{"id":112302,"date":"2026-02-20T10:17:07","date_gmt":"2026-02-20T10:17:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/112302\/"},"modified":"2026-02-20T10:17:07","modified_gmt":"2026-02-20T10:17:07","slug":"kadri-aavik-projektipohine-teadus-paneb-naisteadlastele-topeltkoorma-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/112302\/","title":{"rendered":"Kadri Aavik: projektip\u00f5hine teadus paneb naisteadlastele topeltkoorma | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Eestis astub doktorantuuri enam naisi kui mehi, ent professorikohani j\u00f5uab neist v\u00e4hemik. Naisteadlaste karj\u00e4\u00e4ri pidurdavad nii projektip\u00f5hine rahastus kui ka ootus p\u00fchenduda j\u00e4rjepidevalt teadust\u00f6\u00f6le, kirjutab Tallinna \u00dclikooli soouuringute dotsent Kadri Aavik.<\/p>\n

Eestis alustab doktori\u00f5pinguid rohkem naisi kui mehi ning naiste osakaal on doktori\u00f5ppesse astujate hulgas aastate jooksul kasvanud. Samal ajal moodustasid<\/a> 2024. aastal Eesti \u00fclikoolide professoritest ja kaasprofessoritest naised 38 protsenti. Olukorda, kus naiste osakaal v\u00e4heneb iga j\u00e4rgmise akadeemilise karj\u00e4\u00e4riastmega, kirjeldatakse “lekkiva toru” metafooriga.<\/p>\n

K\u00fcsimusele, mis seda ebav\u00f5rdsust p\u00f5hjustab, ei ole aga \u00fchest ega lihtsat vastust, kuid kindel on, et sugu m\u00e4ngib siin olulist rolli. \u00dchest k\u00fcljest on teadlase kuvand \u00fchiskonnas endiselt tugevalt seotud maskuliinse ideaaliga ning v\u00f5ib m\u00f5jutada seda, kes n\u00e4eb teadust realistliku ja ihaldusv\u00e4\u00e4rse karj\u00e4\u00e4rina.<\/p>\n

Teisalt v\u00f5ib konks peituda hoopis teadlaskarj\u00e4\u00e4ri ajastuses ja \u00fclesehituses. K\u00fcsimus ei ole ainult selles, kes teadusesse siseneb, vaid ka selles, millise loogika j\u00e4rgi teadlaskarj\u00e4\u00e4r on \u00fcles ehitatud ning millised on eduka teadlaskarj\u00e4\u00e4ri eeldused.<\/p>\n

Valdkondlikud erinevused<\/p>\n

\u00dcks osa vastusest peitub ka\u00a0 soop\u00f5hises valdkondlikus jaotuses. Naised on endiselt enam esindatud sotsiaal- ja haridusteadustes, mehed tehnika- ja loodusteadustes ning need valdkonnad ei erine ainult sisult, vaid ka karj\u00e4\u00e4ritee ajastuse ja tempo poolest.<\/p>\n

Tehnika- ja loodusteadustes liigutakse sageli j\u00e4rjest: bakalaureusest doktorantuuri ning sealt edasi j\u00e4reldoktorantuuri ja professuurini. Teadust\u00f6\u00f6ga hakatakse tegelema nooremas eas, kogutakse publikatsioone varakult ning j\u00f5utakse k\u00f5rgematele ametikohtadele keskmiselt nooremana.<\/p>\n

Sotsiaal- ja humanitaarteadustes, kus naisi on rohkem, on teadusesse sisenemine sagedamini seotud varasema erialase t\u00f6\u00f6kogemuse v\u00f5i pere loomisega. See t\u00e4hendab, et akadeemilised verstapostid nihkuvad ajas hilisemaks.<\/p>\n

Kui s\u00fcsteem v\u00e4\u00e4rtustab varajast algust ja katkestusteta edenemist, saavad eelise need teadlased, kel pole lapsi v\u00f5i kes ei jaga laste hoolduskoormust partneriga v\u00f5rdselt.<\/p>\n

Projektip\u00f5hise teaduse soolised m\u00f5jud<\/p>\n

Avalikkuses n\u00e4hakse teadlast sageli inimesena, kes p\u00fchendub t\u00e4ielikult teadust\u00f6\u00f6le. Praktikas on akadeemiline t\u00f6\u00f6 aga mitmetahuline: peale uurimist\u00f6\u00f6 h\u00f5lmab see \u00f5ppet\u00f6\u00f6 l\u00e4biviimist, \u00fcli\u00f5pilaste juhendamist ja administratiivseid kohustusi.<\/p>\n

