{"id":112441,"date":"2026-02-20T12:52:20","date_gmt":"2026-02-20T12:52:20","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/112441\/"},"modified":"2026-02-20T12:52:20","modified_gmt":"2026-02-20T12:52:20","slug":"siseministeerium-saab-kriisireservi-iga-vabatahtlik-saab-selguse-kas-ta-laheb-sodima-voi-paastab-elusid-tagalas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/112441\/","title":{"rendered":"Siseministeerium saab kriisireservi: iga vabatahtlik saab selguse, kas ta l\u00e4heb s\u00f5dima v\u00f5i p\u00e4\u00e4stab elusid tagalas"},"content":{"rendered":"

Siseministeeriumi kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsler Tuuli R\u00e4im<\/a> k\u00e4ib t\u00f6\u00f6 t\u00f5ttu tihti vabatahtlikes p\u00e4\u00e4stekomandodes. Mehed tulevad juurde ja k\u00fcsivad: aga mida mina teen s\u00f5ja ajal, kus ma siis olema pean, mis on minu \u00fclesanne? Kas ma j\u00e4\u00e4n komandosse ja teen oma t\u00f6\u00f6d edasi v\u00f5i l\u00e4hen s\u00f5dima? <\/p>\n

Kui kutseliste p\u00e4\u00e4stjate puhul on \u00fcks ja selge vastus: sa j\u00e4\u00e4d tegema oma t\u00f6\u00f6d, siis vabatahtlike p\u00e4\u00e4stjatega on teine lugu. Hiljuti esitas R\u00e4imele sama k\u00fcsimuse ka n\u00e4iteks Puka priitahtlik pritsumees: aga \u00fctle, mida meie teeme s\u00f5ja ajal? P\u00e4\u00e4stev\u00f5rgustik on Eestis ju \u00fcks ja \u00fcha rohkem teevad vabatahtlikud p\u00e4\u00e4stjad<\/a> sedasama, mida kutselised. Mitte k\u00fcll igal pool, sest varustus on erinev, aga siiski \u2013 see on \u00fcks p\u00e4\u00e4stev\u00f5rgustik. <\/p>\n

L\u00f5pp selgusetusele<\/p>\n

Kuid k\u00fcsimus pole ainult siseturvalisuse vabatahtlikes. Nende inimeste ring, kelle \u00fclesanded on praegu ebaselged, on laiem. \u201eSelles vaates paneb t\u00e4nane julgeolekuolukord meid k\u00f5iki neid k\u00fcsimusi k\u00fcsima,\u201c t\u00f5des asekantsler Tuuli R\u00e4im. Selgusetus pole kellelegi kasulik \u2013 siseministeerium arvab, et inimene t\u00e4idab riigikaitse\u00fclesandeid siseturvalisuse valdkonnas, kaitsev\u00e4gi<\/a> arvab, et ta on riiki s\u00f5jaliselt kaitsmas. Ja l\u00f5puks, kui kriis k\u00e4es on, siis on ad hoc lahendused. <\/p>\n

Siin soovibki siseministeerium luua s\u00fcsteemi ja \u00f5iguslikud alused, et k\u00f5ik teaksid, kus nemad kriisi ajal olema peavad. Valitsuskabinet andis neljap\u00e4eval heakskiidu siseministeeriumi valitsemisala kriisireservi<\/a> kontseptsioonile, n\u00fc\u00fcd hakatakse seadusemuudatust ette valmistama ning juba mais on plaanis saata see koosk\u00f5lastusringile. P\u00e4rast valitsuse heakskiitu peaks see s\u00fcgisel riigikogusse<\/a> j\u00f5udma. Kui seadusandja suudab head tahet \u00fcles n\u00e4idata, siis veel enne j\u00e4rgmisi, 2027. aasta m\u00e4rtsis toimuvaid riigikogu valimisi v\u00f5etakse seadus ka vastu. <\/p>\n

Kriisireserviga seotu on olnud \u00fcleval pikemat aega ning siseministeeriumile on see \u00fcks prioriteetidest.<\/p>\n

