“Seisukoha” keskmes on lugu 11-aastasest Henrist, kes on ootamatult kadunud. Perekonda saabub toetama noor sotsiaalt\u00f6\u00f6taja Lumi, kellel on k\u00fcll v\u00e4he kogemusi, ent tugev \u00f5iglustunne ja veendumus, et ta oskab olukorda m\u00f5ista. Kohtumine pereliikmetega kujuneb \u00e4revaks, sest nende hinnangul k\u00fcsib ta asjasse mitte puutuvaid k\u00fcsimusi ja surub peale oma seisukohta. Pingestatud vastasseisu keskel tuleb teha otsuseid, millest s\u00f5ltub nii kadunud poisi kui ka tema \u00f5e tulevik. Loo lavastusdramaturg on T\u00f5nis Parksepp, lavastaja Vallo Kirs. <\/p>\n
Miks just Emma Kinane “Seisukoht” (originaalis “Anahera”) j\u00e4i silma ja puudutas?\u00a0<\/p>\n
T\u00f5nis Parksepp: See teekond algas m\u00f5ned aastad tagasi. Ma lugesin siis terve hulga Uus-Meremaa n\u00e4idendeid ja Emma Kinane tekst t\u00f5usis oma dialoogi, tegelaste ja teemak\u00e4sitluse poolest kohe esile. Andsin selle ka Vallole lugeda ja tekkis m\u00f5te seda koos teha. Tihti pole paljud n\u00e4idendid meie konteksti \u00fcmberpandavad v\u00f5i nende l\u00f5pp vajub \u00e4ra, aga “Seisukoht” oli algusest peale p\u00f5nev lugemine. Kuigi n\u00e4itekirjandus on alati teatud m\u00f5ttes tinglik, siis selle n\u00e4idendi k\u00f5ik tegelased on oma vastur\u00e4\u00e4kivuses ja hingevalus usutavad.<\/p>\n
Vallo Kirse: “Seisukoht” ongi \u00fche perekonna lugu, kus igal tegelasel on oma vaatepunkt, oma seisukoht. Vahel on \u00fctlemata j\u00e4\u00e4nud s\u00f5nad k\u00f5ige valusamad. See on lugu sellest, kuidas \u00f5ppida armastama ja andestama. Nagu \u00fcks n\u00e4idendi tegelane \u00fctleb: “Ma ei ole siin nende asjade p\u00e4rast, mis sa tegid, vaid mis j\u00e4i tegemata.”<\/p>\n
See on teil p\u00e4ris mitmes koos tehtud lavastus. Mis teid teineteise juures inspireerib?\u00a0<\/p>\n
Vallo Kirs: Me oleme T\u00f5nisega olnud s\u00f5brad ja kaasteelised juba keskkooli ajast saadik, kuigi elasime eri linnades ja k\u00e4isime eri koolides. Meie teed on k\u00e4inud p\u00e4ris risti-r\u00e4sti, aga oleme seejuures alati omavahel sidet hoidnud, sest meil lihtsalt klapib omavahel. V\u00f5iks \u00f6elda, et me t\u00e4iendame teineteist ja julgeme olla teise suhtes ausad. See on puhas r\u00f5\u00f5m t\u00f6\u00f6tada T\u00f5nisega samas teatris ja teha temaga koos \u00fchist lavastust.<\/p>\n
T\u00f5nis Parksepp: Eks see r\u00f5\u00f5m on vastastikune ja algab meie \u00fchisest oskusest iseenda \u00fcle naerda. Ka koos t\u00f5lkides, mis oli meie m\u00f5lema jaoks esmakordne kogemus, vaagisime ja saagisime vahel vastastikku tunde \u00fcht lauset v\u00f5i fraasi. Aga isegi kui me olime eriarvamusel, kuidas mingit kohta peaks lahendama, ei kadunud meie suhtlusest naer. Usun, et \u00f5igeid s\u00f5pru ei saa valida, aga nad tunneb alati \u00e4ra.\u00a0<\/p>\n
Olete varem teinud koos lavastuse “Vanad ja noored” (Ugala, 2013), mis p\u00f5hineb A. H. Tammsaare samanimelisel jutustusel. Nii lavastuse “Seisukoht” kui ka “Vanad ja noored” keskmes on inimestevahelised suhted. On see juhus v\u00f5i teadlik valik?<\/p>\n
Vallo Kirs: Teatri kese ehk ongi inimestevahelised suhted. \u00dcllataval kombel on paralleelsus neil kahel lavastusel t\u00e4iesti olemas. \u00dchisnimetajaks on eri p\u00f5lvkondade omavaheline l\u00e4bisaamine ja side. See miski n\u00e4htamatu niit p\u00f5lvkondade vahel, mis meid liidab ja lahutab, on see, mis neid kaht lavastust \u00fchendab ja ehk ka teemana meid T\u00f5nisega alati paelunud on.<\/p>\n
