P\u00f5hikooli e-katseeksamid toimuvad testide andmekogus EIS (Eksamite infos\u00fcsteem). 2025. aasta m\u00e4rtsis v\u00f5ttis haridus- ja\u00a0noorteamet\u00a0haridus- ja teadusministeeriumilt \u00fcle\u00a0EIS-i\u00a0haldamise ja arenduse ning samuti\u00a0Askend\u00a0Estonia O\u00dc-ga s\u00f5lmitud arenduslepingu.<\/p>\n
Seega alates septembrist vastutab\u00a0alates 2012. aastast kasutusel olnud EIS-i\u00a0edasiarenduse eest t\u00e4ielikult harno ning s\u00fcsteemi arendust\u00f6\u00f6d tehakse n\u00fc\u00fcd majasiseselt.<\/p>\n
“Selleks v\u00f5tsime t\u00f6\u00f6le kaks spetsialisti, mis annab meile suurema kontrolli, paindlikkuse ja v\u00f5imaldab kulusid paremini juhtida.\u00a0EIS-i\u00a0majutus on 2025. aasta l\u00f5pust viidud \u00fcle riigipilve,” r\u00e4\u00e4kis ERR-ile harno hindamiskeskuse juht Alge Ilosaar.<\/p>\n
“Viimase aasta jooksul oleme keskendunud e-katseeksamite lahenduste arendamisele ja s\u00fcsteemi t\u00f6\u00f6kindluse parandamisele. Ka e-katseeksamite puhul t\u00e4hendab valmisolek seda, et s\u00fcsteem on testitud ja kasutusvalmis konkreetse eksamiperioodi jaoks, kuid arendust\u00f6\u00f6 j\u00e4tkub. Enne eksamiperioodi viiakse l\u00e4bi vajalikud koormustestid ja eri katsetused, et s\u00fcsteem oleks t\u00f6\u00f6korras,” lausus Ilosaar.<\/p>\n
Katseeksamite peamine eesm\u00e4rk ongi hinnata nii s\u00fcsteemi kui ka koolide valmisolekut e-eksamiteks.<\/p>\n
“J\u00e4lgime eelk\u00f5ige s\u00fcsteemi t\u00f6\u00f6j\u00f5udlust, koolide tehnilist v\u00f5imekust ning eksami l\u00e4biviimise protsessi sujuvust. Just sel p\u00f5hjusel kutsume k\u00f5iki koole katsetustes osalema,” s\u00f5nas Ilosaar.<\/p>\n
Ilosaare s\u00f5nul on eksamite fookuses alati \u00f5pilane ja et tema eksamisooritust ei segaks miski.<\/p>\n
“See t\u00e4hendab, et eksamikeskkond peab toimima viivitusteta, olema turvaline ning salvestama vastused korrektselt. Samuti on oluline, et koolide seadmed oleksid ette valmistatud ning eksamiga seotud osapooled teaksid t\u00e4pselt, kuidas tegutseda enne eksamit, selle ajal ja p\u00e4rast seda.\u00a0Katseeksamid ongi m\u00f5eldud v\u00f5imalike kitsaskohtade tuvastamiseks enne p\u00e4ris eksamiperioodi,” lausus Ilosaar.<\/p>\n
Ilosaar pidas vajalikuks m\u00e4rkida, et kuna e-eksam toimub veebip\u00f5hises keskkonnas, siis v\u00f5ivad sellega kaasneda ka muud tehnilised riskid, n\u00e4iteks ajutised interneti- v\u00f5i elektrikatkestused m\u00f5nes koolis v\u00f5i k\u00fcberr\u00fcnnak.\u00a0<\/p>\n
Emakeele e-eksamil hinnatakse ka paari uut asja<\/p>\n
Eesti keele e-eksamil emakeelena on kuulamisosa, kirjutamisosa ja lugemisosa.<\/p>\n
Uuel p\u00f5hikooli eesti keele e-eksamil on esimest korda ka alusteksti kasutamise n\u00f5ue.\u00a0Ilosaare s\u00f5nul ei peaks see olema \u00f5pilastele v\u00f5\u00f5ras teema.<\/p>\n
