{"id":112282,"date":"2026-02-20T09:44:12","date_gmt":"2026-02-20T09:44:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/112282\/"},"modified":"2026-02-20T09:44:12","modified_gmt":"2026-02-20T09:44:12","slug":"vanemteadur-tuld-varastavad-juhid-ummistavad-tipptunnil-ristmikke-uhiskond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/112282\/","title":{"rendered":"Vanemteadur: tuld varastavad juhid ummistavad tipptunnil ristmikke | \u00dchiskond"},"content":{"rendered":"

Maaleht m\u00e4rkas<\/a> oma hiljutise eksperimendi k\u00e4igus Tartus Tasku keskuse ees \u00fche tunni jooksul 129 juhti, kes s\u00f5itsid ristmikule kollase tulega. Tallinna Tehnika\u00fclikooli transpordiplaneerimise professor Dago Antov nentis, et tulemus on ootusp\u00e4rane. “See ei \u00fcllata mind, sest tegu on t\u00f5en\u00e4oliselt Tartu k\u00f5ige tihedama liiklusega ristmikuga. See, et seal tipu ajal toimub taoline varastamine, on ootusp\u00e4rane,” m\u00e4rkis ta Raadio 2 hommikusaates.<\/p>\n

Kuigi probleem kui selline on terav, pole rikkumiste arv professori hinnangul viimasel ajal drastiliselt suurenenud. “Selle kohta on riigi transpordiamet teinud ka pikemaid uuringuid. Liiklusk\u00e4itumise monitooringu numbrid vist n\u00e4itavad, et olukord on olnud enam-v\u00e4hem stabiilne. Need on aga piisavalt suured, et sellele probleemile t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata,” selgitas Antov.<\/p>\n

Kollase tule ajal ristmikule s\u00f5itmine tuleneb enamasti inimeste ajatajust ja soovist s\u00e4\u00e4sta v\u00e4\u00e4rtuslikku aega. “Keskmiselt \u00fcheminutiline ootamine, mis t\u00e4nu sellele tekib, et ma enam viimase foori hetkega l\u00e4bi ei s\u00f5ida, t\u00e4hendab seda, et ma pean ootama \u00fche minuti. M\u00f5nikord tundub see kaks v\u00f5i kolm minutit ja me tahaks meeletult seda \u00fchte minutit kokku hoida,” nentis emeriitprofessor.<\/p>\n

Antov tuletas meelde, et liikluseeskirjade j\u00e4rgi pole kollane tuli rohelise pikendus. “Kollane on samamoodi keelav nagu ka punane. Kollane lihtsalt hoiatab, et meil kohe tuleb j\u00e4rgmine tuli,” r\u00f5hutas ta.<\/p>\n

Juhtide otsuseid m\u00f5jutavad vanemteaduri s\u00f5nul otseselt ka fooritulede areng. Antov meenutas, et esimesed foorid olid vaid punase ja rohelise tulega. “Hiljem tuli kollane sinna vahele. Kollase m\u00f5te on olnudki eelk\u00f5ige anda vahetakt punase ja rohelise vahel, et ristmik suudaks ennast t\u00fchjendada hetkel, kui keegi eelmise suuna rohelisega lahkub ja keegi hakkab j\u00e4rgmisest suunast juba rohelisega peale tulema,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Eestis kasutusel olev vilkuv roheline tuli p\u00e4rineb N\u00f5ukogude ajast. Huvitaval kombel soodustab pikem rohelise tule vilkumine rikkumisi. “Enam kui k\u00fcmme aastat tagasi oli roheline vilkuv veidi pikem. Tegime tollal selle kohta uuringu, kas rohelise vilkumise l\u00fchendamine on liiklusele kasulik v\u00f5i kahjulik. Tuli v\u00e4lja, et kui roheline vilkuv on pikem, hakatakse veel rohkem varastama, sest me ei tea, millal roheline l\u00f5peb,” selgitas Antov: “Seda kahte sekundit suudan ma juba tajuda. Kui n\u00e4en vilkumist, siis ma tean, et mul sisuliselt enam aega ei ole,” lisas ta.<\/p>\n