T\u00f5nis Parksepp: Usun, et me pole valinud materjale mitte niiv\u00f5rd teema, kuiv\u00f5rd usutavate tegelaste ja nende \u00fcldinimlike probleemide p\u00f5hjal. Ei ole \u00fchest retsepti, millest peab r\u00e4\u00e4kima hea n\u00e4idend v\u00f5i lavastus, kuid mitmekihilisi tegelasi, kelle valikud ei ole \u00fcheselt selged, on alati p\u00f5nev dramatiseerida, t\u00f5lkida, lavastada ja vaadata.<\/p>\n
Kui teatris on oluline konflikt, siis p\u00e4riselus mitte alati. Mis te arvate, kas head lapsed kasvavad vitsata?<\/p>\n
Vallo Kirs: Lavastuses “Seisukoht” vastaks tegelane Liis sellele k\u00fcsimusele nii: “L\u00f5puks j\u00f5uame p\u00f5hik\u00fcsimuseni. Enne kui ma sellele k\u00fcsimusele vastan, \u00e4rge arvake, et mina seda k\u00fcsimust kardan. Me ei karista neid eriti. Meil pole seda vaja. Nad k\u00e4ituvad enamasti h\u00e4sti ja teevad, nagu k\u00e4stakse. Aga miks te seda k\u00fcsite? Miks teile seda k\u00fcsimust vaja on?”<\/p>\n
Mulle tundub, et autor Emma Kinane on p\u00fc\u00fcdnud lahti m\u00f5testada, kas k\u00fcsimus f\u00fc\u00fcsilisest karistamisest on ikka “punane joon”, millest alates k\u00f5ik halvemaks muutub, v\u00f5i on k\u00fcsimus milleski muus? \u00dchiskondlikult on kokku lepitud, et laste f\u00fc\u00fcsiline karistamine ei ole t\u00e4nasel p\u00e4eval lubatud ega kohane. Seda toetab ka seadusandlus. Teisalt on nii minu kui ka meie vanemate p\u00f5lvkond vitsa ja rihma saanud, r\u00e4\u00e4kimata nurgas seismisest. J\u00e4relikult mingil ajahetkel oli see \u00fchiskondlikult aktsepteeritav norm. Mitte et tahaks seda aega kunagi tagasi, kuid tollaste vanemate \u00f5ige ja sobiliku k\u00e4itumise piir pidi kuskilt mujalt jooksma. Headust on t\u00e4pselt nii palju meie \u00fcmber, kui me seda ise luua j\u00f5uame. Kuhu sa p\u00e4ikest n\u00e4itad, seal ka lill kasvab.\u00a0<\/p>\n
T\u00f5nis Parkepp: Meist iga\u00fcks on teinud elus valesid valikuid ja kellelegi mingil moel haiget. Muidugi peaks olema arusaam selline, nagu \u00fchte proovi k\u00fclalisena kutsutud lastekaitse spetsialist ja pereterapeut Kai Hallik s\u00f5nastas: kui mitte keegi ei pea normaalseks, et t\u00f6\u00f6l lahendatakse konflikte tutistamise v\u00f5i vitsa abil, siis miks peaks see olema lubatud kodus? Ometi tehakse kodudes igasugu koledusi, aga n\u00fc\u00fcd on k\u00fcsimus selles, kas nendest eksimustest ka \u00f5pitakse. Mida teeb inimene p\u00e4rast v\u00e4\u00e4ra teo toimepanemist? Kas ta m\u00f5istab teise inimese valu? See loeb sama palju.<\/p>\n
Kuna teater v\u00f5imaldab t\u00f5statada \u00fchiskondlikult olulisi teemasid, siis tahaksin k\u00fcsida: kas teie arvates on lastel Eestis elada turvaline?\u00a0<\/p>\n
Vallo Kirs: Vesteldes lavastusprotsessi k\u00e4igus erinevate lastekaitse spetsialistide ja valdkonna esindajatega, on minus juurdunud veendumus, et olukord on ajas l\u00e4inud paremaks. Meil on olemas tugistruktuurid ja p\u00fchendunud ning missioonitundega inimesed, kelle poole p\u00f6\u00f6rduda. Teema on \u00fchiskonnas oluline ja aktuaalne. Seadusandlust peaks ehk kohati j\u00e4rele aitama v\u00f5i t\u00e4iendama, kuid v\u00f5rdluses muu maailmaga oleme ka siin p\u00e4ris heas kohas. Muidugi v\u00f5iks raha alati rohkem olla. Usun, et iga lastekaitse valdkonda investeeritud euro on investeering meie tuleviku vundamenti.<\/p>\n
