![\"RFS](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/1752000728.jpg\")
\n<\/p>\n
\n<\/p>\n
Euroopa jalgpalli katusorganisatsiooni UEFA poolt avaldatud fintantsaruanne kinnitas alaliitudele ja klubidele eelmise hooaja eest makstavad auhinna- ja solidaarsusrahad. Euroopa liiga p\u00f5hiturniirile j\u00f5udnud Riia FS pistab kukrusse \u00fcle 6 miljoni euro, samas kui v\u00f5istlustules olnud Eesti klubide kogusaak j\u00e4i alla 4 miljoni.
\n<\/p>\n
UEFA raporteeris 2024\/25 hooajal 5,01 miljardi euro jagu kasumit (1,76 miljardit v\u00e4hem kui eelneval hooajal), millest jaotati liikmesriikide ja -klubide vahel laiali 4,33 miljardit (1,01 miljardit v\u00e4hem kui eelneval hooajal). \n<\/p>\n
Need miinused ei n\u00e4ita aga eelarve kokkukuivamist, vaid on seotud EM-finaalturniiridega \u2013 tegelikult oli see UEFA teatel esimene suurv\u00f5istluseta hooaeg, mil nende kasum \u00fcletas 5 miljardi euro piiri. \n<\/p>\n
81% UEFA kasumist teeniti meedia\u00f5igustest (ehk valdavalt tele\u00fclekannete \u00f5iguste m\u00fc\u00fcgist), 16% kommerts\u00f5igustest (ehk sponsoritelt), 2% piletim\u00fc\u00fcgist ja 1% mujalt. 88% kasumist p\u00e4rines klubiv\u00f5istlustelt, 10% rahvuskoondiste v\u00f5istlustelt ja 2% mujalt.<\/p>\n
Ka nende jaotusprotsentide puhul tasub silmas pidada, et need k\u00e4ivad hooaja kohta, mil koondiste suurturniiri ei toimunud. Nelja-aastase ts\u00fckli peale tuleb UEFA kasumist ligikaudu 21% rahvuskoondiste ja 78% klubide v\u00f5istlustelt. \n<\/p>\n
Kui palju teenis Eesti? \n<\/p>\n
UEFA toetused jagunevad esiteks alaliitudele ja klubidele m\u00f5eldud toetusteks ning teiseks auhinnarahadeks ja solidaarsusmakseteks, kusjuures solidaarsusmaksete hulka arvestatakse ka eurosarjade eelringidesse pidama j\u00e4\u00e4nud klubide teenistused. \n<\/p>\n
Kuna \u00fckski Eesti klubi eelmisel hooajal p\u00f5hiturniiridele ei j\u00f5udnud, siis on vormiliselt kogu UEFA-st saabuv raha solidaarsusmaksete lahtris. \u00dchtekokku laekub Eesti jalgallile 2024\/25 hooaja eest 11,03 miljonit eurot, millest 4,76 miljonit on ette n\u00e4htud alaliidule, 3,85 miljonit eelringidesse pidama j\u00e4\u00e4nud klubidele ning 2,42 miljonit eurosarjades mitteosalenud klubidele.<\/p>\n
Mis puutub alaliidu toetuseid, siis need jagunevad omakorda kaheks osaks. \u00dcks on tol hooajal alanud nelja-aastasele perioodile ette n\u00e4htud 5 miljoni euro suurune toetus taristu arendamiseks (2024\/25 hooajal v\u00f5eti sellest v\u00e4lja 1,78 miljonit). Teine koosneb 1 miljoni suurusest toetusest jalgpalliliidu toimimisele ja kuni 2 miljoni suurusest toetusest erinevates UEFA programmides osalemise eest (2024\/25 hooajal teenis Eesti sellest 2,98 miljonit eurot ehk peaaegu maksimumi). \n<\/p>\n
Eurosarjades osalevate klubide sissetulekud olenevad m\u00e4ngitud ringide hulgast (iga eelringi eest oli ette n\u00e4htud 175 000 eurot), millele lisandus fikseeritud summa s\u00f5ltuvalt sellest, millises eelringis konkurentsist langeti. Lisaks m\u00e4\u00e4rati igale liikmesriigi meisterklubile 260 000 eurot. \n<\/p>\n
Eesti klubidest kuulus suurim sissetulek FC Florale, kes m\u00e4ngis tol hooajal valitseva meistrina Meistrite liigas. Eesti klubide teenistuste jaotumise kohta l\u00e4bi aastate saab l\u00e4hemalt lugeda siit: \n<\/p>\n
UEFA v\u00e4rskes raportis m\u00e4rgitud kogusummad on pisut suuremad kui klubidele algselt tagatud summad \u2013 numbrite vahe tuleneb ilmselt UEFA prognoositust suuremast kasumist, mille \u00fclej\u00e4\u00e4k jagatakse eurosarjades osalevate klubide ja UEFA vahel. \n<\/p>\n
![\"RFS](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/1737713512.jpg\")
\n<\/p>\n
RFS-i Balti rekord \n<\/p>\n
M\u00e4letatavasti alistas Flora 2024. aasta suvel kolmest vastasest \u00fche ja langes v\u00e4lja Konverentsiliiga kolmandas eelringis, kahele vastasele tuule alla teinud Paide Linnameeskond langes samal t\u00f5kkel, \u00fchest vastasest jagu saanud FCI Levadia kaotas teises eelringis ning Tallinna Kalev piirdus oma eurodeb\u00fc\u00fcdil esimese eelringiga. See t\u00e4histas Eesti m\u00f5istes k\u00fcll suhteliselt edukat eurosuve, kuid j\u00e4i L\u00e4ti v\u00f5imsa eduloo varju.<\/p>\n
