{"id":112425,"date":"2026-02-20T12:37:05","date_gmt":"2026-02-20T12:37:05","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/112425\/"},"modified":"2026-02-20T12:37:05","modified_gmt":"2026-02-20T12:37:05","slug":"arvustus-rainer-sarneti-hamletit-vaadates-uks-silm-nuttis-ja-teine-naeris-teater","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/112425\/","title":{"rendered":"Arvustus. Rainer Sarneti “Hamletit” vaadates \u00fcks silm nuttis ja teine naeris | Teater"},"content":{"rendered":"

Rainer Sarneti otsingutes r\u00e4ndav loojavaim on seekord kokku toonud kaks esmapilgul\u00a0 teineteisest kaugel seisvat n\u00e4htust \u2013 Draamateatri laval n\u00e4eme s\u00fcmbioosi aegumatust\u00a0“Hamletist” ja Jaapani kabuki teatrist.<\/p>\n

\u00dchel pool on Euroopa renessanslik s\u00f5nakeskne trag\u00f6\u00f6dia, mis s\u00fc\u00fcvib inimese sisemiste k\u00f5hkluste ja moraalist l\u00e4htuva eneseanal\u00fc\u00fcsi painetesse, teisel aga\u00a017.\u00a0 sajandi Jaapani rangelt kodeeritud ja rituaalne teatrikeel, kus m\u00e4rgilist t\u00e4hendust omab iga\u00a0liigutus,\u00a0pilk ja r\u00fctm.<\/p>\n

Kui kabuki loob v\u00e4lisel vormil, v\u00e4rvidel ja\u00a0 poosidel tugineva\u00a0 maailma,\u00a0siis “Hamlet” on inimhinge s\u00fcgavustes “kaevet\u00f6id” tegev draama. Ent Sarnet on\u00a0 muutnud\u00a0 kauguse l\u00e4heduseks ja erinevuse harmooniaks, asetades “Hamleti” ps\u00fchholoogilise sisu kabuki teatri selgesse vormi, t\u00e4iendades sellega\u00a0oma s\u00fcmbolirohket looja keelt veel \u00fche esteetilise kihistusega.<\/p>\n

Kabuki tutvustuseks tuleks lisada, et selle \u00fcks \u00e4ratuntavamaid jooni on n\u00e4itlejate v\u00e4ljendusrikas m\u00e4ngulaad, mis on t\u00e4pne ja stiliseeritud, sageli aeglustatud, r\u00f5hutamaks kindlat emotsiooni v\u00f5i dramaturgilist p\u00f6\u00f6rdepunkti. Selles ei taotleta realistlikku elu j\u00e4ljendamist, vaid luuakse teadlikult kunstlik ja rituaalne maailm.<\/p>\n

“Hamlet” Autor\/allikas: Gabriela J\u00e4rvet<\/p>\n

S\u00f5na kabuki koosneb iseenesest kolmest osast, kus “ka” t\u00e4hendab laulu, “bu” tantsu ja “ki” n\u00e4itlemist v\u00f5i esinemisoskust. K\u00f5ike mainitut n\u00e4htub ja kuuldub ka k\u00f5ne all olevas “Hamleti” lavastuses.<\/p>\n

Atmosf\u00e4\u00e4riline geomeetria \u2013 sellise esmapilgul keeruliselt k\u00f5lava s\u00f5napaariga tahaks iseloomustada Sarneti lavastust ja selle v\u00e4ljenduslaadi. Atmosf\u00e4\u00e4r kui ruumis olev \u00f5hustik, n\u00e4htamatu, kuid sageli suisa kehaliselt tajutav seisund. See on tahtmatult t\u00e4rkav hetkes toimiv tundev\u00e4relus, mis tekib k\u00f5ige lavalt n\u00e4htu ja kuuldu koosm\u00f5ju tulemusena ning h\u00e4\u00e4lestab publiku ja n\u00e4itlejad \u00fchele lainele, muutes kogu teatriruumi elavaks \u00fchtseks kogemuseks.\u00a0<\/p>\n

