{"id":111586,"date":"2026-02-19T11:48:10","date_gmt":"2026-02-19T11:48:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/111586\/"},"modified":"2026-02-19T11:48:10","modified_gmt":"2026-02-19T11:48:10","slug":"talvine-taimkate-aitab-hoida-toitained-mullas-ja-kaitseb-pohjavett-tervis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/111586\/","title":{"rendered":"Talvine taimkate aitab hoida toitained mullas ja kaitseb p\u00f5hjavett | Tervis"},"content":{"rendered":"<p>P\u00f5llupidamine k\u00e4ib aasta ringi ja uueks hooajaks tasub ettevalmistusi teha juba s\u00fcgisel. N\u00e4iteks on oluline talvine taimkate, mis aitab hoida toitaineid mullas.<\/p>\n<p>Poeriiulite vahel v\u00f5ib nii m\u00f5nigi sattuda kimbatusse, mis vahe on siis ikkagi mahe- ja tavakurgil ning kumb ostukorvi t\u00f5sta. Eesti Maa\u00fclikooli taimekasvatuse ja maaviljeluse kaasprofessor Liina Talgre selgitas Vikerraadio saates &#8220;Huvitaja&#8221;, et vahe algab kasvatamisviisist. Eesti kasvuhoonetootjad kasutavad tema s\u00f5nul sageli bioloogilist t\u00f5rjet. N\u00e4iteks Gr\u00fcne fee ei pritsi oma kasvuhoones kasvavaid vilju.<\/p>\n<p>Importk\u00f6\u00f6giviljade puhul on olukord teistsugune. &#8220;L\u00f5unamaades pritsitakse k\u00f6\u00f6givilju kahjurite ja haiguste vastu p\u00e4ris palju,&#8221; m\u00e4rkis ta. Enim pritsitakse Talgre s\u00f5nul tsitruselisi ja viinamarju. &#8220;\u00dches proovis on leitud \u00fcle k\u00fcmne j\u00e4\u00e4gi,&#8221; s\u00f5nas ta.<\/p>\n<p>Mahetoit koolides kui Eesti edulugu<\/p>\n<p>Alates 2022. aastast toetab riik koole ja lasteaedu, kus kasutatakse v\u00e4hemalt 20 protsendi ulatuses mahetoorainet. Kokku on Eestis 284 haridusasutust, kus mahetoitu pakutakse, mis t\u00e4hendab, et 35 protsenti Eesti lasteaialastest ja \u00fcldhariduskoolide \u00f5pilastest mahetoitu.<\/p>\n<p>Eesti Maa\u00fclikooli mahekeskuse juhataja Elen Peetsmann nimetab seda mahesektori edulooks. &#8220;Ma arvan, et see on meie edulugu ja ka Euroopas \u00fcks h\u00e4sti hea edulugu,&#8221; lausus ta. Eesti on tema hinnangul j\u00f5udnud mahetoidu pakkumisel kiiresti heale tasemele.<\/p>\n<p>Kuigi osa toorainest tuleb importida, ei n\u00e4e Peetsmann selles probleemi. &#8220;Me oleme \u00fchtne Euroopa. Oluline on toidu kvaliteet ja et see oleks mahe,&#8221; m\u00e4rkis ta.<\/p>\n<p>Mahetoodang on v\u00e4ga kontrollitud tootmiss\u00fcsteem alates p\u00f5llumajandustootjast kuni t\u00f6\u00f6tlemise ja toitlustamiseni. Peetsmanni s\u00f5nul v\u00f5etakse mahetoodetest regulaarselt proove ja pestitsiidij\u00e4\u00e4ke leitakse harva. Mahetootjaid kontrollitakse sageli isegi rohkem kui tavasektorit. &#8220;Mahetootjad \u00e4gavad b\u00fcrokraatia all ja neid kontrollitakse proportsionaalselt tunduvalt rohkem,&#8221; \u00fctles ta.<\/p>\n<p>Mahedalt saab ka kodus<\/p>\n<p>Ka koduaednik saab Liina Talgre s\u00f5nul mahedalt toimetada. &#8220;V\u00f5ib teha n\u00f5gese- v\u00f5i varemerohuleotist, kasutada komposti, murumult\u0161i, puutuhka,&#8221; loetles ta. Taimevirtsa puhul tuleb aga olla ettevaatlik ning kindlasti tuleb seda lahjendada, sest muidu v\u00f5ib taimed \u00e4ra k\u00f5rvetada.<\/p>\n<p>Koduaednikele soovitab Talgre keskenduda mitmekesisusele. &#8220;Kui meil on palju erinevaid kultuure ja sorte, siis haiguste ja kahjurite oht on palju v\u00e4iksem,&#8221; \u00fctles ta. \u00dchetaoline suur ala meelitab kahjureid, mitmekesine aed hajutab l\u00f5hnu ja v\u00e4hendab riski. Abiks on ka taimede kooslused: maasika vahele istutatakse k\u00fc\u00fcslauku, rist\u00f5ieliste vahele tilli. Samuti tasub kasvatada peiulilli ja saialilli.<\/p>\n<p>Oluline on ka k\u00fclvikord. &#8220;Me ei istuta kapsast samale kohale tagasi, kus eelmisel aastal kasvas m\u00f5ni teine rist\u00f5ieline,&#8221; r\u00f5hutas ta, sest see aitab v\u00e4ltida haigustekitajate kogunemist mulda.<\/p>\n<p>Talgre r\u00f5hutas, et p\u00f5llupidamine k\u00e4ib aasta ringi. &#8220;Ettevalmistust tuleb hakata tegema s\u00fcgisel,&#8221; \u00fctles ta. N\u00e4iteks puulehtedest saab teha lehekomposti v\u00f5i kasutada neid koos l\u00e4mmastikurikka materjaliga. P\u00f5hk v\u00f5ib aga parandada mulla struktuuri, kuid sellega tuleb olla teadlik. P\u00f5hk on s\u00fcsinikurikas ja vajab lagunemiseks l\u00e4mmastikku. Seet\u00f5ttu tuleb lisada s\u00f5nnikut v\u00f5i muud l\u00e4mmastikurikkast materjali.<\/p>\n<p>Heaks lahenduseks peab ta vahekultuure. &#8220;Talvine taimkate on h\u00e4sti oluline, sest see aitab hoida toitained mullas ega lase neil vihmadega p\u00f5hjavette kanduda,&#8221; lausus Talgre.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"P\u00f5llupidamine k\u00e4ib aasta ringi ja uueks hooajaks tasub ettevalmistusi teha juba s\u00fcgisel. N\u00e4iteks on oluline talvine taimkate, mis&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":111587,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,4337,52830,34,36,31,32,21,28,29,48706,52832,30652,52831,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-111586","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-maaulikool","14":"tag-elen-peetsmann","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-liina-talgre","23":"tag-mahekeskus","24":"tag-mahepollumajandus","25":"tag-mahetoit","26":"tag-news","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116097142297697659","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/111586","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=111586"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/111586\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/111587"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=111586"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=111586"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=111586"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}