{"id":111610,"date":"2026-02-19T12:22:07","date_gmt":"2026-02-19T12:22:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/111610\/"},"modified":"2026-02-19T12:22:07","modified_gmt":"2026-02-19T12:22:07","slug":"valitsusel-pole-plaanis-kohtunike-kiiremat-palgakasvu-varem-taastada-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/111610\/","title":{"rendered":"Valitsusel pole plaanis kohtunike kiiremat palgakasvu varem taastada | Eesti"},"content":{"rendered":"<p>Veel sel ja j\u00e4rgmisel kevadel arvutatakse k\u00f5rgemate riigiteenijate palgat\u00f5usu kahe indeksiga: on t\u00e4isindeks ja ajutine ehk madalam indeks, mis 50 protsenti v\u00e4iksem kui t\u00e4isindeks.<\/p>\n<p>T\u00e4isindeksi j\u00e4rgi arvutatakse riigikogu liikmete, presidendi, riigikohtu esimehe, riigikontrol\u00f6ri, \u00f5iguskantsleri ja Eesti Panga n\u00f5ukogu liikmete palk. V\u00e4iksema indeksiga peavad leppima teiste hulgas ministrid ja kohtunikud.<\/p>\n<p>2024. aastal, mil ajutine indeks kokkuhoiumeetmena esimest korda rakendus, pidi see toonase rahandusministri Mart V\u00f5rklaeva s\u00f5nul tooma nelja aasta peale 21 miljonit eurot s\u00e4\u00e4stu ehk aasta kohta veidi \u00fcle viie miljoni euro.<\/p>\n<p>V\u00e4iksem palgaindeks tegi pahaseks kohtunikud, kellest osa leidis, et kohtunike palgas\u00fcsteemi muutmine poliitilistel p\u00f5hjustel ei tohiks olla \u00f5igusriigis lubatud ning et selline muudatus oli vastuolus p\u00f5hiseadusega. 55 kohtunikku p\u00f6\u00f6rdus halduskohtusse.<\/p>\n<p>T\u00e4psemalt p\u00f6\u00f6rdusid kohtunikud halduskohtusse nende kohtute esimeeste k\u00e4skkirjade peale, millega m\u00e4\u00e4rati 2024\u20132027 ajaks kohtunike ametipalk v\u00e4iksema indeksi alusel. Kaebajad taotlesid k\u00e4skkirjade osalist t\u00fchistamist ja palga m\u00e4\u00e4ramist t\u00e4iendava 286,57 euro v\u00f5rra kuus k\u00f5rgemana ning lisaks madalama palgaga v\u00f5rreldes tekkinud vahe tasumist ja viivist.\u00a0<\/p>\n<p>Halduskohtunikud j\u00e4tsid kaebused rahuldamata. Justiitsminister Liisa Pakosta \u00fctles ERR-ile, et kohtud on seni leidnud, et ajutine lahendus on olnud \u00f5igusp\u00e4rane ega ole rikkunud kohtunike s\u00f5ltumatuse p\u00f5him\u00f5tet.<\/p>\n<p>&#8220;Need otsused ei ole j\u00f5ustunud ning asjad on kaevatud edasi ringkonnakohtutesse. Kuna menetlused on pooleli, siis rohkem seda praegu kommenteerida ei saa,&#8221; lausus Pakosta.<\/p>\n<p>Ka Pakosta ise ei olnud algusest peale kohtunike pooliku palgaindeksiga rahul ning tegi juba <a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1609460525\/pakosta-taastaks-kohtunike-palgatousutempo-juba-jargmisel-kevadel\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">2024. aasta s\u00fcgisel ettepaneku<\/a>, et kohtunikele taastataks t\u00e4isindeks.<\/p>\n<p>Poolik indeks v\u00f5ib t\u00e4hendada aasta kohta, s\u00f5ltuvalt indeksi suurusest, mitusada eurot v\u00e4iksemat palgat\u00f5usu. N\u00e4iteks mullu aprillis, kui k\u00f5rgemate riigiteenistujate palgad indekseeriti, oli t\u00e4isindeks 1,057 ja ajutine indeks 1,029, mis protsentides t\u00e4hendas vastavalt 5,7- ja 2,9-protsendist palgat\u00f5usu.<\/p>\n<p>Pakosta s\u00f5nul on palgat\u00f5usu suuruse teema olnud kohtunikega mitu korda arutlusel, kuid tagasiside on olnud kahetine \u2013 kui osa kohtunikest n\u00f5uab kiiret t\u00e4isindeksiga palgat\u00f5usu, siis osa \u00fctleb, et praeguse \u00fchiskondliku olukorra taustal on m\u00f5istetav, et ka kohtunikud panustavad oma v\u00e4iksema palgat\u00f5usuga riigikaitse edendamisse.<\/p>\n<p>Aga \u00fches ollakse t\u00e4iesti \u00fchel meelel: kohtunike s\u00f5ltumatus, sealhulgas majanduslik s\u00f5ltumatus, peab olema tagatud, \u00fctles Pakosta.<\/p>\n<p>2023. aasta detsembris riigikogus vastu v\u00f5etud k\u00f5rgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse t\u00e4iendamise seaduse eeln\u00f5u seletuskirjas prognoositi, et ka v\u00e4hendatud indeksiga t\u00f5useb kohtunike palk aastaks 2027 ehk nelja aastaga 15 protsenti. V\u00e4hemalt mulluse seisuga oli prognoos liiga optimistlik: kui seletuskirjas pakuti 2025. aasta aprilliks (iga-aastane indekseerimine toimub 1. aprillil nagu ka pensioniga) riigikohtu liikme palgaks 7717, ringkonnakohtu kohtuniku palgaks 6809 ja maa- ning halduskohtu kohtuniku palgaks 5901 eurot, siis tegelikkuses oli vastavad arvud 7661, 6759 ja 5858 eurot.