Selles atmosf\u00e4\u00e4rilises h\u00f5ljuvas kaoses sai korra loojaks geomeetria kui lavastust organiseeriv raamistik \u2013 kujunditest, \u017eestidest ja liikumistest koosnev s\u00f5natu\u00a0 keel, mille m\u00f5ju v\u00f5ib olla j\u00f5ulisem ja tabavam kui k\u00fcmnetel lausutud s\u00f5nadel. Nii moodustub tasakaal kontrollimatu ja s\u00f5nulseletamatust maailmast p\u00e4rit atmosf\u00e4\u00e4ri ning korda loova geomeetria vahel. Justkui p\u00e4ris elus, kus inimliku pideva selguse, kontrolli ja korra loomisega k\u00e4ib kaasas korratus ja hoomamatus \u2013 elu kontrollimatu seinast-seina emotsioone \u00e4ratav tohuvabohu, tekitades\u00a0nii sisemisi kui ka meist v\u00e4ljaspoole j\u00e4\u00e4vaid “atmosf\u00e4\u00e4re”.<\/p>\n

“Hamlet” Autor\/allikas: Gabriela J\u00e4rvet<\/p>\n

Kuigi korda ja korratust kaldutakse n\u00e4gema vastanditena, on need osa \u00fchest ja samast protsessist \u2013 loomisest v\u00f5i muutustest. Vastandumist ei toimu ka lavastuses, vaid atmosf\u00e4\u00e4ride “korratuse” ja geomeetria korra vahelisest koost\u00f6\u00f6st vormub j\u00f5uline terviklik kunstiteos, mida vaadates \u00fcks silm nuttis ja teine naeris.<\/p>\n

Laval toimuma hakkavast antakse selgelt m\u00e4rku juba avastseenis. Selles n\u00e4eme oma punajuuste lopsakuse kaunidusse mattunud vaim-Ofeliat pikaldaselt samme seadmas. Tajutav on atmosf\u00e4\u00e4r, milles on h\u00e4marate valguse varjundite salap\u00e4ra, tegevuse rituaalsusest kantud ilu ja helitulvade voogu.<\/p>\n

Meie ees avanev askeetliku lavakujunduse (Laura P\u00e4hlapuu) keskseteks elementideks on p\u00f6\u00f6rdlava ning sellel asetsev \u00fclespoole t\u00f5usev poodium. S\u00fcmbolina v\u00f5iks siinkohal ringlemist t\u00f5lgendada kui elu, aja v\u00f5i s\u00fcndmuste kordumise kujundit. Lavaga koos p\u00f6\u00f6rlev poodium\u00a0aga viitab kabuki teatri iseloomulikule lavaelemendile\u00a0hanamichi’le, traditsiooniliselt publikusse ulatuvale k\u00e4igule, mida n\u00e4itlejate poolt kasutatakse teatud stseenide olulisuse r\u00f5hutamiseks. Lavastuses p\u00f6\u00f6rleb “tee” koos lavaga ja selle tippu t\u00f5usmisest on saanud tegelaste dramaatilisi haripunkte edasi andev liikumine, omamoodi rituaalne pihiteekond lunastuse poole p\u00fc\u00fcdlemisel.<\/p>\n

“Hamlet” Autor\/allikas: Gabriela J\u00e4rvet<\/p>\n

Lava tagaosas vaatab vastu suur jahedust kiirgav \u00fcmmargune kuu, mis lisaks v\u00e4rvi vahetamisele muutub aeg-ajalt ekraaniks multifilmile v\u00f5i varjuteatrile. T\u00e4henduslikult loob kuu j\u00f5ulise kujundi: see on kauge, k\u00fclm ja k\u00e4ttesaamatu \u2013 nagu t\u00f5de selles maailmas. Ta on otsekui toimuva vaikiv tunnistajana, mis k\u00fcll tegevust valgustab, ent ei sekku, j\u00e4ttes tegelased nende saatuse ja valikute meelevalda. Lava kohal ripuvad h\u00f5ljuvad pilvekardinad, mis \u00fcles ja alla liikudes laval uut geomeetriat loovad ning silmi nendel moodustuvatest hallidest vajunditest\u00a0tahtmatult tuttavlikke kujutisi otsima suunavad.\u00a0\u00a0<\/p>\n

M\u00e4rgiline element laval on kindlasti rist, mis omal paradoksaalsel kombel tuletab meelde, et surm pole mitte ainult f\u00fc\u00fcsiline l\u00f5pp, vaid ka moraalne arvepidamine. Sellisena j\u00e4\u00e4b lavaruum f\u00fc\u00fcsilisel kujul meie ette p\u00fcsima terve etenduse v\u00e4ltel. Kuid kas mitte just see askeetlikkus ja nappus ei loo piirituid v\u00f5imalusi pidevalt muutuvate \u00f5hustike loomiseks, kus iga peenemgi n\u00fcansi muutus saab k\u00f5nekaks?<\/p>\n

