Ol\u00fcmpiam\u00e4ngude jaoks toodetud tehislume kogus sarnaneb mahult Egiptuse Giza suurp\u00fcramiidiga, mis on 200 meetrit k\u00f5rge ning 190 meetrit lai. Selle koguse kunstlume tootmiseks kulub peaaegu miljon kuupmeetrit vett.<\/p>\n
Kunstlume tootmine on\u00a0 saanud suurte rahvusvaheliste v\u00f5istluste puhul juba reegliks. N\u00e4iteks kerkis Torinos 2006. aastal temperatuur \u00fcle k\u00fcmne plusskraadi, 2010. aasta Vancouveri ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel tuli vihma t\u00f5ttu helikopteriga asenduslund tuua. Venemaal \u0160otsis peetud ol\u00fcmpiam\u00e4ngudel ronis aga kraadiklaas p\u00e4evasel ajal korduvalt isegi +10 \u00b0C ja +15 \u00b0C vahele. Pyeongchangis polnud 2018. aastal looduslikku lund aga peaaegu \u00fcldse.<\/p>\n
Rahvusvahelised suusa- ja laskesuusaf\u00f6deratsioonid kehtestavad radadele tiheduse, \u00fchtluse ja vastupidavuse osas rangeid n\u00f5udeid, mida loodusliku lumega on sageli raske saavutada. \u00dclemaailmse soojenemise ja lumesadude heitlikkuse t\u00f5ttu muutub v\u00e4ljakutse \u00fcha keerukamaks.<\/p>\n
Ka Itaalias Dolomiitides kaetakse mehhaaniliselt toodetud lumega suur osa radadest. See tagab sportlaste ohutuse ja v\u00f5istluste \u00f5igluse, kuid on kallis ja energiamahukas.<\/p>\n
Kohalikud elanikud ja keskkonnaorganisatsioonid hoiavad olukorral silma peal, kuid on seda juba kirjeldanud kui m\u00e4e katmist ja hoiatanud kunstlume halva m\u00f5ju eest kohalikule alpi\u00f6kos\u00fcsteemidele. Kuigi lume tootmiseks kasutatav elektrienergia on 100 protsenti taastuv, siis vett kulub selleks m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt. Kasutatav veehulk vastab keskmise 20 000 elanikuga linna aastatarbimisele. “Veega P\u00f5hja-Itaalias ei ole nii suur probleem, aga L\u00f5una-Itaalias on juba ka tarbeveega probleeme,” m\u00e4rkis Tartu \u00dclikooli loodusgeograafia teadur Mait Sepp.<\/p>\n
Ta nentis, et Itaalias on alpiliustike sulamisega suur probleem. See t\u00e4hendab, et paiku, kus taliol\u00fcmpiat korraldada, j\u00e4\u00e4b \u00fcha v\u00e4hemaks. “Teisalt j\u00e4llegi tehnoloogia areneb ja tehislume tootmine ei ole ka Eestis enam probleem. Me oleme kolleegidega vaielnud, et v\u00f5ib-olla suusatatakse Eestis praegu tehislume peal isegi rohkem kui vanasti metsa all,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Kui aga tahta suurv\u00f5istlusteks naturaalset lund, siis neid kohti j\u00e4\u00e4b \u00fcha v\u00e4hemaks: P\u00f5hja-Norra, Skandinaavia ja Kanada. “Kui Itaalias on taristu olemas, siis p\u00f5hjapiirkondades, kus on loomulikku lund, ei pruugi j\u00e4llegi taristut olla,” lausus ta.<\/p>\n
Viimast kinnitab ka Ol\u00fcmpiakomitee palvel 2024. aastal 93 paiga sobivust hinnanud kliimateadlaste Robert Steigeri ja Daniel Scotti anal\u00fc\u00fcs. Riskide maandamiseks tasub vaadata uute korraldajamaade ja isegi l\u00f5una-poolkera suunas. Kui temperatuurit\u00f5us j\u00e4tkub senises tempos ehk t\u00f5useb 2050. aastaks 1,9 kraadini, v\u00f5ib 16 kohale joone peale t\u00f5mmata. Veel 25 kohas muutub m\u00e4ngude korraldamine riskantseks, mis j\u00e4tab s\u00f5elale 52 paika.<\/p>\n
Kunstlume erip\u00e4rad<\/p>\n
