“Tegemist on Euroopa Parlamendis toimuva aruteluga. Eesti on oma seisukoha sinna esitanud. Eesti on seisukohal, et me ei toeta seda,” vastas Kallas valitsuse pressikonverentsil viibinud \u00f5pilase k\u00fcsimusele, kes k\u00fcsis, kas chat control v\u00f5etakse vastu.<\/p>\n
Euroopa Parlamendis on pikalt arutluse all olnud vastuoluline lastekaitsele keskenduv seadus, mis k\u00e4sitleb ka privaatsete internetivestluste v\u00f5imalikku j\u00e4lgimist.<\/p>\n
Novembri l\u00f5pus saavutasid Euroopa valitsused seaduses kokkuleppe. Liikmesriikide s\u00f5nul ei sisalda plaanitav seadus enam vestluste lausj\u00e4lgimist. Samas sisaldab plaanitav seadus ikkagi seda, et rakenduste omanikud vabatahtlikult s\u00f5numeid skaneeriks.<\/p>\n
Euroopa Parlamendis peaks kavandatava seaduse \u00fcle h\u00e4\u00e4letus toimuma aprillis. Seadus lubaks praegusel kujul s\u00f5numirakendustel vestluste sisu skaneerida, et t\u00f5kestada laste seksuaalset v\u00e4\u00e4rkohtlemist kujutava materjali levikut ja laste peibutamist. Samuti kohustaks see platvorme tegema rohkem sellise sisu tuvastamiseks ja eemaldamiseks.<\/p>\n
Kriitikute s\u00f5nul kaasneb seadusega privaatsuse riive.<\/p>\n
Eesti valitsus on seadusele praegusel kujul poolehoidu avaldanud<\/p>\n
Siseminister Igor Taro (E200) \u00fctles detsembris, et kuigi Eesti toetab m\u00e4\u00e4rust, on valitsus vastu j\u00e4lgimiskohustusele.<\/p>\n
“Eesti seisukoht laste\u00a0seksuaalse v\u00e4\u00e4rkohtlemise\u00a0vastase m\u00e4\u00e4ruse osas ei ole muutunud. Eesti ei toeta \u00fchtegi lahendust, mis looks \u00fcldise j\u00e4lgimiskohustuse v\u00f5i sunniks teenusepakkujaid sisse murdma kr\u00fcpteeritud suhtluskeskkondadesse. Oleme seda korduvalt ja s\u00f5naselgelt \u00f6elnud ning need p\u00f5him\u00f5tted j\u00e4\u00e4vad kehtima ka edaspidi,” s\u00f5nas Taro.<\/p>\n
Ta r\u00f5hutas, et valmisolek eeln\u00f5uga edasi liikuda tulenes sellest, et selle varasemad probleemsed osad muudeti sisuliselt \u00fcmber.<\/p>\n
“K\u00f5ige olulisem on, et kohustus tuvastada kogu kasutajate sisu \u2013 eriti kr\u00fcpteeritud suhtlust \u2013 on eeln\u00f5ust t\u00e4ielikult eemaldatud. See oli Eesti jaoks punane joon ning just seet\u00f5ttu ei olnud varasemat versiooni v\u00f5imalik toetada. Kuna see n\u00f5ue on n\u00fc\u00fcd s\u00f5naselgelt v\u00e4lja v\u00f5etud, ei ole eeln\u00f5u enam vastuolus valitsuse varasemate p\u00f5him\u00f5tetega,” m\u00e4rkis siseminister.<\/p>\n
Ta r\u00f5hutas, et muudatused on piisavad varasemate privaatsusmurede v\u00e4listamiseks. “\u00dchtegi massj\u00e4lgimise v\u00f5i kr\u00fcpteeritud s\u00f5numite murdmise n\u00f5uet ei kehtestata. V\u00f5imalik tuvastamiskohustus tulevikus on viidud ainult \u00fclevaatamisklausli alla \u2013 midagi ei j\u00f5ustu automaatselt ja selleks oleks vaja uut poliitilist otsust k\u00f5igi liikmesriikide vahel,” \u00fctles Taro.<\/p>\n
Eurosaadikute seisukohad on jagunenud<\/p>\n
Kui ERR detsembris eurosaadikutelt nende arvamuse kohta uuris, olid seisukohad kahesugused. Keskerakondlased Jaak Madison ja Jana Toom on seadusele igal kujul vastu, samas kui Marina Kaljurand ja J\u00fcri Ratas toetavad seda muudetud kujul. Sven Mikser ja Riho Terras pole veel l\u00f5plikku seisukohta kujundanud.<\/p>\n
“Mina olen antud eeln\u00f5ule t\u00e4ielikult vastu, kuna sisuliselt proovitakse ikkagi “laste kaitsmise nimel” saada \u00fclevaadet iga tavalise inimese tegevuse kohta. Selline j\u00e4lgimis\u00fchiskond on tavap\u00e4rane Hiinas, kuid hetkel proovitakse sarnast s\u00fcsteemi ehitada ka Euroopas,” \u00fctles Madison.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul on laste kaitsmise argument suitsukate ning sisuline soov on hoopis kontroll inimeste tegevuse \u00fcle.\u00a0<\/p>\n
Madisonile j\u00e4\u00e4b arusaamatuks siseministri suunamuutus ning selle p\u00f5hjendused.<\/p>\n