“Alusteksti kasutamine on kolmandas kooliastmes riiklikus \u00f5ppekavas alati olnud. Varem ei ole seda eksamil k\u00fcsitud, kuid \u00f5pitulemusena on seda \u00f5petatud. \u00d5pilased on saanud alustekstide kasutamist harjutada lisaks eesti keele tundidele ka loovt\u00f6\u00f6 kirjutamisel,” lausus Ilosaar.<\/p>\n
Kuulamis\u00fclesandes peab \u00f5pilane video kuulamise p\u00f5hjal m\u00f5istma teksti sisu. Ilosaare s\u00f5nul ei peaks ka see \u00fclesanne olema \u00f5pilastele v\u00f5\u00f5ras.<\/p>\n
“See on \u00f5piv\u00e4ljund, mis on \u00f5ppekavas juba varemgi olnud. N\u00e4iteks ka matemaatika riiklikus \u00f5ppekavas on olnud tabelarvutusprogrammid, aga varem polnud neid lihtsalt v\u00f5imalik pabereksamiga m\u00f5\u00f5ta. Sama on eesti keele eksamiga: need \u00f5pitulemused on ka varem olemas olnud, kuid n\u00fc\u00fcd on neid v\u00f5imalik paremini m\u00f5\u00f5ta,” selgitas ametnik.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes ongi e-eksam palju mitmekesisem ja v\u00f5imaldab m\u00f5\u00f5ta oskusi, mida varem ei saanud, leidis Ilosaar.<\/p>\n
“Meil on v\u00e4ga hea riiklik \u00f5ppekava, mis n\u00e4eb ette n\u00e4iteks digivahendite kasutamist. Teiseks on arvutip\u00f5hise hindamise eelis see, et \u00fcritame liikuda t\u00e4isautomaatsuse suunas, et \u00f5petajatel oleks v\u00e4hem t\u00f6\u00f6d,” lausus Ilosaar.<\/p>\n
“Lisaks on praegu p\u00f5hikooli l\u00f5pueksamitega nii, et neid hindavad koolides oma \u00f5petajad. Pabereksamite puhul n\u00e4eme, et tulemused v\u00f5ivad varieeruda, sest inimesed t\u00f5lgendavad hindamisjuhendit erinevalt v\u00f5i liigutavad punkte natuke siia-sinna. E-eksamite puhul on k\u00f5ik tsentraalselt hinnatud, mis tagab usaldusv\u00e4\u00e4rsuse ja v\u00f5rreldavuse,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Harno: varasematest vigadest on \u00f5pitud<\/p>\n
E-katseeksameid on harno korraldanud ka varem ja katsetustest saadud negatiivsed kogemused on olnud Ilosaare s\u00f5nul v\u00e4ga vajalikud.\u00a0<\/p>\n
N\u00e4iteks toimus suuremahuline e-eksami katsetus 4. m\u00e4rtsil 2024 inglise keeles 9. klassile. Sellel osales 5975 \u00f5pilast ning eksam toimis t\u00f5rgeteta. Kuid eesti keele e-katseeksamil 9. aprillil 2024, kus osales 6690 \u00f5pilast, ilmnes tehniline probleem.<\/p>\n
“See oli seotud\u00a0videofailide allalaadimisega\u00a0ning tekitas \u00fclekoormuse ministeeriumi taristule. See probleem on t\u00e4naseks lahendatud, videolahendus on p\u00f5his\u00fcsteemist eraldatud ning viidud suurema v\u00f5imekusega pilvekeskkonda,” selgitas Ilosaar. Samuti esines tookord probleeme S\u00f5naveebi kasutamisega<\/p>\n
2025. aastal testiti m\u00f5lemas aines e-eksamit v\u00e4iksema, ligikaudu 1000 \u00f5pilasest koosneva r\u00fchmaga, et kontrollida tehtud muudatuste toimimist. Ilmnesid v\u00e4iksemad probleemid, mis on Ilosaare kinnitusel t\u00e4naseks lahendatud.\u00a0<\/p>\n
