{"id":112257,"date":"2026-02-20T09:10:03","date_gmt":"2026-02-20T09:10:03","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/112257\/"},"modified":"2026-02-20T09:10:03","modified_gmt":"2026-02-20T09:10:03","slug":"lugeja-kusib-kuidas-moodetakse-tajutavat-temperatuuri-lugeja-kusib","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/112257\/","title":{"rendered":"Lugeja k\u00fcsib: kuidas m\u00f5\u00f5detakse tajutavat temperatuuri? | Lugeja k\u00fcsib"},"content":{"rendered":"

Aasta on alanud kr\u00f5bedate miinuskraadidega. Seejuures v\u00f5ib tajutav temperatuur olla tegelikust veel k\u00fclmem. Kuidas m\u00f5\u00f5detakse ilma\u00e4ppidest tuttavat tajutavat temperatuuri, selgitab keskkonnaagentuuri juhtivs\u00fcnoptik Taimi Paljak.<\/p>\n

Keha jahtumine s\u00f5ltub mitte \u00fcksnes temperatuurist, vaid ka tuulest. Mida tugevam on tuul, seda kiiremini kaotab keha soojust.<\/p>\n

Meteoroloogid kasutavad k\u00fclmatunde arvutamiseks mitmeid valemeid, l\u00e4htudes tegelikust \u00f5hutemperatuurist ning tuule kiirusest. Aastak\u00fcmneid oli kasutusel ameeriklaste Paul Siple’i ja Charles Passeli indeks ehk nn tuule-k\u00fclmatunde indeks (ingl wind chill index), mille nad tuletasid 1939. aastal Antarktikas talvitumise ajal.<\/p>\n

Uurijad asetasid veega t\u00e4idetud plastpudelid pakase ja tuule k\u00e4tte ning m\u00f5\u00f5tsid nende pinna jahtumise kiirust. Inimese nahk on veepudelist aga erinev ning paljuski s\u00f5ltub tuule jahutav m\u00f5ju inimese tervisest, riietusest ning sellest, kui suur osa kehapinnast on ilma m\u00f5jule avatud. K\u00fclm vihm v\u00f5i isegi udu tekitavad jahedustunnet, sest vesi juhib paremini kehast soojust \u00e4ra.<\/p>\n

Ameeriklaste valemi j\u00e4rgi on inimene \u00fcsna k\u00fclmakartlik. Aastal 2002 v\u00f5eti k\u00f5igepealt Kanadas kasutusele uus valem. Selle parameetrid arvestavad t\u00e4psemalt inimese keha soojusbilanssi, nahakudede takistust, tuule kiirust standardsel k\u00fcmne meetri k\u00f5rgusel jm. Inimestega tehtud katsete alusel saadi uus tuule-k\u00fclma indeks ja on seega rakendatav ainult inimeste puhul.<\/p>\n

Tuule-k\u00fclma indeks n\u00e4itab k\u00fclmakraade, mida inimorganism tajub, arvestades sealjuures ka tuule kiirust. Tuule-k\u00fclma indeks on alati madalam kui \u00f5hutemperatuur. See iseloomustab kehasoojuse kaotamise intensiivsust tuule korral ning annab vajalikku informatsiooni, et hoiatada inimesi h\u00fcpotermia ehk alajahtumise eest.<\/p>\n

Valem arvestab n\u00e4onaha omadusi, aga ka tuule kiirust n\u00e4o k\u00f5rgusel, mitte k\u00fcmnemeetrise masti otsas. Samuti arvestab see inimese liikumiskiirust: kuus kilomeetrit tunnis. Valemi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel on rakendatud ka kaasaegset soojus\u00fclekande teooriat. Positiivse \u00f5hutemperatuuri korral indeksit ei arvutata.<\/p>\n

Tuule-k\u00fclma indeks on n\u00e4htav ilmateenistuse vaatlusandmete veebilehel<\/a> (\u00fcleval paremal valik “tuulek\u00fclm”). Teiseks saab vaadata Keskkonnaagentuuri ILM+ \u00e4pist<\/a> temperatuure oma kodukohas (kirjuta aadress otsingusse) ja temperatuuri all n\u00e4itab kohe ka “tundub nagu \u2026 “.<\/p>\n

Tuule-k\u00fclma indeksi alusel saab otsustada, kui kaua v\u00f5ib antud tingimustes katmata nahaga \u00f5ues turvaliselt viibida. Seda v\u00f5ib vaadata Terviseameti lehel<\/a>.<\/p>\n

Keskkonnaagentuuri ILM+ \u00e4pist temperatuure oma kodukohas. Autor\/allikas: Taimi Paljak<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Aasta on alanud kr\u00f5bedate miinuskraadidega. Seejuures v\u00f5ib tajutav temperatuur olla tegelikust veel k\u00fclmem. Kuidas m\u00f5\u00f5detakse ilma\u00e4ppidest tuttavat tajutavat…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":112258,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,668,6997,22010,28,29,95,19,25,22011,37990,53109,18389,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-112257","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-ilm","tag-keskkonnaagentuur","tag-kulm","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-soe","tag-taimi-paljak","tag-tajutav","tag-temperatuur","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116102183214829254","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/112257","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=112257"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/112257\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/112258"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=112257"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=112257"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=112257"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}