Siiski on vilkuv tuli endiselt osa lubavast foorits\u00fcklist. “Ta on osa rohelisest, nii et viimase vilkumise kahe sekundi jooksul v\u00f5ib veel \u00fcks auto ristmikule v\u00e4lja s\u00f5ita. Vahel ei pruugi j\u00e4rsk pidurdamine v\u00e4ga m\u00f5istlik olla. See on juba juhi otsene otsus, kas ta seda teeb v\u00f5i ei,” t\u00e4psustas professor.<\/p>\n

Pikemad foorits\u00fcklid ja ummikute anatoomia<\/p>\n

Seda hommikusel tipptunnil tehes tekib aga sageli ristmikke ummistav doominoefekt. “Ma pigem eelistaks olla rahulik ja mitte hakata ristmikke viimasel hetkel l\u00e4bima, et mitte teisi kehva seisu panna,” leidis Dago Antov.<\/p>\n

Ta r\u00f5hutas, et ristmiku kinnis\u00f5itmine on selge rikkumine. “Me ei takista sellega mitte ainult ennast, vaid paneme terve v\u00e4rvilise foorits\u00fckli v\u00f5ib-olla kinni, kus keegi enam liikuda ei saa, sest lihtsalt ei ole vaba ruumi,” hoiatas professor. Paradoksaalselt innustavad ummikud tuld veelgi enam varastama. Teadlased on t\u00e4hele pannud, et v\u00e4iksema koormusega kohtades on soov kollast varastada v\u00e4iksem.<\/p>\n

Paljud juhid eeldavad, et foorits\u00fcklite pikendamine lahendaks ummikute probleemi, kuid matemaatika seda ei toeta. “Foorits\u00fcklid on \u00fcsna m\u00f5istlikult parajad. Kui foorits\u00fcklid l\u00e4hevad liiga pikaks, siis autode ooteajad muutuvad kole pikaks ja teinekord v\u00f5ib juhtuda, et seda ooteruumi ristmiku taga enam ei j\u00e4tku. Me hakkame juba j\u00e4rgmist ristmikku ummistama,” leidis Antov. V\u00e4ga l\u00fchikesed foorits\u00fcklid v\u00f5ivad sundida tema hinnangul aga tuld veelgi enam varastama.<\/p>\n

Reeglina ei paku leevendust ka foorits\u00fckli osade muutmine populaarsetel ristmike. Ta t\u00f5i n\u00e4itena Tammsaare ja S\u00f5pruse ristmiku Tallinnas. “\u00dcksk\u00f5ik, kuidas me seal ka neid takte ei pikendataks, alati keegi v\u00f5idab, aga keegi selle v\u00f5rra ka kaotab,” t\u00f5i ta n\u00e4ite.<\/p>\n

Mida annaks foorits\u00fcklite d\u00fcnaamiline muutmine, on eelk\u00f5ige tipuv\u00e4lised ajad, kus rohelist tuld ei kasutata t\u00e4ielikult \u00e4ra. “Tippajal tegelikult puhtalt foorits\u00fckli ja taktide muutmisega me summa summarum aega ei v\u00f5ida,” res\u00fcmeeris Antov. Parim viis olukorda parandamiseks oleks nihutada inimeste eluts\u00fcklit. Paraku alustab enamik inimesi t\u00f6\u00f6p\u00e4eva samal ajal.<\/p>\n

Eesti t\u00e4navatel kasutatakse juba praegu ka fooride adaptiivset juhtimist, mis loendab ootajaid ja l\u00e4binud s\u00f5idukeid. “Kui neid enam ei ole, v\u00f5ime fooritakti varem \u00e4ra l\u00f5petada ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud aja anda neile, kellel seda rohkem vaja on. See eeldab andurite m\u00f5istlikku t\u00f6\u00f6d ja seda, et kasutame infot fooriprogrammide teatud m\u00e4\u00e4ral muutmiseks,” kirjeldas Antov nutikaid lahendusi.<\/p>\n