Nii saavad akadeemilised t\u00f6\u00f6tajad vaid osa oma t\u00f6\u00f6ajast p\u00fchendada teadusele. See muudab teadustulemuste publitseerimise s\u00f5ltuvaks ajavarudest ja institutsionaalsetest tingimustest, mitte ainult v\u00f5imekusest v\u00f5i motivatsioonist.<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eval on teaduss\u00fcsteem suurel m\u00e4\u00e4ral projektip\u00f5hine. See t\u00e4hendab, et m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa teadlaste ajast kulub \u00f5petamis- ja administatiivkohustuste k\u00f5rval ka rahastustaotluste kirjutamisele.<\/p>\n

Austraalias tehtud anal\u00fc\u00fcs<\/a> 2012. aasta riikliku tervise- ja meditsiiniuuringute rahastusvooru kohta n\u00e4itas, et teadlased kulutasid 3727 projektitaotluse koostamiseks kokku hinnanguliselt 550 t\u00f6\u00f6aastat. \u00dche taotluse kirjutamiseks kulus keskmiselt 34 t\u00f6\u00f6p\u00e4eva ning rahastuse sai 21 protsenti taotlustest.<\/p>\n

Selline s\u00fcsteem t\u00e4hendab, et karj\u00e4\u00e4ri edenemine oleneb m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsel m\u00e4\u00e4ral projektitaotluste edukusest. T\u00f6\u00f6kohtade seotus projektirahastusega muudab teadlaskarj\u00e4\u00e4ri ebastabiilseks ja raskesti planeeritavaks.<\/p>\n

Ebastabiilsus ei m\u00f5juta k\u00f5iki \u00fchtemoodi. Eriti keeruline on see v\u00e4ikelaste vanematele \u2013 ja kuna hoolduskoormus langeb \u00fchiskonnas endiselt enam naistele, m\u00f5jutab ebastabiilne s\u00fcsteem naisteadlasi ebaproportsionaalselt rohkem. Kui teadusprojekt eeldab intensiivset rahvusvahelist mobiilsust v\u00f5i sagedasi v\u00e4lisl\u00e4hetusi, v\u00f5ib ka see olla takistuseks neile, kellel on v\u00e4ikesed lapsed v\u00f5i piiratum tugiv\u00f5rgustik.<\/p>\n

Kuigi esmapilgul paistab, et k\u00fcsimus on individuaalsete teadlaste erinevas v\u00f5imekuses, on suurel m\u00e4\u00e4ral tegu s\u00fcsteemsete tingimustega, mis annavad teatud teadlastele eeliseid ning seavad teisi ebasoodsasse olukorda.<\/p>\n

Mida sellest j\u00e4reldada?<\/p>\n

Eesti n\u00e4itel ei saa \u00f6elda, et naised ei siseneks teadusesse \u2013 nagu \u00f6eldud, on neid doktorantide hulgas rohkem kui mehi. K\u00fcsimus on pigem selles, kuidas karj\u00e4\u00e4r edasi kulgeb ja millised tingimused seda kujundavad. Naiste v\u00f5rdse esindatuse soodustamiseks tippteaduses tuleks kriitiliselt anal\u00fc\u00fcsida kogu teadlase karj\u00e4\u00e4rimudelit ning teadlase igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 n\u00e4htavaid ja n\u00e4htamatuid eeldusi.<\/p>\n

Kui teadlaskarj\u00e4\u00e4r eeldab katkestusteta ja mobiilset eluk\u00e4iku, sobib see paremini neile, kelle elu v\u00f5imaldab sellist trajektoori. Seni kuni hoolet\u00f6\u00f6 erasf\u00e4\u00e4ris on peamiselt naiste kanda, annab selline ideaal praktikas endiselt eelise meesteadlastele. Teadlane, kelle elu j\u00e4rjepidevat katkestusteta p\u00fchendumist ei v\u00f5imalda, ei pruugi olla v\u00e4hem v\u00f5imekas, kuid v\u00f5ib s\u00fcsteemis edeneda aeglasemalt ning takistatud on tema ligip\u00e4\u00e4s tipptasemele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eestis astub doktorantuuri enam naisi kui mehi, ent professorikohani j\u00f5uab neist v\u00e4hemik. Naisteadlaste karj\u00e4\u00e4ri pidurdavad nii projektip\u00f5hine rahastus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":112303,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34864,34,36,31,32,21,53121,28,29,36616,19,25,53124,53122,53123,407,13228,13226,23,24,22,20,30],"class_list":["post-112302","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-teadus","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kadri-aavik","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-naised-teaduses","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-projektipohine-teadus","tag-sooline-ebavordsus","tag-sooline-tasakaal","tag-tallinna-ulikool","tag-teadlaskarjaar","tag-teadusrahastus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116102446643810186","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/112302","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=112302"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/112302\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/112303"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=112302"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=112302"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=112302"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}