Siseturvalisuse, sisejulgeoleku ja elanikkonnakaitse vaates on probleem ammu vaatluse all. Siseministeeriumi plaanid \u2013 sh riigikaitselised plaanid \u2013 n\u00e4itavad, et kui riik satub pikaajalisse kriisi, mis v\u00f5ib eskaleeruda s\u00f5jaseisukorraks, tuleb siseministeeriumi valitsemisala asutustel t\u00e4ita ligi 20 \u00fclesannet. N\u00e4iteks kuidas tagada seda, et 112 kaudu j\u00f5uaks abi inimesteni ka siis, kui v\u00e4ljakutseid on tavap\u00e4rasest mitu korda rohkem; kuidas teha elup\u00e4\u00e4stet\u00f6id, korraldada piirihaldust v\u00f5i tulla toime massiliste korratustega. \u201eKui me pikaajalise kriisi ajal peame neid meile m\u00e4\u00e4ratud \u00fclesandeid t\u00e4itma vajaduse korral pikka aega olukorras, kus v\u00e4ljakutsete arv ja sellega seonduv on \u00e4\u00e4rmiselt suur, siis t\u00e4nane ressurss seda ei kataks,\u201c t\u00f5des R\u00e4im.<\/p>\n

Ressursist j\u00e4\u00e4b v\u00e4heks<\/p>\n

Siseministeeriumi valitsemisalas on praegu veidi \u00fcle 8000 inimese, kes t\u00f6\u00f6tavad riigikaitselistel ametikohtadel. Nemad j\u00e4\u00e4vad t\u00e4itma oma \u00fclesannet ka kriisi ja s\u00f5ja ajal \u2013 n\u00e4iteks p\u00e4\u00e4stja \u00fclesanne on ka s\u00f5ja ajal p\u00e4\u00e4sta inimeste elusid, k\u00fcll hoopis teistsugustes tingimustes ja piirangutega, nagu n\u00e4eme Ukraina<\/a> n\u00e4itel.<\/p>\n

\u201eAga meie riigikaitsev\u00f5ime anal\u00fc\u00fcsid n\u00e4itavad, et meil j\u00e4\u00e4b olemasolevast ressursist v\u00e4heks ja sellep\u00e4rast n\u00e4eme vajadust luua siseministeeriumi valitsemisala kriisireserv, kus me paneme paika konkreetsed kriisirollid ka juba laiemalt isikutele,\u201c \u00fctles R\u00e4im. Ta nimetas siinkohal vabatahtlikke p\u00e4\u00e4stjaid ja merep\u00e4\u00e4stjaid, h\u00e4irekeskuse<\/a> vabatahtlikke ning ka valitsemisala endisi teenistujaid, kellel on kogemus ja v\u00e4lja\u00f5pe. \u201eSaame k\u00f5iki neid inimesi kasutada, kui l\u00e4heb pikaks, laiaulatuslikuks kriisiks. Selleks peavad olema loodud \u00f5iguslikud alused, et kasutada vajaduse korral ka endisi teenistujaid meie kriisireservi \u00fche osana.\u201c<\/p>\n

Praegu tegutseb Eestis \u00fcle 3000 vabatahtliku p\u00e4\u00e4stja, pea 1300 abipolitseinikku, 850 vabatahtlikku merep\u00e4\u00e4stjat, 150 h\u00e4irekeskuse vabatahtlikku ja sadakond abideminieerijat. Probleem on aga selles, et riigikaitselises kriisis pole praegu piisavalt selget \u00fclevaadet, kellega neist saab tegelikult arvestada. N\u00e4iteks ei ole t\u00e4pset pilti, kui paljud vabatahtlikud p\u00e4\u00e4stjad on m\u00e4\u00e4ratud s\u00f5jaaja ametikohale. Seega v\u00f5ib kriisi v\u00f5i s\u00f5ja korral tekkida olukord, kus paberi j\u00e4rgi on inimesed olemas, aga tegelikkuses mitte.<\/p>\n

Selle lahendamiseks on siseministeeriumil vaja \u00f5igusmuudatusi, mis annaksid aluse kriisirollide m\u00e4\u00e4ramiseks ja looksid s\u00fcsteemi, kus rollid ei j\u00e4\u00e4ks vabatahtlikkuse ja oletuste tasemele. \u201ePeame koos kaitseministeeriumi<\/a> valitsemisalaga ja ka laiemalt saama aru, kas vabatahtlik on valmis v\u00f5tma seda kriisirolli ja siis ka riigikaitselises kriisis tulema seda kriisirolli t\u00e4itma,\u201c \u00fctles R\u00e4im.<\/p>\n