Tallinna \u00dclikooli rekreatsioonikorralduse teenekas lektor Kaarel Zilmer on muu hulgas ka suusa\u00f5petaja. “Eks kunstlumi ole v\u00e4ga peen v\u00e4rk ja vajadus selle j\u00e4rgi on praegu v\u00e4ga suur. K\u00f5ik m\u00e4esuusakeskused, r\u00e4\u00e4kimata v\u00f5istluskeskustest ja ka \u00fcha k\u00f5rgemal m\u00e4gedes vajavad seda. Tehnoloogia p\u00fc\u00fcab korvata seda, et saaks ka madalamal s\u00f5ita. Mingis m\u00f5ttes on see paratamatus, et looduslikul lumel s\u00f5itmist j\u00e4\u00e4b \u00fcha v\u00e4hemaks,” nentis ta.<\/p>\n
Zilmer r\u00f5hutas, et suur\u00fcritustel, nagu ka praegune ol\u00fcmpia, peab rada vastama teatud n\u00f5uetele. “Kui ma ise olin veel suusaliidus aktiivne, siis ma olin lumekontrollis see nii-\u00f6elda garantii-isik, kes pidi \u00fctlema, kas saab s\u00f5ita Tehvandil. \u00c4raj\u00e4tmine on ju v\u00e4ga raske, sest k\u00f5ik on planeeritud,” meenutas ta.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Garantii andmise puhul tuleb Zilmeri s\u00f5nul silmas pidada seda, kas rada kestab kogu v\u00f5istluse v\u00e4ltel ja selle l\u00f5puni. Selle tagamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid, n\u00e4iteks soolalisandeid, mis aitavad lumel j\u00e4\u00e4tuda ja kindlana p\u00fcsida.<\/p>\n
K\u00f5ige keerulisem olukord tekib h\u00fcppem\u00e4gede juures. Kogu lumi on paigaldatud v\u00f5rkudele, mis t\u00f5mmatakse m\u00e4e k\u00fclge. Kui lumi muutub liiga raskeks, v\u00f5ib kogu v\u00f5rgustik rebeneda. Sees toob kaasa m\u00e4e langemise ja hooaja eba\u00f5nnestub. M\u00e4gede kasutusk\u00f5lblikuna hoidmine n\u00f5uab t\u00e4helepanelikkust ja pidevat hoolt, et v\u00f5istlus saaks probleemideta l\u00e4bi viidud.<\/p>\n
Omal ajal suusatamise noortekoondisesse kuulunud ja Alutaguse tervisespordikeskuse juht Timo Juursalu n\u00f6rjus, et kunstlumi sulab oluliselt aeglasemalt ning on \u00fcldiselt m\u00e4rjem, mist\u00f5ttu j\u00e4\u00e4b kunstlumi j\u00e4isem. Palju oleneb sellestki, mis oludes on lund toodeti. Kunstlumi on aga kallis l\u00f5bu v\u00f5rreldes loodusliku lumega, mis sajab taevast alla tasuta.<\/p>\n
Kunstlume raja hooldus on Juursalu s\u00f5nul paremini kontrollitav kui loodusliku lumega. Suurte rajamasinatega t\u00f6\u00f6tamiseks peab aga lumekiht olema piisavalt paks. Masinate taga asuvad freesid vajavad lumekihti, mille paksus onv\u00e4hemalt 30 sentimeetrit kuni pool meetrit, et t\u00f6\u00f6 oleks t\u00f5hus.<\/p>\n
Teisalt on kunstm\u00e4gedes lund lihtsam paigaldada, sest masinad ei s\u00f5ltu looduslikust lumest. Loodusliku lume puhul ei pruugi tagumine kiht olla piisavalt paks, mist\u00f5ttu ei saa rajamasinatega korralikult t\u00f6\u00f6tada. Sellest tulenevalt on piisava lumekihi tagamine h\u00e4davajalik, et rajad oleksid h\u00e4sti hooldatud ja turvalised.<\/p>\n
Kaarel Zilmeri s\u00f5nul on kunstlumel teistsugune struktuur kui looduslikul lumel. Kuigi t\u00e4navu on olnud Eestis korralik talv,\u00a0 ei ole see suusaradade m\u00f5ttes \u00fcldse v\u00e4ga hea olnud. “Lumi on maha sadanud k\u00f5va pakasega ning vahepeal ei ole olnud \u00fchtegi sula. K\u00f5ige parema raja saab siis, kui tuleb sula, siis j\u00e4lle v\u00e4rsket lund, sula, v\u00e4rsket lund ja nii mitu kihti,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
