{"id":111695,"date":"2026-02-19T13:59:13","date_gmt":"2026-02-19T13:59:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/111695\/"},"modified":"2026-02-19T13:59:13","modified_gmt":"2026-02-19T13:59:13","slug":"mutsiga-voi-mutsita-kas-vaide-et-peast-kaotab-inimene-koige-kiiremini-soojust-vastab-toele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/111695\/","title":{"rendered":"M\u00fctsiga v\u00f5i m\u00fctsita: kas v\u00e4ide, et peast kaotab inimene k\u00f5ige kiiremini soojust, vastab t\u00f5ele?"},"content":{"rendered":"<p class=\"MsoNormal\">Tegelikult ei ole peas midagi erip\u00e4rast. K\u00fclma k\u00e4tte minnes kaotad rohkem kehasoojust igast kehapiirkonnast, mis j\u00e4\u00e4b katmata, v\u00f5rreldes riietega kaetud osadega. Oled suusakost\u00fc\u00fcmis, kuid ilma <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/47848799\/muts\" tag-id=\"47848799\">m\u00fctsita<\/a>? Siis kaotad kiiresti soojust n\u00e4o ja pea kaudu, samal ajal kui jope ja p\u00fcksid aeglustavad keha jahtumist.<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">\u201eAga kui l\u00e4heksid Arktikasse ujumisriietes, kaotaksid rohkem soojust jalgade kui pea kaudu, sest nende pindala on suurem kui pea oma,\u201c selgitab Tregoning.<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Siiski k\u00e4ib endiselt arutelu selle \u00fcle, kas pea on soojuskadudele vastuv\u00f5tlikum. Tregoning viitab 2008. aasta artiklile ajakirjas British Medical Journal, milles v\u00e4idetakse, et kuna peas on v\u00e4hem rasvkude kui \u00fclej\u00e4\u00e4nud kehas, on see veidi v\u00e4hem isoleeritud. Artikkel toob ka v\u00e4lja, et vasokonstriktsioon \u2013 veresoonte ahenemine soojuse s\u00e4\u00e4stmiseks \u2013 on peas v\u00e4hem t\u00f5hus.<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Kokkuv\u00f5ttes \u00fctleb Tregoning: \u201ePea k\u00fcll kaotab soojust, kuid mitte rohkem kui muud kehapiirkonnad. On tehtud uuring, kus teadlased panid inimesed peadpidi k\u00fclma vette ja m\u00f5\u00f5tsid pea jahtumise kiirust. Selgus, et jahtumine ei olnud eriti kiirem kui mujal.\u201c<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Sellegipoolest, lisab ta, kui on v\u00e4ga k\u00fclm ja sa ei kanna m\u00fctsi, hakkad k\u00fclmetama \u2013 t\u00e4pselt nagu siis, kui l\u00e4heksid v\u00e4lja ilma kampsuni v\u00f5i jopeta. \u201eK\u00f5va pakase korral peaks v\u00f5imaluse korral katma ka oma n\u00e4o. N\u00e4o kaudu kaob \u00fcsna palju soojust.\u201c<\/p>\n<p class=\"MsoNormal\">Kuigi pea ei kaota soojust kiiremini kui teised kehaosad, ei ole soovitatav k\u00fclmakraadidega ilma m\u00fctsita \u00f5ues k\u00e4ia. Confido digikliiniku \u00fcldarst Markus Kiili toonitab, et soe peakate ei hoia soojas ainult pealage, vaid ka k\u00f5rvu, juukseid ja kukalt, ning hoiatab, et palja peaga \u00f5uesk\u00e4igud l\u00f5pevad talvel sageli nohu, k\u00f6ha ja kurguvaluga. Peale hingamisteede haiguste on pea ja eriti k\u00f5rvade katmata j\u00e4tmise korral k\u00f5rvap\u00f5letiku tekke oht ning harjumus ilma m\u00fctsita k\u00fclmakraade trotsida soodustab muuhulgas peavalude teket ja juuste h\u00f5renemist.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/tervispluss.delfi.ee\/artikkel\/120252698\/arst-hoiatab-kulma-voi-tuulise-ilmaga-paljapai-kaimine-voib-peale-kulmetumise-tuua-kaasa-kroonilised-tervisehadad#dalrel-in-article\" class=\"content-embedded-articles-single__embedded-article\" data-v-469265ed=\"\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><\/p>\n<p> 23.01.2026 <\/p>\n<p> ARST HOIATAB | M\u00fcts p\u00e4he! Talvel paljap\u00e4i k\u00e4imine v\u00f5ib peale k\u00fclmetumise tuua kaasa kroonilised terviseh\u00e4dad  (11) <\/p>\n<p><\/a>Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tegelikult ei ole peas midagi erip\u00e4rast. K\u00fclma k\u00e4tte minnes kaotad rohkem kehasoojust igast kehapiirkonnast, mis j\u00e4\u00e4b katmata, v\u00f5rreldes&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":111696,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,19577,28,29,95,27343,19,25,2836,24352,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-111695","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kulmetus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-muts","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-talv","tag-talveilm","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116097657318568070","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/111695","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=111695"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/111695\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/111696"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=111695"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=111695"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=111695"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}