![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3215720h93act24.jpg\"\/)
Estonian Funk Embassy Autor\/allikas: EMEA<\/p>\nK\u00fcmme aastat on kohalikule plaadim\u00e4rgile igati v\u00e4\u00e4rikas tulemus. Kindlasti annab see number aimu k\u00f5vast sihikindlusest. Millised need k\u00fcmme aastat Estonian Funk Embassyt olnud on?<\/p>\n
K\u00fcmme aastat iseseisvat muusikaettev\u00f5tet vedada lihtne ei ole. See on t\u00f5esti mingisugune loll sihikindlus. Ma isegi \u00fctleksin, et kollektiivne hallutsinatsioon. Kui b\u00e4ndid, mina ja publik usuvad, et meil on siin funk-, soul- v\u00f5i diskoskeene, siis justkui on ka. Ja saab sellisena ka Eesti muusikaauhindadel v\u00f5i Craig Charlesi raadiosaates v\u00f5i n\u00fc\u00fcd m\u00f5nel puhul ka Gilles Petersoni saates tunnustatud.<\/p>\n
Funk Embassyle eelnes ajastu, kus ma \u00fcritasin teha musaajakirjandust ja laiap\u00f5hjalisemat platvormi, aga j\u00f5udsin \u00fcks hetk arusaamani, et just selline muusika on see, mille nimel ma olen valmis minema nii kaugele, kui me praegu l\u00e4inud oleme.<\/p>\n
Kuigi ma kuulan ka muud muusikat, siis funk’is ja soul’is on minu jaoks mingi s\u00fcgavam t\u00e4hendus. See \u00fchendab inimesi, kas siis l\u00e4bi tantsulise elemendi v\u00f5i l\u00e4bi soul-muusika liigutava elemendi, mis paneb \u00fchiselt tundeid l\u00e4bi elama. Kui see 60-ndate l\u00f5pus sai alguse r\u00f5hutud mustanahaliste enesev\u00e4ljendusena, siis ma tajun t\u00e4na selle \u00fchendavat j\u00f5udu suhteliselt sarnaselt. K\u00f5rgem idee selle muusika juures on ka mind k\u00e4imas hoidnud.<\/p>\n
Kuidas sa seda k\u00f5rgemat ideed tajud?<\/p>\n
K\u00f5ige lihtsamalt \u00f6eldes ongi see l\u00e4bi muusika \u00fcheks saamine. Maailmas on n\u00e4htusi ja t\u00f6\u00f6riistu, mis justkui jutustavad sellest, et nad \u00fchendavad inimesi. N\u00e4iteks poliitika. See v\u00f5iks koondada \u00fche rahvuse \u00fchiste eesm\u00e4rkide taha, mille poole koos minna, aga see kipub hoopis pooluseid l\u00f5hestama. Olen l\u00e4bi elu m\u00e4rganud, et nii spordis, muusikas v\u00f5i muus kultuuris on selline positiivne liitev j\u00f5ud olemas.<\/p>\n
Isiklikul tasandil on mul koolikiusamisest saati olnud k\u00fcsimus, et kui me oleme k\u00f5ik \u00fches klassis, tahame k\u00f5ik siit l\u00e4bi minna, tunda r\u00f5\u00f5mu, siis miks mingid inimesed lihtsalt l\u00f5hestavad seda. Minu esimeses kossutiimis olid pooled poistest eestlased, pooled venelased, aga kuna meil oli \u00fcks tiim ja \u00fcks eesm\u00e4rk, siis me tulime kokku. Ei olnud mingit \u00fcksteise s\u00f5imamist v\u00f5i kaklemist. Olime k\u00f5ik \u00fcks kogukond.<\/p>\n
See on miski, mida funk-muusika teeb. Isegi James Brown \u00fcritas seda \u00f6elda, kui osa r\u00f5hututest mustanahalistest kasutas enda inim\u00f5iguste eest v\u00f5itlemiseks ja pahameele v\u00e4ljendamiseks v\u00e4givaldseid viise. N\u00e4iteks suuremad rahutused ja p\u00f5lengud Los Angeleses. Brown leidis, et kui seda teha l\u00e4bi j\u00f5ulise enesev\u00e4ljenduse, nagu muusika seda on, aga n\u00e4idata sealjuures \u00fcles \u00fchtsust ja ei lase endale p\u00e4he istuda, siis on see parem viis, kuidas sama eesm\u00e4rgini j\u00f5uda.<\/p>\n