Ahjaa, laval “luusib” ringi ka hobune, kes kord taevast laskub v\u00f5i siis koos lavaga p\u00f6\u00f6rleb. See uhke loom m\u00f5jub siinkohal esmajoones v\u00f5imu ja j\u00f5u s\u00fcmbolina. Eriti vaimukaks detailiks osutub ratsu kiikhobuse kujul lavale ilmumine \u2013 Hamleti, tema isa vaimu ja ema kohtumise stseenis.\u00a0\u00a0<\/p>\n

Askeetlikult v\u00e4ljapeetud on ka v\u00e4rvilahendus, kus v\u00e4ikeste eranditega saab n\u00e4ha valget, punast ning musta oma l\u00f5pututes varjundites. Eriti selgelt on v\u00e4rvigamma v\u00e4lja joonistunud tegelaste kost\u00fc\u00fcmide puhul. J\u00f5u ja v\u00f5imu, aga ka vere s\u00fcmbol punane on antud Claudiusele, kelle mehhaaniline ja j\u00e4rsk liigutuste maneer toetab igati v\u00e4rvi s\u00fcmboolikat. Visuaalselt efektselt m\u00f5juvad kuninga k\u00e4te k\u00fclge kinnitatud nelinurksed punased kilbid. Kas ei p\u00fc\u00fca kuningas mitte nende taha oma s\u00fc\u00fc eest varjuda?\u00a0\u00a0<\/p>\n

“Hamlet” Autor\/allikas: Gabriela J\u00e4rvet<\/p>\n

V\u00e4ga k\u00f6itva visuaali loob valdavalt h\u00e4mara valgusega lavaruumis kahe naistegelase Ofelia ja Gertrudi valgete h\u00f5ljuvate-keerlevate krinoliinkleitide graatsia, mis samas oma selge vormiga geomeetrilist “korda” loovad. Kui Ofelia puhul v\u00f5ib valge r\u00f5hutada tema haprust ja s\u00fc\u00fctust siinse rikutud maailma taustal, siis Gertrudil muutub valge ambivalentseks \u2013 kas see k\u00fclmuse m\u00e4rk v\u00f5i hoopis katse s\u00fc\u00fcd varjata?<\/p>\n

Eranditult kiitvaid s\u00f5nu saab lausuda osat\u00e4itjate kohta, kes on oma tegelaskujud lavale toonud l\u00e4binisti inimlike empaatiat \u00e4ratavate karakteritena. Nimirollis oleva Ursel Tilga peenekoelisest m\u00e4ngust kumas traagikat, j\u00f5ulist sisemist heitlust, kuid samas oli s\u00e4ilinud v\u00e4\u00e4rikus ja sisemine uhkus, oma saatusest \u00fcle vaatav hoiak.<\/p>\n

K\u00f5ik monoloogid olid v\u00e4lja laustud t\u00e4pselt doseeritud j\u00f5ulise v\u00e4ljenduslaadiga, mille taga v\u00f5is samas aimata tundliku hinge haprust ja valu. Taavi Teplenkov Claudiuse rollis oli k\u00fcll pealt n\u00e4ha robotlik ja kandiline, kuid selle all pesitses inimlike n\u00f5rkustega k\u00f5hklev tegelane, mitte s\u00fcdametu v\u00f5imur. Kunigannalikult v\u00e4\u00e4rikas oli Inga Saluranna Gertrud, kelles v\u00f5itlesid positsioonist tulenev karmus ja naiselik pehmus, ema ja armastaja. Ofelia, kelle rolli oli enda kanda v\u00f5tnud Teele P\u00e4rn, oli siiras ja aus v\u00e4ike t\u00fcdruk, samas kuulekas t\u00fctar ja armastust igatsev noor neiu, kellel polnud antud oludes piisavalt ruumi iseseisvateks valikuteks. T\u00fctarlapse vaimset lagunemist kujutav hulluse stseen m\u00f5jus oma hapruses lausa haigettegeva j\u00f5ulisusega.\u00a0<\/p>\n