T\u00f5nis Parksepp: Koolis t\u00f6\u00f6tanuna olen ma l\u00e4hedalt n\u00e4inud haridus- ja sotsiaalvaldkonna inimeste p\u00fchendumust. Tihti j\u00e4\u00e4b lihtsalt ajast, inimestest ja oskustest puudu. Nagu alati tekib mulje, et probleemidega noori on liiga palju ja spetsialiste hirmutavalt v\u00e4he, kuid siin ei ole k\u00fcsimus ainu\u00fcksi riigis. Iga inimene saab teha v\u00e4ga palju, et tema t\u00f6\u00f6kaaslastel, l\u00e4hedastel ja s\u00f5pradel l\u00e4heks elus h\u00e4sti. Ma ei vaja raha juurde, et k\u00fcsida oma kolleegilt, kas sinuga on k\u00f5ik h\u00e4sti. Lihtne m\u00e4rkamine ja reageerimine n\u00e4htule aitab k\u00f5igi elu paremaks ja ohutumaks muuta.\u00a0<\/p>\n
Mis on n\u00f5u, mis on teid elus kandnud ja mille kindlasti tahaksite oma lastele edasi anda?\u00a0<\/p>\n
Vallo Kirs: Hetkel on minu viie- ja seitsmeaastased poisid kodus just selles eas, kus nad on hakanud laiemalt maailma ja inimeseks olemise toimemehhanismi vastu huvi \u00fcles n\u00e4itama. See on tohutult p\u00f5nev protsess \u2013 ma ise \u00f5pin neilt iga p\u00e4ev. Nemad on minule ja mina proovin olla nendele peegliks. Viimati oli meil poistega vestlus teemal \u00e4ra tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse. Positiivi keeratult k\u00f5lab see muidugi palju paremini: “Tee teistele ainult seda, mida sa tahad, et sulle tehtaks.”<\/p>\n
T\u00f5nis Parksepp: Kui mina lapsena koju l\u00e4ksin ja nurisesin kaas\u00f5pilase n\u00f5meda k\u00e4itumise \u00fcle, siis mu ema alati k\u00fcsis, mida ma ise tegin ja kuidas v\u00f5is see mu klassikaaslast m\u00f5jutada. Inimesed ei ole emotsionaalsed, kiuslikud v\u00f5i vihased lambist. See on alati reaktsioon millelegi. Ma soovitaks k\u00f5igil natuke rohkem iseendaga t\u00f5tt vaadata. Siis tekivad ka eeldused j\u00e4lgida teisi inimesi ning m\u00f5ista, mida nad kardavad ja mis neile r\u00f5\u00f5mu pakub.<\/p>\n
Mis laul summeeriks teie jaoks “Seisukohas” peituvad emotsioonid?\u00a0<\/p>\n
Vallo Kirs: Becki “Everybody’s Got to Learn Sometime”.\u00a0<\/p>\n
T\u00f5nis Parksepp: Leslie Da Bassi “Armastus on pime”.<\/p>\n
Mida te soovite, et publik endaga “Seisukoha” etenduselt kaasa v\u00f5taks?\u00a0<\/p>\n
T\u00f5nis Parksepp: Arusaama, et alati on lootust, kui astud ise esimese sammu teisele vastu.\u00a0<\/p>\n
Vallo Kirs: Ma olen m\u00f5elnud, et kui inimesed l\u00e4hevad p\u00e4rast etendust koju ja tunnevad vastupandamatut vajadust oma lapsi v\u00f5i ema v\u00f5i isa v\u00f5i l\u00e4hedasi inimesi kallistada ja neid armastusega \u00fcle k\u00fclvata, siis on midagi siin maailmas ehk paremaks muutunud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Seisukoha” keskmes on lugu 11-aastasest Henrist, kes on ootamatult kadunud. Perekonda saabub toetama noor sotsiaalt\u00f6\u00f6taja Lumi, kellel on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":112495,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,53182,53181,196,45785],"class_list":["post-112494","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-seisukoht","tag-tonis-parksepp","tag-ugala","tag-vallo-kirs"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116103300003376695","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/112494","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=112494"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/112494\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/112495"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=112494"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=112494"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=112494"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}