Ma olen proovinud seda pidude ja kontsertidega teha ning n\u00e4inud, kuidas artistid liidavad publiku \u00fcheks suureks h\u00f5imuks, panevad nad kaasa tantsima, vehkima ja laulma. Energiavahetus ja publikuga \u00fcheks saamine ongi olnud see “miski”.<\/p>\n
Tunnistust sellest, et see on sellisena ka toiminud, on andnud hiljuti Haldi ja ans Flamingo Instragrami postkasti potsatanud kiri. \u00dcks paarike kirjeldas, kuidas nende esimene kohting oli Haldi kontserdil ning k\u00e4isid n\u00fc\u00fcd aasta hiljem Marju Kuudi muusikale p\u00fchendatud kontserdil esimest armumisaega meenutamas. Me Haldiga saime aru, et see ongi see p\u00f5hjus, miks me seda teeme. Et inimesi kokku kutsuda.<\/p>\n
Vahepeal v\u00f5ib \u00e4ra eksida sinna, et mul on vaja pileteid m\u00fc\u00fca ja mul on vaja baarik\u00e4ivet teha. Tekib k\u00fcsimus, et kas ma olen lihtne meelelahutaja. See tundub natukene devalveeriv, aga sellistel eksistentsiaalsetel momentidel tuletamegi tiimi ja b\u00e4ndidega meelde, miks ja kuidas me seda p\u00e4riselt teeme.<\/p>\n
Estonian Funk Embassy Autor\/allikas: EMEA<\/p>\n
Aga kui see kollektiivne hallutsinatsioon raugeb, siis mis sellest Eesti soul’i ja funk’i skeenest alles j\u00e4\u00e4b ja mis seal toimub?<\/p>\n
See v\u00f5ib k\u00f5lada uhkustamisena, aga mulle meeldib m\u00f5elda, et me teeme ajatut muusikat. Me ei l\u00e4he moevooludega liialt kaasa. Kui parajasti ei ole funk, soul, disko v\u00f5i nendega piirnevad \u017eanrid hullult populaarsed, siis me ei tee sellest eriti v\u00e4lja, sest olemegi sellega tegelenud suurematest hoovustest hoolimata juba k\u00fcmme aastat. Popmuusikas justkui tuleb p\u00fcsida relevantne l\u00e4bi mingitele trendidele allumise v\u00f5i nende esile kutsumise.\u00a0<\/p>\n
Ohtlikumad on sellele missioonile on hetked, kui meie enda kogukonna sees need illusioonid purunevad. N\u00e4iteks kui Lexsoul Dancemachine Funk Embassy management’i alt \u00e4ra l\u00e4ks. \u00dcks b\u00e4nd, millest k\u00f5ik alguse sai, mis toitis kogu seda ettev\u00f5tmist ja mis on selle keskmes. Neid t\u00f6\u00f6suhte purunemisi on olnud ja need panevad ikka m\u00f5tlema, et mis edasi.<\/p>\n
Aga kuidagi on asi ikkagi edasi l\u00e4inud. Publikut on, uusi b\u00e4nde tuleb juurde. N\u00e4iteks umbes sel ajal kui Lexsoul l\u00e4ks, siis Haldi ja Flamingo tulid. Nendega tuli kaasa ka t\u00e4iesti uut noort publikut, uut hingamist meie tiimis. Tekkis sild meie vanakooli muusika kogumikesse puutuva t\u00f6\u00f6 ja uue b\u00e4ndi vahel, kellelt tuli ka tugev deb\u00fc\u00fctalbum. Ja n\u00fc\u00fcd juubeli t\u00e4histamiseks korraldame m\u00e4rtsis veel kahe uue artisti, Marcella ja Saudade deb\u00fc\u00fctkontserdid.<\/p>\n
Eksistentsiaalsete kriiside ajal on tulnud alati midagi uut ja p\u00f5nevat. Pidev enese uuesti leiutamine k\u00e4ib. Ma usun tugevalt sellesse, et kui m\u00e4ng paistab l\u00e4bi saavat, siis tuleb m\u00f5ned m\u00e4ngureeglid \u00fcmber teha ja uusi m\u00e4ngijaid kaasata, et see saaks edasi minna.<\/p>\n