Hindamismudel muutub t\u00e4psemaks<\/p>\n
Lisaks tehnilisele poolele on e-hindamise katsetused olnud oluline sisend ka hindamismudeli arendamisel.<\/p>\n
“Katsetuste eesm\u00e4rk on veenduda, et eksam m\u00f5\u00f5dab seda, milleks see on kavandatud. Iga katsetuse j\u00e4rel anal\u00fc\u00fcsitakse tulemusi ning vajadusel t\u00e4iendatakse eksamimudelit,” s\u00f5nas Ilosaar.<\/p>\n
V\u00e4hemalt pooled eksami\u00fclesanded hindab \u00e4ra masin.<\/p>\n
“K\u00f5ikide eksamite ja e-eksamite puhul on nii, et kindlasti on automaathinnatavad \u00fclesanded. \u00dcksikud \u00fclesanded, mis n\u00f5uavad pikemat kirjeldust \u2013 nagu n\u00e4iteks kirjand v\u00f5i inglise keele essee \u2013, peab inimene hindama. Matemaatikas on samamoodi: neid \u00fclesandeid, kus on pikemad lahendusk\u00e4igud, hindab inimene, ja l\u00fchivastused tunneb s\u00fcsteem kohe \u00e4ra,” s\u00f5nas Ilosaar.<\/p>\n
Ilosaare s\u00f5nul ongi automaathindamine \u00fcks e-eksami eeliseid.<\/p>\n
“Meil l\u00e4heb s\u00fcsteem iga aastaga j\u00e4rjest paremaks ka tasemet\u00f6\u00f6dega. Alates 2022. aastast on matemaatika tasemet\u00f6\u00f6 t\u00e4iesti automaatselt hinnatav. Liigume k\u00f5ikide tasemet\u00f6\u00f6dega selles suunas, et inimesele j\u00e4\u00e4ks v\u00e4hem t\u00f6\u00f6d. Ka e-eksamitega on sama: teadus areneb ja tahame, et l\u00f5puks oleks v\u00e4hem inimese tehtud t\u00f6\u00f6d,” lausus Ilosaar.<\/p>\n
Viimane hindamismudeli versioon, mis l\u00e4heb k\u00e4iku ka 2027. aastaks planeeritud e-eksamil, avalikustatakse e-eksamite infolehel m\u00e4rtsi alguses. \u00d5petajatele toimuvad seej\u00e4rel ka hindamisjuhendi kasutamise koolitused.<\/p>\n
“Olulisemad muudatused puudutavad alusteksti kasutamist ja teksti pealkirjastamist. Tehisaruga hindamine veel l\u00e4hemas tulevikus kindlasti p\u00e4evakorras ei ole ja j\u00e4rgmiseks aastaks planeeritud e-eksamil tehisaruga hindamist ei toimu,” lausus Ilosaar.<\/p>\n
Siiski on Eesti teadlased toonud v\u00e4lja, et tehisaruga on v\u00f5imalik hinnata n\u00e4iteks alusteksti kasutamist eesti keele e-eksamil. Veebruaris tutvustavad<\/a> nad oma uuringu tulemusi harnole.<\/p>\n Direktor: e-eksamite katsetustel tasub osaleda<\/p>\n Tallinna Arte g\u00fcmnaasiumi direktor Liina Altroff \u00fctles ERR-ile, et nende kool osaleb samuti e-katseeksamitel. “Praegu tundub, et \u00f5petajatel on k\u00f5ik vajalik info eksamite kohta olemas, pole kuulnud, et sellega oleks muresid,” s\u00f5nas direktor.<\/p>\n Altroff \u00fctles, et e-eksamitel osalemine on positiivne. “V\u00f5tsime selle kutse hea meelega vastu. Katsetustel on hea osaleda, sest siis saab teada, mis on puudu ja mida on veel vaja paremaks teha,” lausus Altroff.<\/p>\n