See aasta sadas lumikate sisuliselt sooja maa peale. “M\u00f5nes kohas on rada l\u00e4bi k\u00fclmunud, aga m\u00f5nes kohas v\u00f5id suusakepi pehmesse mulda l\u00fc\u00fca. Tartu Maratoni rada oli ka paljudes kohtades musti mutimulla hunnikuid t\u00e4is, mis t\u00e4hendab, et pinnas oli mutile veel nii-\u00f6elda aetav,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Kunstlume rada on Timo Juursalu s\u00f5nul samas k\u00f5vem kui looduslik. Keskmiselt kipub olema kunstlumi poole tihedam, kuid teatud tingimustel v\u00f5ib erinevus olla mitmekordne. “Ma arvan, et kukkuda on kunstlumel m\u00f5nev\u00f5rra valusam. Samas saab ka loodusliku lume tugevaks pressida. Minu arvates on k\u00f5ik suuremad v\u00f5istlused viimasel ajal ikkagi kunstlumel olnud, et oleks kindlus olemas, et rada on v\u00f5istluseks korralikult olemas,” m\u00e4rkis Juursalu.<\/p>\n
Kukkumise puhul m\u00e4ngivad Zilmeri s\u00f5nul olulist rolli lumekristallid. “Ol\u00fcmpial on ka n\u00e4ha olnud v\u00f5istlusi, kus on s\u00f5idetud T-s\u00e4rkide v\u00e4el. Kui sa lumekristalli peale l\u00e4hed, siis see r\u00e4sib su korralikult \u00e4ra. Isegi ilma kinnasteta s\u00f5ites v\u00f5ib kukkudes lumekristall nahaga p\u00e4ris palju pahandust teha,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Kuna aga ilm on soe, on osa sportlasi l\u00fchikeses riides. “Ma just tulin suusatrennist. Mina vanainimesena pean kogu aeg kindaid korralikult k\u00e4es hoidma, aga noorem inimene s\u00f5idab palja pea ja k\u00e4ega. Ma veel k\u00fcsisin, kas k\u00fclm ei ole, aga eks vereringe k\u00fcsimus on \u00fclimalt t\u00e4htis, noorel inimesel on see parem,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Kui lumi sajab alla koos tugeva tuulega, on see Zilmeri s\u00f5nul k\u00f5ige hullem. “Kui tuleb tugeva tuulega, siis ta puhub lume laiali ja teatud paikades teda on piisavalt, teatud kohtades mitte. Omal ajal K\u00e4\u00e4rikul me talve l\u00f5pus vaatasime, kuhu suuremad hanged metsade ja lagendike peal olid tulnud, ja sinna tegime j\u00e4rgmisel talvel rajad,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ol\u00fcmpiam\u00e4ngude jaoks toodetud tehislume kogus sarnaneb mahult Egiptuse Giza suurp\u00fcramiidiga, mis on 200 meetrit k\u00f5rge ning 190 meetrit…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":112185,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[37,33,35,34,36,53071,22775,53072,53073,4319,1529,159,158,53074,2826,407,2424,9588],"class_list":{"0":"post-112184","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-sport","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-estonia","12":"tag-estonian","13":"tag-kaarel-zilmer","14":"tag-kunstlumi","15":"tag-loodusgeograafia","16":"tag-mait-sepp","17":"tag-milano-cortina-olumpia","18":"tag-olumpia","19":"tag-sport","20":"tag-sports","21":"tag-suurvoistlus","22":"tag-talisport","23":"tag-tallinna-ulikool","24":"tag-tartu-ulikool","25":"tag-timo-juursalu"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116101786173960177","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/112184","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=112184"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/112184\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/112185"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=112184"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=112184"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=112184"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}