\u00dchelt poolt kindlasti ei ole v\u00e4he neid inimesi Eestis, kelle jaoks v\u00f5ibki esimene s\u00fcdamlikum kokkupuude sellist t\u00fc\u00fcpi muusikaga olla l\u00e4bi teie artistide. Teisalt, kuulsin ma alles m\u00f5ned p\u00e4evad tagasi k\u00fcsimust, ja sina oled seda ka kindlasti k\u00fcmne aasta jooksul tajunud, et kui James Brown on olemas, siis miks kuulata Lexsoul Dancemachine’i. <\/p>\n
Mis see on, mida Eesti funk ja soul saavad anda, mida me mujalt ei leia?<\/p>\n
Mulle on alati meeldinud kokkupuude valge P\u00f5hja- ja Ida-Euroopa ning l\u00e4\u00e4ne mustanahaliste v\u00f5i ka ladina kultuuri vahel. See eksootilisus, mis tekib, kui Doktor Normalis Marten Kuningas \u00fcpris nohiklikult r\u00e4pib, v\u00f5i see autentsus, mis on v\u00f5imalik, kui Martin Laksberg Lexsoulist \u00fctleb, et okei, me teeme funk’i, aga me ei pane siia mitte kunagi torusid.<\/p>\n
Aga see ei tule k\u00f5ne allagi, et paneme afroparukad p\u00e4he, neoonrohelised alt laienevad p\u00fcksid ja teeme funkylt, nagu m\u00f5ned keikab\u00e4ndid v\u00f5i Regatt. See ajatus, originaalsus ja autentsus tuleb sellest, et sa v\u00f5tad k\u00fcll vihjeid, n\u00e4iteks 70-ndatest, aga s\u00fcnteesid sellest midagi uut. See ei ole lihtsalt matkimine, vaid k\u00e4epikendus olnust olevikku ja tulevikku.<\/p>\n
Kui tahad laheda vanakooli filtriga pilti teha, siis sa ei keera seda 120 protsenti p\u00f5hja. Siis see m\u00f5jubki v\u00f5ltsilt. V\u00f5tad v\u00e4ikese varjundi, v\u00e4rvingu ja siis selle pinnalt lood midagi uut.<\/p>\n
Mida sa nende k\u00fcmne aasta k\u00f5ige suuremaks saavutuseks pead?<\/p>\n
Kuna Funk Embassy ei ole ainult \u00fcks ja konkreetne asi, siis seda on keeruline \u00f6elda. Suurim \u00fcldine saavutus on see, et meil on kodubaas, ja saame nimetada seda enda igap\u00e4eva t\u00f6\u00f6ks ja tegeleda sellega, mis me armastame.<\/p>\n
Plaadifirmana on enim m\u00fc\u00fcdud plaat “Groove of ESSR I”. Bookingu valdkonnast on \u00fcks erilisem Lexsoul Dancemahine’i kontsert Hispaania h\u00e4rjav\u00f5itlusareenil mitme tuhande inimese ees. \u00dchel t\u00e4iesti p\u00f6\u00f6rasel funk-festivalil, mis on seal 20 aastat toimunud. Kontserdikorralduse poole pealt \u00fctleksin Rita Ray albumi “Life of Its Own” esitluskontserdid Alexelas ja Vanemuises ning “Eesti gruuvi” tuur, mille k\u00e4igus sai orkestri, Rita Ray ja Lexsouliga neli linna l\u00e4bi k\u00e4idud.<\/p>\n
M\u00e4ned\u017eeri-t\u00f6\u00f6st m\u00e4letan kirkalt seda, kui Lexsoul \u00fctles mind endale m\u00e4ned\u017eeriks kutsudes, et nende plaat peab j\u00f5udma Craig Charlesi k\u00e4tte ja BBC raadio eetrisse. Esimesel tegutsemisaastal sain neile Riia Rock Cafes, p\u00e4rast seda, kui olin nende kontserdil korraks trummarit asendanud, \u00f6elda, et sel laup\u00e4eval k\u00f5lab teie lugu “Beef Grinder” BBC-s 150 000 k\u00f5rvapaarile.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3215714hbe7ct24.jpg\"\/)
Rita Ray Autor\/allikas: Ako Lehemets<\/p>\n
Lexsoulile j\u00e4i Funk Embassy siis l\u00f5puks natukene v\u00e4ikeseks?<\/p>\n