\u201eH\u00e4sti lihtsalt \u00f6eldes on meie suur eesm\u00e4rk saavutada see, et \u00fcks inimene on \u00fches kohas. Kui mees, kes on oma t\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt ka vabatahtlik p\u00e4\u00e4stja, on m\u00e4\u00e4ratud s\u00f5jaaja ametikohale, siis me saame sellest aru ja ta l\u00e4hebki vajaduse korral t\u00e4itma s\u00f5ja ajal talle antud \u00fclesannet. Aga siis on meie jaoks selge, et teda ei ole v\u00f5imalik kasutada vabatahtliku p\u00e4\u00e4stjana.\u201c<\/p>\n

Koost\u00f6\u00f6 kaitseministeeriumiga<\/p>\n

Seet\u00f5ttu seisabki ees t\u00f6\u00f6 koos kaitseministeeriumiga, et paika saada, kes kuulub nn kuuma reservi ehk kes on s\u00f5jaaja ametikohal ja l\u00e4heb vajaduse korral riiki vaenlase eest s\u00f5jaliselt kaitsma \u2013 ning keda on v\u00f5imalik kasutada siseministeeriumi valitsemisalas n\u00e4iteks elanikkonnakaitse korraldamiseks, mis h\u00f5lmab nii p\u00e4\u00e4stet\u00f6id, ulatuslikku evakuatsiooni, varjumise, ohuteavituse korraldamist, sisejulgeoleku tagamist ja muud sellist.<\/p>\n

S\u00f5jaline kaitse on \u00e4\u00e4rmiselt vajalik, r\u00f5hutas R\u00e4im, kuid riigikaitse ei t\u00e4henda ainult s\u00f5jalist kaitset. Siseministeeriumi vaates t\u00e4hendab see ka elanikkonnakaitset, sisejulgeolekut ja avaliku korra kaitset. \u201eKuskil peavad tekkima need otsused, mille nimel me praegu neid \u00f5igusmuudatusi hakkame v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tama koos kaitseministeeriumi ja teiste osapooltega, et seda olukorda saavutada. Praegu on meil ikkagi see probleem, et on inimesi, kes on mitme m\u00fctsiga, ja selles tuleb selgus luua.\u201c<\/p>\n

Kontseptsioon on kolmetasandiline. Esimene tase on valmisoleku reserv \u2013 inimesed, kellele on m\u00e4\u00e4ratud konkreetsed kriisirollid, kes on saanud (v\u00f5i saavad) v\u00e4lja\u00f5ppe ning asuvad vajaduse korral kriisi ajal \u201eametisse\u201c. Teine tase on baasv\u00e4lja\u00f5ppega inimesed, kes saavad toetada valmisoleku reservi ja t\u00e4ita lihtsamaid \u00fclesandeid. Kolmas tase on v\u00e4lkvabatahtlikud \u2013 inimesed, kes enne kriisi vabatahtlikku t\u00f6\u00f6d ei tee, kuid kriisi ajal on valmis panustama. R\u00e4ime s\u00f5nul peab siseturvalisuses olema lahendus, kuidas ka neid inimesi kiiresti kaasata ja suunata rollidesse, mida nad reaalselt t\u00e4ita suudavad. \u201eOleme selleks loomas keskkonda \u2013 vabatahtlike portaali \u2013, mille kaudu tahame lahendada selle, et kui kriisi ajal tuleb inimene ja tahab kuhugi panustada, siis me suudame talle kohe \u00f6elda, kus teda k\u00f5ige rohkem piltlikult \u00f6eldes vaja on. See on ka selle kontseptsiooni \u00fcks osa,\u201c \u00fctles R\u00e4im.<\/p>\n

Valitsus kiitis heaks<\/p>\n

P\u00e4\u00e4steamet<\/a>, politsei- ja piirivalveamet ja h\u00e4irekeskus on 100% riigikaitselistel ametikohtadel ning see isikkoosseis peab j\u00e4\u00e4ma oma \u00fclesandeid t\u00e4itma ka kriisiolukorras. Samas on lisaj\u00f5ude juurde vaja: kriisi ajal kasvab n\u00e4iteks h\u00e4irekeskuse koormus j\u00e4rsult ning suur koormus tekib ka kriisiinfotelefonil 1247. R\u00e4ime s\u00f5nul on seal vabatahtlikke praegu liiga v\u00e4he ja neid tuleb juurde saada.<\/p>\n