Hoogsat ja raamidest vabastavat m\u00e4ngulisust toovad kaasa vaimukad nn n\u00e4itlejaepisoodid, mida m\u00e4ngivad\u00a0 Guido Kangur ja Ivo Uukkivi. Kuna lavastusest oli v\u00e4lja j\u00e4etud selge ajastule viitav ajaloolis-poliitiline taust, siis oli aeg ja koht kaotanud oma t\u00e4henduse, nii et kaasaega r\u00e4ndav n\u00e4idendistseen koos televiisori ja sealt kostuvate selgete vihjetega Euroopale ja Trumpi Ameerikale m\u00f5jus v\u00e4gagi orgaanilise teravmeelse vinjetina.<\/p>\n

Ivo Uukkivi l\u00f5i oma j\u00e4rgmises ehk haukaevaja rollis hiilgava n\u00f5retava robustsuse meistriteose, kus karmilt v\u00e4lja \u00f6eldud s\u00f5nade all peitus palju rohkem t\u00f5elisust kui \u00f5ukonna silmakirjalikkuses. Kaksikrollis on ka Guido Kangur, kes Hamleti isa vaimuna oli oma sordiini all “h\u00e4marusega” igati veenev. T\u00f5nu Oja ja Rasmus Kaljuj\u00e4rv, kes kehastasid isa ja poega \u2013 Poloniust ja Laertest \u2013, esitasid tabavad karakterrollid. Esimese nendest truualamlikku, targutavat ja uhkivat n\u00f5unikut ja teine noorusest pulbitsevat k\u00e4ttemaksuhimulist \u00f5igluse j\u00fcngrit.<\/p>\n

“Hamlet” Autor\/allikas: Gabriela J\u00e4rvet<\/p>\n

Horatio (M\u00e4rten Metsaviir) ei ole lavastuses kujutatud mitte pelgalt Hamleti ustava s\u00f5brana, vaid ingelliku tegelasena, kes saabub peaingel Miikaeli kombel, piik k\u00e4es, otse taevast ja p\u00e4rast sinna tagasi t\u00f5ustes ka areenilt lahkub, j\u00e4\u00e4des\u00a0loo viimaseks\u00a0tunnistajaks maailmas, mis on end ise h\u00e4vitanud.<\/p>\n

Lisaks istus lavaserval veel \u00fcks tegelane, muusik Vivi Maar, kes m\u00e4ngis jaapani hy\u014dshigit, kahest sirgest pulgast koosnevat muusikalist instrumenti, mille kokkul\u00f6\u00f6misel\u00a0 tekib l\u00e4bitungiv kl\u00f5psiv heli. Sarnaselt jaapani teatrile kasutati “Hamletis” pilli\u00a0vaatuste alguse m\u00e4rkimiseks, pingeliste v\u00f5i dramaatiliste hetkede r\u00f5hutamiseks, aga ka liigutuste r\u00fctmilisuse m\u00e4rkimiseks.<\/p>\n

Helidemaailma (mille loojaks on samuti Rainer Sarnet) ilmestavad aeg-ajalt kostuvad luupivad taustahelid, toetamaks laval toimuvat. Sametisi voolavaid helisid toob saksofonist kuuldavale Ursel Tilk. Sumeda s\u00fcgavusega ruumi t\u00e4itev k\u00f5la ja pilli lummav kauniduse-geomeetria panevad tajutundlad \u00fclevusest v\u00f5belema iga\u00fchel.<\/p>\n

“J\u00e4tkem k\u00f5ik need elu mured maha,” laulab muusik h\u00e4llitavalt lavastuse l\u00f5pus. “L\u00f5pp on vaikus,” s\u00f5nab Hamlet enne seda, kui eesriie sulgub, j\u00e4ttes ruumi nii uute algustega k\u00f5ikv\u00f5imalikkusteks kui ka fataalseks vaikuseks. Siinkohal ei tahaks aga kindlasti vaikida, vaid t\u00f5usta p\u00fcsti, h\u00fc\u00fcda “braavo” ja kummarduda t\u00e4nutundes lavastuse loojate ees, kelle lennukas kujutlusv\u00f5ime on s\u00fcnnitanud suurep\u00e4rase, haarava ja m\u00f5jusalt tervikliku lavateose.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Rainer Sarneti otsingutes r\u00e4ndav loojavaim on seekord kokku toonud kaks esmapilgul\u00a0 teineteisest kaugel seisvat n\u00e4htust \u2013 Draamateatri laval…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":112426,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[186,37,33,35,173,34,36,50997,140,14013,177],"class_list":["post-112425","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-draamateater","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-hamlet","tag-meelelahutus","tag-rainer-sarnet","tag-teater"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116102997239181270","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/112425","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=112425"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/112425\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/112426"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=112425"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=112425"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=112425"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}