Samasugune tark lahendus on kasulik t\u00fchjadel t\u00e4navatel asuvate jalak\u00e4ijate fooride puhul. “Kui teeme selle j\u00e4igaks ja anname alati jalak\u00e4ijatele rohelise tule ka siis, kui neid ei ole, ajab see iiklejaid veidi n\u00e4rvi. Kui suudaksime kasutada tarka adaptiivset lahendust, kus anname jalak\u00e4ijale rohelise ainult siis, kui seal t\u00f5esti keegi tee\u00fcletamist ootab, ei ole see paha lahendus,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Majanduse m\u00f5ju<\/p>\n

Levinud arvamus, et \u00f5itsva majandusega kaasneb hooletuma liikluskultuuri, ei pea teaduslikus vaates paika. “Kui vaadata \u00fcldist suurt pilti, siis pigem kipub vastupidi olema. Need riigid, kus elatustase on k\u00f5rgem ja mis on rikkamad, seal on ohutuse tase palju parem ning inimese v\u00e4\u00e4rtust hinnatakse rohkem,” kummutas Dago Antov levinud m\u00fc\u00fcdi.<\/p>\n

Ta pakkus v\u00e4lja, et inimesed on hakanud probleemile lihtsalt rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama. Vanemteadur t\u00f5i n\u00e4itena koroonapandeemia aja. “Kui paar aastat tagasi oli piirangute aeg, koroona tuli meile peale, siis \u00f5nnetuste arv isegi kasvas, kuigi liikluskoormus langes. Ma \u00fctleks jah, et pigem depressioon ei ole esimene p\u00f5hjus, miks liiklusohutus muutub,” nentis ta.<\/p>\n

Liikluse rahustamiseks ja rikkujate tabamiseks n\u00e4hakse tulevikus potentsiaali droonidel. “Mulle tundub see drooni m\u00f5te iseenesest v\u00e4ga innovatiivne ja huvitav. Mismoodi see t\u00e4pselt k\u00e4ima hakkab, seda ma veel t\u00e4na ei tea,” lausus Antov: “Esialgu oli m\u00f5te puhtalt drooni abil liiklusvoo j\u00e4lgimine, aga liiklusk\u00e4itumise kontroll on kindlasti v\u00f5imalik,” arvas ta.<\/p>\n

Professor peab seda heaks ideeks: “Kuidas sellest minnakse j\u00e4rgmise sammuni, ma veel ei tea. K\u00fcll politsei murrab selle \u00fcle pead ja midagi v\u00e4lja m\u00f5tleb.” Ta meenutas, et analoogseid katsetusi on tehtud ka varem. Ta meenutas, kuidas k\u00fcmmekond aastat tagasi s\u00f5ideti hommikuse tipptunni ajal helikopteriga ja vaadati, milline liikluse olukord kuskil on. “Mulle siiski tundub, et maapinnal l\u00e4hemalt on seda v\u00f5ib-olla natuke nutikam teha,” leidis Antov.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Maaleht m\u00e4rkas oma hiljutise eksperimendi k\u00e4igus Tartus Tasku keskuse ees \u00fche tunni jooksul 129 juhti, kes s\u00f5itsid ristmikule…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":112283,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[53116,26,27,12192,37,33,35,34,36,31,32,53114,21,53115,28,29,21281,8103,24086,2834,50115,19,25,5593,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-112282","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-adaptiivne-foorijuhtimine","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-dago-antov","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-fooritsuklid","20":"tag-headlines","21":"tag-kollane-tuli","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-liiklusjarelevalve","25":"tag-liikluskaitumine","26":"tag-liikluskorraldus","27":"tag-liiklusohutus","28":"tag-liiklusummikud","29":"tag-news","30":"tag-populaarseimad-lood","31":"tag-tallinna-tehnikaulikool","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116102316869496789","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/112282","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=112282"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/112282\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/112283"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=112282"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=112282"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=112282"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}