on v\u00f5imalik haigusest terveks saada. Neljanda staadiumi puhul on tervenemisv\u00f5imalus v\u00e4ga v\u00e4ike ja kasvajat pidurdavat ravi j\u00e4tkatakse elu l\u00f5puni.<\/p>\n
Kui altid on inimesed s\u00f5eluuringus osalema?<\/p>\n
S\u00f5eluuringus osalemise m\u00e4\u00e4r on tasapisi t\u00f5usnud. Viimastel aastatel on osalusm\u00e4\u00e4r \u00fcle 60 protsendi olnud, \u00a0aga s\u00f5eluuringuprogrammi edukaks toimimiseks v\u00f5iks selles osaleda \u00fcle 70 protsendi sihtr\u00fchmast. N\u00e4iteks Taanis osaleb iga-aastaselt \u00fcle 80 protsendi. Sellistes riikides, kus programm on aastaid t\u00f5husalt toiminud, on juba m\u00e4rgatud haigusjuhtude v\u00e4henemist.<\/p>\n
\u00dcks probleem on ka see, et ligi kolmandik neist inimestest, kes said positiivse peitveretesti, ei p\u00f6\u00f6rdu j\u00e4rgmisse etappi ehk koloskoopia uuringule. Neil v\u00f5ib seal olla leid, mis vajaks sekkumist, aga koloskoopiat ei teostata. Oluline oleks teada, miks need inimesed sinna koloskoopiale ei p\u00f6\u00f6rdu.<\/p>\n
Vaatasin, et J\u00f5gevamaal oli j\u00e4mesoolev\u00e4hi s\u00f5eluuringus osalemise protsent 74. See tuli veidi ootamatult, sest mulle on j\u00e4\u00e4nud mulje, et maapiirkondades k\u00e4iakse v\u00e4hem uuringutel. Ida-Virumaal on see niimoodi ka teiste s\u00f5eluuringutega. See on vist selgitatav teistsuguse inforuumiga.<\/p>\n
Ma arvan, et k\u00f5ige loogilisema p\u00f5hjusena inimesed kardavad seda uuringut. Juba see, et kolmandik ei p\u00f6\u00f6rdu koloskoopiale, n\u00e4itab, et nad saavad info, mille p\u00f5hjal on neil uuringut vaja, aga nad ei l\u00e4he. J\u00e4relikult on selle uuringu kohta m\u00fc\u00fcte, mis ei vasta t\u00f5ele.<\/p>\n
S\u00f5eluuringu koloskoopia tegemiseks on tegelikult ideaalne variant, sest seal teevad neid uuringuid spetsialistid, kes on teinud v\u00e4hemalt 600 uuringut. Nende osalemine s\u00f5eluuringu programmis on heaks kiidetud erialaseltsi ja tervisekassa poolt. Need toimuvad tunnustatud endoskoopiakeskustes ja t\u00e4nap\u00e4eval kasutatakse meetodeid, mis muudavad uuringu paremini talutavaks.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3030255h7ec2t24.jpg\"\/)
Andri J\u00e4\u00e4ger Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Praegu kutsutakse s\u00f5eluuringule 58\u201368-aastased inimesed, aga statistika n\u00e4itab, et \u00fcha enam nooremaid inimesi saab selle diagnoosi. Kas peaks selle v\u00f5imaluse tooma ka noorema vanuser\u00fchmani?<\/p>\n
Jah, Euroopa Komisjoni v\u00e4lja antud v\u00e4hit\u00f5rjekava soovitab j\u00e4mesoolev\u00e4hi s\u00f5eluuringu alustamist 50. eluaastast ja paljudes Euroopa riikides alustataksegi sellest vanusest. Ameerika \u00dchendriikides n\u00e4iteks s\u00f5elutakse juba 45. eluaastast, sest haigestumine hakkab t\u00f5usma 50. eluaastast ja j\u00e4rjest rohkem ka alla 50-aastaste hulgas.<\/p>\n
Hea uudisena laiendati sellest aastast sihtr\u00fchma alumist piiri 60-lt 58-le eluaastale, aga edasine laiendamine seisab ressursipuuduse taga. Ei ole piisavalt spetsialiste, kes neid uuringuid teostaks. K\u00f5ik on juba maksimaalselt koormatud ja \u00fcle koormatud.<\/p>\n
Kuidas j\u00e4mesoolev\u00e4hi puhul on, kas teaduses on viimasel ajal avastatud ka midagi murrangulist, kuidas ravi v\u00f5iks t\u00f5husam olla?<\/p>\n
Kui r\u00e4\u00e4gime ennetusest ja diagnostikast, siis viimasel ajal on j\u00e4rjest rohkem uuritud j\u00e4mesoolev\u00e4hi seotust mikrobioomiga \u2013 meie organismis elutsevate mikroorganismide ja bakteritega. See on v\u00e4ga kiiresti arenev uurimisvaldkond ning viimaste aastate uuringud on n\u00e4idanud, et muutused soolestiku bakterites v\u00f5ivad olla olulised nii v\u00e4hi tekkes kui progresseerumises.\u00a0N\u00e4iteks inimestel, kellel bakterite mitmekesisus on v\u00e4ga v\u00e4ike, ning domineerivad liigid, mis p\u00f5hjustavad soolestikus kroonilist p\u00f5letikku, on j\u00e4mesoolev\u00e4hi tekkimise risk k\u00f5rgem.<\/p>\n