<\/p>\n<p>Ajutist palgaindeksit enneaegu kaotada pole plaanis<\/p>\n<p>Lisaks riigikohtu liikmetele ning ringkonnakohtu ning maa- ja halduskohtu kohtunikele kehtib ajutine madalam palgaindeks peaministrile ja ministritele, riigisekret\u00e4rile, riigi peaprokur\u00f6rile, riiklikule lepitajale ning soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse ja v\u00f5rdse kohtlemise volinikule.<\/p>\n<p>Seda, et v\u00f5iks enneaegselt kaotada ajutise palgaindeksi ning taastada k\u00f5igile t\u00e4isindeksi, pole v\u00e4hemalt praegu arutatud.<\/p>\n<p>Rahandusministeeriumist \u00f6eldi ERR-ile, et muudatusi t\u00e4htaegade muutmiseks ei ole algatatud.<\/p>\n<p>Pakosta m\u00e4rkis, et riigiametnikele iga-aastase palgakasvu tagamine t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral indekseeritud palkadega on tegelikult laiem riigieelarve teema.\u00a0<\/p>\n<p>&#8220;T\u00e4isindeksi ehk teisis\u00f5nu kiirema palgakasvu taastamise otsustamine k\u00e4ib koos eelarveprotsessiga ja eeldab valitsuse otsust ja kokkulepet. Praegu sellist kokkulepet valitsuses ei ole,&#8221; lausus ta.<\/p>\n<p>Seega jaguneb ka t\u00e4navu 1. aprillil, mil palgat\u00f5us riigiteenijaid ootab, palgaindeks kaheks. Kui mullu oli t\u00e4isindeks 1,057 ja ajutine indeks 1,029, siis t\u00e4navu on t\u00e4isindeksiks 1,053 ja ajutiseks indeksiks 1,027.<\/p>\n<p>See t\u00e4hendab, et presidendil, riigikogu esimehel ja riigikohtu esimehel t\u00f5useb ametipalk seniselt 9724 eurolt esimest korda \u00fcle 10 000 euro, t\u00e4psemalt 10 239 eurole. Riigikogu lihtliikme palk t\u00f5useb praeguselt 6320 eurolt 6656 eurole.<\/p>\n<p>K\u00f5rgemate riigiteenijate palgat\u00f5usul on samas suurem m\u00f5ju: n\u00e4iteks on sellesama indeksiga seotud ka Tallinna linnapea, abilinnapeade, linnavolikogu esimehe ja aseesimeeste t\u00f6\u00f6tasu, mis samuti n\u00fc\u00fcd t\u00f5usevad.<\/p>\n<p>Samas seoti ajutise palgaindeksiga 2023. aastal veel \u00fcks klausel: 2028. aasta 1. aprillil, kui taas k\u00f5igile k\u00f5rgematele riigiteenijatele kehtib t\u00e4isindeks, saavad neli aastat piiratud palgakasvu saanud riigiteenijad korraga suurema palgat\u00f5usu kui t\u00e4isindeks ehk p\u00f5him\u00f5tteliselt h\u00fcvitatakse neile vahepeal saamata j\u00e4\u00e4nud protsentuaalne palgat\u00f5us. 2023. aasta seletuskirjas prognoositi, et see saab nelja aasta peale olema 17 protsenti. Selle j\u00e4rgi kasvaks piiratud palgakasvuga riigiteenijatel 2028. aasta 1. aprillil palk 17 protsenti.<\/p>\n<p>Rahandusministeeriumist \u00f6eldi ERR-ile, et tegelikkuses on palgakasv olnud nii 2024. kui ka 2025. aastal v\u00e4iksem ning t\u00e4pne palgat\u00f5us selgub hiljemalt 2028. aasta 15. m\u00e4rtsil.<\/p>\n<p>K\u00f5rgemate riigiteenijate k\u00f5rgeim palgam\u00e4\u00e4r indekseeritakse iga kalendriaasta 1. aprilliks k\u00f5rgeima palgam\u00e4\u00e4ra indeksiga, mille v\u00e4\u00e4rtus s\u00f5ltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Veel sel ja j\u00e4rgmisel kevadel arvutatakse k\u00f5rgemate riigiteenijate palgat\u00f5usu kahe indeksiga: on t\u00e4isindeks ja ajutine ehk madalam indeks,&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":111611,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[52838,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,52836,28,29,19,52837,25,1013,23,24,22,20,30],"class_list":["post-111610","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-ajutine-indeks","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-korgemad-riigiteenijad","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-palgaindeks","tag-populaarseimad-lood","tag-rahandusministeerium","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/111610","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=111610"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/111610\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/111611"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=111610"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=111610"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=111610"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}