{"id":112255,"date":"2026-02-20T09:09:06","date_gmt":"2026-02-20T09:09:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/112255\/"},"modified":"2026-02-20T09:09:06","modified_gmt":"2026-02-20T09:09:06","slug":"nele-peil-toidu-hinna-moju-inflatsioonile-on-suurem-kui-me-teadvustame-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/112255\/","title":{"rendered":"Nele Peil: toidu hinna m\u00f5ju inflatsioonile on suurem, kui me teadvustame | Arvamus"},"content":{"rendered":"

V\u00f5rdluses j\u00f5ukamate riikidega, kus toidu osakaal kogukulutustes on v\u00e4iksem, m\u00f5jutavad hinnaliikumised Eesti peresid proportsionaalselt rohkem ning kanduvad kiiremini \u00fcle ka tarbimisk\u00e4itumisse, kirjutab Nele Peil.<\/p>\n

Statistikaamet avaldas sellel n\u00e4dalal tarbijahinnaindeksi uue metoodika alusel<\/a> ja aastane inflatsioon on 3,7 protsenti. Sellega oleme kahjuks endiselt Euroopa liidu hinnat\u00f5usu liidrite seas.<\/p>\n

Aastaga kasvas toidukaupade kallinemise m\u00f5ju inflatsioonile. N\u00fc\u00fcdseks on toidu ja jookide osakaal tarbijahinnaindeksis umbes neljandik. See t\u00e4hendab, et toidu hinnaliikumisel on suur m\u00f5ju kogu inflatsioonin\u00e4itajale. Kui mujal Euroopa liidus vedas inflatsiooni \u00fclespoole peamiselt v\u00e4ike teenuste kallinemine, siis Eestis on veduriks endiselt kallis toit.<\/p>\n

Eestis on toidu hinna m\u00f5ju inimestele EL-i tipus<\/p>\n

Eurostati andmetel kulutavad Eesti leibkonnad toidule keskmiselt 19 protsenti oma sissetulekust. See asetab meid Euroopa Liidus esimese viie hulka. Vaid neljas riigis on pere-eelarvetes kulu toidule meist k\u00f5rgem. Mida suurem on toidu osakaal pere eelarves, seda tundlikum on majapidamine hinnat\u00f5usude suhtes.<\/p>\n

“S\u00e4\u00e4stmine k\u00f5hu arvelt on toimunud viimased neli aastat, mille jooksul on toidu mahuline m\u00fc\u00fck pidevalt langenud.”<\/p>\n

V\u00f5rdluses j\u00f5ukamate riikidega, kus toidu osakaal kogukulutustes on v\u00e4iksem, m\u00f5jutavad hinnaliikumised Eesti peresid proportsionaalselt rohkem ning kanduvad kiiremini \u00fcle ka tarbimisk\u00e4itumisse. See s\u00e4\u00e4stmine k\u00f5hu arvelt on toimunud viimased neli aastat, mille jooksul on toidu mahuline m\u00fc\u00fck pidevalt langenud.<\/p>\n

Kuni toidu hinnad p\u00fcsivad k\u00f5rged, on eelarves v\u00e4hem raha teisteks kulutusteks ning investeeringud ja ostuotsused muutuvad ettevaatlikumaks. See hoiab tagasi majanduse taastumist paigaltammumisest, millest L\u00e4ti ja Leedu on juba m\u00f5ne aja eest v\u00e4lja rabelenud.\u00a0<\/p>\n

K\u00f5ige teravamalt puudutab toidu k\u00f5rge hind ja selle suur osakaal pere eelarves miinimumpalka teenivaid inimesi, kelle ostuj\u00f5ud on meil Eestis Euroopa Liidus teiseks k\u00f5ige madalam. Just miinimumpalka teenivate inimeste kuueelarves moodustab toit v\u00e4ga suure osa ning toidu hinnatase m\u00e4\u00e4rab otseselt, kas alles j\u00e4\u00e4b raha eluaseme-, tervise- ja muude v\u00e4ltimatute kulude katmiseks.<\/p>\n

Toidu hind ei s\u00fcnni poes<\/p>\n

Toidu hind kujuneb tootmiskulude, energiahinna, t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulu, logistika ja maksude koosm\u00f5jus. Eestis on toidu k\u00e4ibemaks 24 protsenti, mis t\u00e4hendab, et ligikaudu neljandik hinnast, mida tarbija poes n\u00e4eb, on riigi maksutulu. See on v\u00e4ga suur osakaal. Euroopas harukordselt k\u00f5rge.<\/p>\n

Jaekaupmees ei saa toidu hinda oma kulude arvelt enam eriti alla tuua. Poed on oma tegevuskulusid koomale t\u00f5mmanud juba mitu aastat ning kasumimarginaalid on Euroopa keskmisest poole v\u00e4iksemad, umbes kaks protsenti. K\u00f5ik Eesti jaeketid kokku teenisid \u00fclem\u00f6\u00f6dunud aastal v\u00e4hem kasumit kui \u00fcks suur meie turul toimetav sideteenuste firma. Pood on toidu tarneahelas nagu ebapopulaarne v\u00e4ravavaht, kes p\u00fc\u00fcab hinnasurvet pidurdada nii kaua kui v\u00f5imalik, kuid ei m\u00e4\u00e4ra selle algp\u00f5hjust.<\/p>\n

Just seet\u00f5ttu ei t\u00e4henda inflatsiooni aeglustumine ka hinnalangust. Kui sisendhinnad \u2013 energia, t\u00f6\u00f6j\u00f5ud ja tooraine \u2013 p\u00fcsivad k\u00f5rgel tasemel, stabiliseerub ka l\u00f5pphind pigem k\u00f5rgel tasemel. Hinnakasvu tempo on viimasel aastal v\u00e4henenud, kuid hinnatase ise ei ole sisseostuhindades alla tulnud. Ja riik on enda hinnalisa hoopis k\u00e4ibemaksut\u00f5usuga kasvatanud.\u00a0<\/p>\n

Maksum\u00e4\u00e4ra m\u00f5ju ei ole teoreetiline<\/p>\n

Kuna toidu osakaal tarbijahinnaindeksis on suur, m\u00f5jutab k\u00e4ibemaksu tase otseselt inflatsiooni ja ostuj\u00f5udu.\u00a0<\/p>\n

Kui neljaliikmeline pere kulutab kuus umbes 500 eurot toidule, t\u00e4hendaks madalam k\u00e4ibemaks j\u00e4rgmisi erinevusi kuueelarves:<\/p>\n