On ka teatud t\u00fc\u00fcpi baktereid, kes toodavad n\u00e4iteks antioks\u00fcdante. Kui soolestikus on pikaajaliselt palju selliseid baktereid, siis nemad j\u00e4llegi kaitsevad meid j\u00e4mesoolev\u00e4hi tekkimise eest. \u00dcht-teist selles vallas juba teatakse, aga uuringuid on veel palju vaja.<\/p>\n
Mis puudutab mikrobioomi teadust, siis seal on vist veel v\u00e4ga palju avastamist, sest seda ei ole liiga palju uuritud.<\/p>\n
Jah. Kui inimese genoom\u00a0p\u00fcsib kogu elu jooksul suhteliselt stabiilsena ja muutumatuna, siis mikrobioomi m\u00f5jutavad elu jooksul v\u00e4ga paljud erinevad tegurid. N\u00e4iteks\u00a0toit, vanus, sugu ja ravimid. Seet\u00f5ttu on mikrobioomi uurimine oluliselt keerukam, kuid samas ka p\u00f5nevam, sest see peegeldab inimese eluviisi ja keskkonda. Juba on leitud huvitavaid seoseid, mis viitavad sellele, et mikrobioomi p\u00f5hjal v\u00f5ib tulevikus paremini hinnata j\u00e4mesoolev\u00e4hi riski ning kujundada ennetavaid ja personaalseid raviv\u00f5imalusi.<\/p>\n
Mis need huvitavad tulemused on?<\/p>\n
See, millest sai eelpool r\u00e4\u00e4gitud: n\u00e4iteks on leitud, et teatud bakterite rohkus v\u00f5i nende puudumine v\u00f5ib olla seotud k\u00f5rgema v\u00f5i madalama j\u00e4mesoolev\u00e4hi riskiga. M\u00f5ned bakterid toodavad \u00fchendeid, mis kaitsevad soolestiku limaskesta ja v\u00e4hendavad p\u00f5letikku, teised aga v\u00f5ivad toota aineid, mis soodustavad kahjustusi v\u00f5i isegi v\u00e4hitekke protsesse. Samuti on n\u00e4ha, et inimese toitumine m\u00f5jutab otseselt, millised bakterid tema soolestikus domineerivad.<\/p>\n
Praegused teadmised annavad lootust, et tulevikus v\u00f5iks samast v\u00e4ljaheite proovist, mida praegu kasutatakse peitvere anal\u00fc\u00fcsiks, teha ka mikrobioomi anal\u00fc\u00fcs. Nii oleks v\u00f5imalik inimese j\u00e4mesoolev\u00e4hi riski hinnata veelgi t\u00e4psemalt ning suunata koloskoopiale veelgi t\u00e4psema testi alusel. See muudaks s\u00f5eluuringu veelgi t\u00f5husamaks ja v\u00e4hendaks sageli hirmutavana tunduvaid koloskoopia uuringuid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tartu \u00dclikooli Kliinikumi \u00fcldkirurg ning Tartu \u00dclikooli onkoloogia nooremteadur Andri J\u00e4\u00e4ger r\u00f5hutas\u00a0intervjuus Novaatorile, et j\u00e4mesoolev\u00e4hi s\u00f5eluuringut ei tohiks…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":11153,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[7744,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,7743,28,29,7742,6527,7745,19,25,7740,7741,2424,3827,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-11152","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-andri-jaager","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-jamesoolevahk","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-meditsiiniteaduste-valdkond","23":"tag-mikrobioom","24":"tag-mikrobioomiteadus","25":"tag-news","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-soeluuring","28":"tag-soolevahk","29":"tag-tartu-ulikool","30":"tag-tartu-ulikooli-kliinikum","31":"tag-top-stories","32":"tag-topstories","33":"tag-uldised-uudised","34":"tag-uudised","35":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11152","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11152"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11152\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/11153"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11152"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11152"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11152"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}