Eks see on kompleksne teema. Ma olen proovinud aina professionaalsemalt keskenduda \u00fchele skeenele, samal ajal kui Eesti turg paneb b\u00e4ndid t\u00f5siasja ette, et neil peab olema mitu projekti, mis k\u00f5ik vajavad t\u00e4helepanu ja aega. Funk Embassy poolt vaadatuna tahtsin ka n-\u00f6 oma b\u00e4ndi \u2013 spetsialistidest tugiteenuste pakkujaid. Eesm\u00e4rk luua stuudiomaja, struktureerida asju \u00fcmber, kus pole enam \u00fcks m\u00e4ned\u017eer, vaid m\u00e4ned\u017ement-tiim: see k\u00f5ik kasvatab vajadust panustada \u00fchte konkreetsesse projekti, m\u00f5lemapoolset ajalist ja rahalist investeeringut, usku ja all-in minemist<\/p>\n
Ja see k\u00f5ik tuli p\u00e4rast nii ja naa l\u00e4inud Kanada tuuri, kontsertelu madalhooajal, mil oli tekkinud motivatsioonipuudus, mis v\u00f5ib ka pikas ja t\u00f5husas koost\u00f6\u00f6s tekkida.<\/p>\n
Sain aru, et minu viimane hea l\u00fcke nende m\u00e4ned\u017eerina saab olla see, et ma \u00fctlen neile, et loobun neile selle teenuse pakkumisest. J\u00e4tkasime Selektor Studio n\u00e4ol neile koduks olemist ja mulle tundub, et see t\u00f6\u00f6suhte muutumine on toonud uut hingamist, j\u00e4rgnes \u00e4ge plaat ja esitluskontsert. Ning tulemus ka Eesti muusikaauhinna n\u00e4ol.<\/p>\n
Su esimene m\u00f5te oli, et ei ole lihtne k\u00fcmme aastat plaadifirmat vedada. On siis pillide kokku pakkimine l\u00e4hedal olnud?<\/p>\n
Oleme mitmeid kordi arutanud selle, et panna mingi osa oma tegemistest kinni ja keskenduda ainult \u00fchele v\u00f5i teisele. Me oleme k\u00fcll kahel korral olnud aasta plaadifirma, aga just plaadifirmat\u00f6\u00f6 on see, mida on k\u00f5ige keerulisem endale \u00f5igustada ja samal ajal on see ka k\u00f5ige alahinnatum.<\/p>\n
Seda on k\u00f5ikidest meie tegevustest k\u00f5ige keerulisem teha Eestis nii, et k\u00f5ik on \u00f5nnelikud ja rahul. Hoida mingit tiimi, logistikat, veebipoodi, ladu jne ja siis vaadata l\u00f5puks, mis sinna kasumireale j\u00e4\u00e4b. Mitu korda ongi olnud tunne, et plaadifirmanduse peaks k\u00fcll l\u00f5petama ja keskenduks rohkem kontsertidele.<\/p>\n
Aga siis saad aru, et tegelikult toidab laive see, kui sa teed plaate, kui sul on esikad, kui sul on see suur moment, kus sa n\u00e4itad midagi uut ja vinget, kutsud k\u00f5ik t\u00e4htsad inimesed kohale. Ilma selleta ei saa ja siis j\u00f5uamegi ringiga tagasi m\u00f5tteni, et plaadifirmat on vaja teha. Lisaks kipub see ikkagi lahe eneseteostuse koht olema.<\/p>\n
Aidanud on ka see, et ma anname v\u00e4lja nii uut kui ka vana. “Groove of ESSR” on ka olnud selline projekt, mis on viinud eriti p\u00f5nevatesse kohtadesse. N\u00fc\u00fcd l\u00e4hmegi New Yorki Eesti kultuurip\u00e4evadele seda tutvustama, oleme k\u00e4inud Saksamaal filmifestivalil DJ-tamas, sest leiti see kogumik ja \u00f6eldi, et meil on vaja veidrat Ida-Euroopa funk’i.<\/p>\n
Nii et, jah, on raske, aga peamiselt ikkagi j\u00e4\u00e4b t\u00e4nutunne, et see m\u00e4ng on m\u00e4ngitav, see on kestnud ja meil on \u00f5nnestunud tekitada kogukonna-mull, kus ma t\u00f5esti korra unustan m\u00f5neks hetkeks need kurjemad asjad, mis maailmas toimuvad. Samal ajal ma tunnen ka, et me konkureeri kellegagi, sest meil on keset muu muusika merd oma v\u00e4ike saareke, mida \u00fcritame asustada.<\/p>\n