RFS murdis nimelt samal ajal v\u00e4lja Euroopa liiga p\u00f5hiturniirile, kus teeniti kaheksa m\u00e4nguga viis punkti, alistades kodus 1:0 Amsterdami Ajaxi. See k\u00f5ik t\u00f5i Riia klubile auhinnaraha 5,77 miljonit eurot, millele lisandusid L\u00e4ti v\u00e4ljaande sportacentrs.com andmetel ka reisikompensatsioonid kolme eelringi eest \u00fchtekokku 525 000 euro ulatuses. \n<\/p>\n
Niisiis kogunes RFS-i koguteenistuseks ligikaudu 6,3 miljonit eurot, mida on peaaegu 2,5 miljoni v\u00f5rra rohkem kui neljal v\u00f5istlustules olnud Eesti klubil kokku. RFS j\u00e4ttis seejuures kaugele seljataha ka Flora hiilgehooaja aastast 2021, mil Konverentsiliiga p\u00f5hiturniirile j\u00f5udnud Eesti klubi teenis teadaolevalt 4,34 miljonit eurot. Seejuures ei ulatunud isegi 2021. aastal Eesti klubide koguteenistus RFS-i mulluse soolosaldoni. \n<\/p>\n
RFS-i eurosissetulek p\u00fcstitas Balti riikide rekordi, sest ka Vilniuse \u017dalgirise koguteenistus 2022. aastal Koverentsiliiga alagruppi j\u00f5udes j\u00e4i Flora saavutatuga samasse suurusj\u00e4rku \u2013 UEFA toonase raporti kohaselt teenis \u017dalgiris 4,38 miljonit eurot auhinnaraha. \n<\/p>\n
\n<\/p>\n
UEFA p\u00f5hiturniiridele j\u00f5udnud klubide l\u00f5plik sissetulek oleneb erinevatest teguritest, millest peamise osa moodustavad tulemustasud. RFS-i puhul moodustas l\u00f5viosa sissetulekust p\u00f5hiturniirile j\u00f5udmise boonus (4,31 miljonit), millele lisandusid boonused p\u00f5hiturniiri tulemuste eest (789 000), l\u00f5ppkoha eest (375 000) ning klubi turuv\u00e4\u00e4rtuse eest (297 000).<\/p>\n
Klubi turuv\u00e4\u00e4rtuse n\u00e4itaja vastab laias laastus osakaalule UEFA poolt teenitavatest telerahadest ning RFS-il oli see Euroopa liiga klubidest konkurentsitult k\u00f5ige madalam. K\u00f5ik teised klubid teenisid selle eest v\u00e4hemalt miljoni ning Manchester United ja AS Roma suurimate teenijatena \u00fcle 10 miljoni euro. \n<\/p>\n
Venemaa (k\u00fcmned) miljonid \n<\/p>\n
Kui Eesti klubid sel aastal \u00fchelegi UEFA p\u00f5hiturniirile ei p\u00e4\u00e4se, siis kaotatakse suure t\u00f5en\u00e4osusega \u00fcks koht eurosarjades, sest kohtade jagamisel arvestatakse viimase viie hooaja tulemusi ning Flora eduka hooaja koefitsiendipunktid langevad arvestusest v\u00e4lja. \u00dchtlasi t\u00e4hendaks see Eesti jalgpallile sissetulekute v\u00e4henemist, sest nelja klubi asemel teeniks eurom\u00e4ngudega lisasissetulekut vaid kolm klubi, nagu juhtus viimati aastatel 2021 ja 2022. \n<\/p>\n
\u00dche eurosarjap\u00e4\u00e4smega kaasnevad toetused ja t\u00e4helepanu on seda p\u00e4\u00e4set omava klubi jaoks m\u00f5istagi olulised, ent suuremas pildis ei ole selle osakaal k\u00f5igist riigi solidaarsusrahadest siiski v\u00e4ga suur. Nagu eelpool kirjeldatud, moodustuvad solidaarsusmaksed erinevatel viisidel ning kui m\u00f5ni klubi just p\u00f5hiturniirile murdes kopsakat auhinnaraha ei teeni, siis kipuvad toetusrahad liikmesriikide vahel suhteliselt v\u00f5rdselt jagunema.<\/p>\n
Seda v\u00e4idet ilmestavad k\u00f5ige paremini skandaalsed rahaeraldised Venemaale. Olenemata sellest, et Venemaa klubid on UEFA v\u00f5istlustelt v\u00e4lja visatud, nii et auhinnarahadele ei pretendeeri nad \u00fcldse, oli venelaste teenistus 2024\/25 hooaja eest vaid umbes pooleteise miljoni v\u00f5rra v\u00e4iksem kui Eesti klubidel ja jalgpalliliidul. \n<\/p>\n
Alaliitudele ette n\u00e4htud solidaarsusmakseid tehakse Venemaale samas mahus k\u00f5igi teiste liikmesriikidega (hooajal 2024\/25 \u00fchtekokku 5,25 miljoni euro ulatuses) ning eurosarjades mitteosalevate klubide toetusena on neile ette n\u00e4htud veel 4,22 miljonit eurot. \u00dchtekokku on UEFA niisiis m\u00e4\u00e4ranud Venemaale solidaarsusmakseid 9,47 miljoni euro ulatuses ning seda vaid \u00fche aasta l\u00f5ikes, samas kui Venemaa t\u00e4ieulatuslikust sissetungist Ukrainasse on m\u00f6\u00f6dumas juba neli aastat. \n<\/p>\n
\n<\/p>\n