“Hr Taro v\u00e4idab, et n\u00fc\u00fcdses muudetud eeln\u00f5us pole enam lausj\u00e4lgimist iga internetikasutaja \u00fcle, kuid ikkagi on kohustus ettev\u00f5tjatel ja veebilehtedel teostada profileerimist ja vastavasse “profiili” langejad, kuigi nad ei pruugi olla mitte midagi illegaalset teinud, v\u00f5ivad ikkagi sattuda enese teadmata j\u00e4lgimise alla,” \u00fctles Madison.<\/p>\n
Toom \u00fctles samuti, et ta ei ole n\u00f5us siseministri seisukohaga, kuna n\u00f5ukogu seisukoht lubab ikka platvormitel endil s\u00f5numivahetust kontrollida.<\/p>\n
“Parlamendi seisukoht, mida ka mina toetasin, oli selge \u2013 s\u00f5numite sisu saab kontrollida ainult kohtu loal ja ainult olukorras, kus see on viimane v\u00f5imalik meede. Ja seda ei saa teha kr\u00fcpteeritud s\u00f5numite puhul,” s\u00f5nas Toom.<\/p>\n
Eurosaadikud Marina Kaljurand (SDE) ja J\u00fcri Ratas (Isamaa) toetavad seadust viimasel kujul.<\/p>\n
Kaljurand m\u00e4rkis, et viimane versioon seadusest ei kujuta lausj\u00e4lgimist.<\/p>\n
“Toetan eesistuja praegust ettepanekut peamiselt kahel p\u00f5hjusel: otspunkti kr\u00fcpteerimine (end-to-end encryption) j\u00e4\u00e4b alles, seda on korratud mitmes kohas. Seega ei kohaldu massiline\/lausj\u00e4lgimine, vaid j\u00e4tkub vabatahtlik, p\u00f5hjendatud ja riskidel p\u00f5hinev sihitud kontroll, mida rakendatakse praktikas ka praegu, ehk s\u00e4ilib digitaalne privaatsus,” s\u00f5nas Kaljurand.<\/p>\n
Ratas \u00fctles samuti, et viimased muudatused ei sisalda j\u00e4lgimiskohustust.<\/p>\n
“Minu isiklik seisukoht on olnud ja on ka edaspidi selge \u2013 ma ei toeta lahendusi, mis looksid \u00fcldise j\u00e4lgimiskohustuse v\u00f5i avaksid tee k\u00f5igi inimeste suhtluse skaneerimisele, sealhulgas kr\u00fcpteeritud keskkondades. Viimased muudatused eeln\u00f5us on olnud v\u00e4ga mahukad ja need k\u00f5rvaldavad just selle probleemi, mille vastu ka Eesti on seisnud,” s\u00f5nas Ratas.<\/p>\n
Sven Mikser (SDE) ja Riho Terras (Isamaa) veel kujundavad oma seisukohta.<\/p>\n
“\u00dcks olulisi kriteeriume, millest oma otsust langetades l\u00e4htun, on m\u00f5istagi see, et uus regulatsioon ei tooks j\u00f5ustudes kaasa igasuguse digisuhtluse lausj\u00e4lgimist,” s\u00f5nas Mikser.<\/p>\n
Terras m\u00e4rkis, et algne versioon Euroopa Komisjoni eeln\u00f5ust oli v\u00e4ga problemaatiline.<\/p>\n
“Lapsporno on t\u00f5sine teema ja sellega tuleb tegeleda, aga meetmed selle vastu v\u00f5itlemiseks peavad olema proportsionaalsed. Me ei saa ennetavalt avada k\u00f5ikide inimeste isiklikke kommunikatsioonikanaleid ja s\u00f5numeid massmonitoorimiseks. See t\u00e4hendaks sisuliselt seda, et k\u00f5ik kodanikud on juba iseenesest\u00a0kahtlusalused,” kirjutas Terras.<\/p>\n
“L\u00f5pliku hinnangu sellele asjale saan anda siis, kui kokkulepe on olemas,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Eurosaadik Urmas Paetilt (RE) ei \u00f5nnestunud ERR-il sel teemal kommentaari saada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Tegemist on Euroopa Parlamendis toimuva aruteluga. Eesti on oma seisukoha sinna esitanud. Eesti on seisukohal, et me ei…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":111660,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,30199,37,33,35,34,36,1948,31,32,21,648,28,29,19,25,9860,23,24,22,20,30],"class_list":["post-111659","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-chat-control","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-parlament","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kristina-kallas","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-privaatsus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116097492070423698","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/111659","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=111659"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/111659\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/111660"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=111659"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=111659"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=111659"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}