Ma tahtsingi j\u00e4rgmiseks k\u00fcsida, et mis teid pinnal hoiab. Kas plaadid, kontserdid, stuudiorent v\u00f5i miski muu. Aga sa vist juba vastasid, et r\u00fcgada tuleb igas vallas, et nad omakorda k\u00f5ik \u00fcksteist \u00e4ra p\u00f5hjendaksid?<\/p>\n
K\u00f5ige t\u00e4htsam ja olulisem on ikkagi kontserdi\u00e4ri. Nii avalikud piletim\u00fc\u00fcgiga peod kui ka firmapeod ja juubelid. Omal kohal on ka muusikaga filmidesse j\u00f5udmine. Stuudiomaja on ka viimased kaks aastat \u00f5rnalt plussi j\u00e4\u00e4nud. Algne plaan oli teha nii, et elame \u00e4ra. On kontor, ladu ja koht, kus plaate salvestada, aga n\u00fc\u00fcd me n\u00e4eme, et \u00e4kki \u00f5nnestub ka sellest p\u00e4riselt \u00e4riliin teha.<\/p>\n
Kui teistes t\u00f6\u00f6stuses teed \u00fchte asja eriti h\u00e4sti, siis sellest piisab, aga kui tahad Eestis muusikat\u00f6\u00f6stuses professionaalselt tugiteenuseid pakkuda, olla ise t\u00e4iskohaga t\u00f6\u00f6l, palgata tiim, kellest m\u00f5ned saavad ka t\u00e4iskoha palga, siis on vaja olla v\u00e4ga leidlik ja toimetada nii mitmel rindel kui v\u00e4hegi v\u00f5imalik.<\/p>\n
Teie saavutuste hulka v\u00f5ib ka lugeda vajaduse luua Eesti muusikaauhindadele soul- ja funk-kategooria ning ka nende kategooriate t\u00f5ekssaamise 2023. aastal.<\/p>\n
Ma olin v\u00e4ga vokaalne sellel teemal. K\u00e4isin tagusin seda rauda nii fonogrammitootjate \u00fchingu \u00fcldkoosolekutel kui ka meilides, tegin sellest avalikke postitusi, r\u00e4\u00e4kisin Funk Embassy rahvusringh\u00e4\u00e4lingu raadiosaates. L\u00f5puks sai see l\u00e4bi surutud.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3215717h2d9at24.jpg\"\/)
Haldi ja ans Flamingo Autor\/allikas: Ako Lehemets<\/p>\n
Samal ajal l\u00f5id sa ka endale \u00fclesande anda v\u00e4lja piisavalt muusikat, et seda auhinda v\u00e4lja saaks jagada. <\/p>\n
T\u00e4pselt. \u00dcks aasta see j\u00e4i juba vahele, aga teoorias on vaja v\u00e4hemalt kuus plaati v\u00e4lja anda, et saaks eelvaliku kokku. Tegelikult on see reeglistik natuke pehmenenud ja piisab ka sellest, kui annad selles \u017eanris v\u00e4hemalt kolm lugu aasta jooksul v\u00e4lja. N\u00e4iteks Anett andiski eelmine aasta ainult kolm lugu v\u00e4lja, aga sai seal kategoorias nominatsiooni.<\/p>\n
Lahe, et see loodi ja see, et aastas tehakse v\u00e4hemalt kuus asja, mis sinna kategooriasse kvalifitseeruvad, n\u00e4itab juba ka \u00fcldist meelsust.<\/p>\n
Kas alustavad artistid otsivad teid juba ise \u00fcles v\u00f5i on see p\u00f5ld nii v\u00e4ike, et kui \u00fcks juurde tekib, siis satuvad nad kohe teie radarile? V\u00f5i otsite hoopis ise neid taga?<\/p>\n