Koost\u00f6\u00f6 kaitseministeeriumiga on juba alanud \u2013 seda n\u00e4itab ainu\u00fcksi see, et kriisireservi kontseptsioon kiideti valitsuskabinetis heaks. Lisaks luuakse parasjagu kaitseministeeriumiga koost\u00f6\u00f6s ka PPA<\/a> kriisi\u00fcksust. Aga t\u00f6\u00f6 j\u00e4tkub ja saab olema tihe. \u201eNing ka mitte liiga lihtne,\u201c m\u00f6\u00f6nis R\u00e4im. \u201eM\u00f5istame seda, et meesterahvad vanuses 18\u201360 on kaitsev\u00e4ekohustuslased, sellel p\u00f5hineb kogu meie s\u00f5jalise kaitse mudel ja see peabki nii olema. Aga meie tahame koost\u00f6\u00f6s kaitseministeeriumiga saavutada, et need inimesed, kes kuuluvad \u00fcldreservi, et nende osas vaatame \u00fcle ja saavutame kokkulepped, kus inimene k\u00f5ige vajalikum on,\u201c \u00fctles R\u00e4im.<\/p>\n

Elanikkonnakaitses on p\u00e4rast Venemaa<\/a> t\u00e4iemahulise s\u00f5ja algust Ukraina vastu astutud samme edasi: ohuteavitused, testid, varjumiskohad. R\u00e4im m\u00e4rkis, et ressursi m\u00f5ttes tahaks ta palju kiiremini ja rohkemat \u2013 n\u00e4iteks Soomele j\u00e4rele j\u00f5uda \u2013, kuid see pole kohe v\u00f5imalik. Samal ajal on evakuatsiooni ja varjumise planeerimisel koost\u00f6\u00f6 kaitseministeeriumi, kaitsev\u00e4e ja Kaitseliiduga kasvanud: \u00fchised planeerimised ja \u00f5ppused on aktiivsed ning kordades suurenenud. See loob eeldused, et ka k\u00f5ige kriitilisemas k\u00fcsimuses \u2013 inimressursis \u2013 j\u00f5utakse kokkulepete ja \u00f5iguslike alusteni.<\/p>\n

Omaette teema on andmevahetus, mis tuleb samuti paika loksutada. \u201eNagu ma \u00fctlesin, pole meil t\u00e4na l\u00f5puni teadmist, kui paljud n\u00e4iteks 3000 vabatahtlikust p\u00e4\u00e4stjast on m\u00e4\u00e4ratud s\u00f5jaaja ametikohale. Ehk praegu see andmevahetus ei t\u00f6\u00f6ta. Seda saab teada vaid siis, kui inimeselt k\u00fcsida, kuna hetkel puuduvad admevahetuseks muud \u00f5iguslikud alused.. Riigi vaates peavad meil olema aga s\u00fcsteemsemad lahendused,\u201c \u00fctles R\u00e4im. <\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (6)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Siseministeeriumi kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsler Tuuli R\u00e4im k\u00e4ib t\u00f6\u00f6 t\u00f5ttu tihti vabatahtlikes p\u00e4\u00e4stekomandodes. Mehed tulevad juurde ja k\u00fcsivad:…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":112442,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[732,26,27,37,33,35,9539,34,36,31,32,3933,21,1152,2645,53160,28,29,19,1581,25,4262,640,3099,8563,107,23,24,53159,262,22,20,3911,38796,96,30],"class_list":["post-112441","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-alar-laneman","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elanikkonna-kaitse","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-hairekeskus","tag-headlines","tag-kaitseministeerium","tag-kaitsevagi","tag-kriisireserv","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-paasteamet","tag-populaarseimad-lood","tag-ppa","tag-riigikogu","tag-siseministeerium","tag-siseminister","tag-soda-ukrainas","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tuuli-raim","tag-ukraina","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vabatahtlikud","tag-vabatahtlikud-paastjad","tag-venemaa","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/112441","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=112441"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/112441\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/112442"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=112441"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=112441"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=112441"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}