Hoiame silmad lahti, aga kuna olemasolevate projektidega on piisavalt t\u00f6\u00f6d, siis aktiivselt juurde ei otsi. Raadiosaadet tehes otsisin pingsamalt, sest tundsin ennast veidi rohkem skeene saadikuna \u2013 seisin selle eest ka v\u00e4ljaspool oma ettev\u00f5tlust ja oma artiste. Kui midagi uut selles valdkonnas ilmus, siis m\u00e4ngisin seda, kutsusin intervjuule jne. N\u00fc\u00fcd on seda v\u00e4ljundit v\u00e4hem, kuigi me alustasime \u00e4sja oma Selektor Studio miksteipide-seeriat<\/a>, omamoodi saadet, kus tuleb ka kindlasti Eesti spetsiaale. Hiljuti sain kusjuures Gilles Petersoni raadiojaama Worldwide FM jaoks teha erisaate “Postcard from Estonia”<\/a>.<\/p>\n N\u00e4iteks k\u00f5ige hiljutisem artist, Reti, oli tegutsenud juba mitu aastat, aga tema \u00f5nnestus meile tuua, sest ta tuli koos m\u00e4ned\u017eeriga. Ma tol hetkel tajusin, et mina seda rolli v\u00f5tta ei saaks. Aga kuna see inimene oli olemas, siis v\u00f5tsin rohkem plaadifirma A&R rolli. Haldi tegemistega “For Maryn” projektis olin enam-v\u00e4hem kursis, aga sattusin puhtjuhuslikult neid V\u00f5nge festivalil n\u00e4gema ning olin v\u00e4ga positiivselt \u00fcllatunud. Hiljem p\u00f6\u00f6rdusid nad ise oma plaadiga minu poole.<\/p>\n Millest sa ise unistad, mis v\u00f5iks teie skeenes v\u00f5i ni\u0161is juhtuda?<\/p>\n See suvi teostame \u00fche asja, mis on pikalt podisenud ehk Estonian Funk Embassy festivali EFEFest. Mulle tundub, et festivali \u00fcmber saab tekitada mingi tohutu elu, mille kaudu saab ka kindlasti uusi artiste ja loomingut kultiveerida.<\/p>\n Teine asi on laias ilmas l\u00e4bi l\u00f6\u00f6mine ja v\u00e4ikeses Eestis l\u00e4bi l\u00f6\u00f6mine. On artiste, kellega v\u00f5iks Grammydele j\u00f5uda, on neid, kellega tahaks igas Eestimaa nurgas tuhat inimest kokku kutsuda.<\/p>\n Unistan, et m\u00e4ng j\u00e4tkuks ja l\u00e4heks aina p\u00f5nevamaks. Et vaba Eesti p\u00fcsiks ja artistid julgeksid suurelt m\u00f5elda. Et nii laval olevate kui ka lavataguste inimeste potentsiaal ennast \u00fcletada ei j\u00e4\u00e4ks realiseerimata meile evolutsiooni poolt kaasa antud mugavuseihaluse, laiskuse v\u00f5i hirmu p\u00e4rast.<\/p>\n Palju edu ja ait\u00e4h!<\/p>\n Ait\u00e4h.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"K\u00fcmme aastat on kohalikule plaadim\u00e4rgile igati v\u00e4\u00e4rikas tulemus. Kindlasti annab see number aimu k\u00f5vast sihikindlusest. Millised need k\u00fcmme…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":111680,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,52897,7435,32630,52898,38536,140,23438],"class_list":["post-111679","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-estonian-funk-embassy","tag-funk-embassy","tag-haldi-ans-flamingo","tag-henrik-ehte","tag-lexsoul-dancemachine","tag-meelelahutus","tag-rita-ray"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116097602388431686","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/111679","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=111679"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/111679\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/111680"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=111679"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=111679"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=111679"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}