Tallinna linnavalitsus v\u00f5ttis 27. jaanuaril vastu Tallinna sadamaala planeeringu, mis v\u00f5imaldaks Tallinna Sadamale kuuluval maal alustada ulatuslikku kinnisvaraarendust.<\/p>\n
Et planeering kehtima hakkaks, peab selle ka vastu v\u00f5tma linnavolikogu. Neljap\u00e4evasel Tallinna linnavolikogu istungil oligi planeeringu kehtestamine volikogu p\u00e4evakorras.<\/p>\n
Kui istung Tallinna Sadama planeeringuteni j\u00f5udis, teatas endine Tallinna linnapea, sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski, et ta taandab ennast otsuse arutamiselt, sest ta on teadlik enda majanduslikust huvist, mis v\u00f5ib m\u00f5jutada seda otsust korruptsioonivastase seaduse t\u00e4henduses.<\/p>\n
Tallinna Sadamal on kokku 263 miljonit aktsiat, millest Jevgeni Ossinovskile kuulub 0,0031 protsenti ehk 8143 aktsiat ja tema isale Oleg Ossinovskile 0,12 protsenti ehk 320 377 aktsiat. Reede seisuga on aktsia hind pisut alla 1,5 euro.<\/p>\n
Ossinovski avaldusele j\u00e4rgnesid samasisulise avaldusega parteikaaslased Joosep Vimm (100 aktsiat), Lauri Paeveer (3926 aktsiat), Madle Lippus (endale aktsiaid ei kuulu), Kaarel Oja (500 aktsiat) ja erakonna Parempoolsed liige Raul Ennus (talle kuulub 3000 aktsiat l\u00e4bi tema firma Helesinine O\u00dc).<\/p>\n
Opositsiooni esindajate taandumine m\u00f5ne tuhande aktsia omamise t\u00f5ttu vihjas, et linnavalitsuse liikmed, kellele samuti Tallinna Sadama aktsiaid kuulus, k\u00e4itusid 27. jaanuaril detailplaneeringut heaks kiites valesti.<\/p>\n
Nimelt kuulub isamaalase Kristjan J\u00e4rvani isale Aare J\u00e4rvanile 2903 Tallinna Sadama aktsiat ja planeeringu kehtestamist vedanud keskerakondlasele Tiit Terikule 3110 Tallinna Sadama aktsiat.<\/p>\n
Kui l\u00e4htuda opositsiooni viitest, siis oleksid linnavalituse liikmed pidanud ennast otsusest taandama, et toimingupiirangut mitte rikkuda.<\/p>\n
Volikogu anal\u00fc\u00fcs<\/p>\n
Linnavolikogu istungil soovis teemat kommenteerida ka volikogu \u00f5igusn\u00f5unik Kristiina Must. Ta \u00fctles istungil, et tema hinnangul Tallinna Sadama puhul volikogu liikmetel p\u00f5hjust end taandada ei ole.<\/p>\n
“Endaga seotud isikute suhtes ei tohi otsuseid vastu v\u00f5tta. Kuid korruptsioonivastase seaduse m\u00f5istes seotud isik on selline juriidiline isik, kui te olete selle juriidilise isiku n\u00f5ukogus v\u00f5i juhatuses v\u00f5i omate v\u00e4hemalt k\u00fcmmet protsenti sellest juriidilisest isikust, siis te peate ta taandama,” \u00fctles Must.<\/p>\n
“Nii et k\u00f5ik aktsion\u00e4rid, kui te omate \u00fcle k\u00fcmne protsendi Tallinna Sadama aktsiatest, siis palun taandage ennast,” lisas Must.<\/p>\n
Mustale vaidles vastu Jevgeni Ossinovski, kes \u00fctles, et tema k\u00fcsitud justiitsministeeriumi \u00f5iguslik anal\u00fc\u00fcs on vastupidine ja k\u00fcmne protsendi piir ei ole tingimata oluline.<\/p>\n
Justiitsministeeriumi vaade<\/p>\n
Justiits- ja digiministeeriumi korruptsiooniennetuse poliitika tiimijuht K\u00e4tlin-Chris Kruusmaa \u00fctleski, et tegelikult tuleb iga olukorda eraldi kaaluda ja selgelt \u00fchest piirv\u00e4\u00e4rtust ei ole. Samas ei t\u00e4henda see ka seda, et iga b\u00f6rsifirma aktsion\u00e4r end kohe avalikest otsustest taandama peaks.<\/p>\n
“Asjakohane on arvesse v\u00f5tta eelk\u00f5ige osaluse suurust, \u00e4ri\u00fchingu mastaapi ja aktsion\u00e4ride ringi hajutatust, otsuse tegelikku ja prognoositavat m\u00f5ju ettev\u00f5tte v\u00e4\u00e4rtusele ning m\u00f5ju intensiivsust \u2013 see t\u00e4hendab, kas see on ametiisiku jaoks isiklikult arvestatav ja varaliselt tajutav,” r\u00e4\u00e4kis Kruusmaa.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul on ka napp kohtupraktika j\u00f5udnud samale tulemusele. “Ei saa \u00fcksnes v\u00e4ikest \u2013 ja eriti marginaalset \u2013 alla k\u00fcmne protsendi suurust osalust pidada automaatselt selliseks majanduslikuks huviks, mis v\u00f5ib otsust m\u00f5jutada,” \u00fctles Kruusmaa.<\/p>\n
“Olukorras, kus ametiisikule kuulub suure b\u00f6rsiettev\u00f5tte v\u00e4ga v\u00e4ike osalus, n\u00e4iteks 0,0012 protsenti, ning otsus puudutab \u00fcksikut projekti, mille m\u00f5ju aktsia hinnale on kaudne ja ebam\u00e4\u00e4rane ning s\u00f5ltub paljudest turufaktoritest, ei pruugi tegemist olla sellise majandusliku huviga, mis objektiivselt v\u00f5iks otsust m\u00f5jutada,” lisas ta.<\/p>\n
“Sellisel juhul ei ole toimingupiirangu rakendumine automaatne. Vajalik on konkreetse olukorra juhtumip\u00f5hine hindamine ning kirjeldatud asjaoludel v\u00f5ib majanduslik huvi olla sisuliselt marginaalne ning toimingupiirang ei kohaldu,” m\u00e4rkis Kruusmaa.<\/p>\n
Volikogu anal\u00fc\u00fcsib<\/p>\n
Tallinna linnavolikogu ja Keskerakonna esimees Mihhail K\u00f5lvart tegi igaks juhuks ettepaneku Tallinna Sadama detailplaneeringu volikogus vastu v\u00f5tmine edasi l\u00fckata ja hankida \u00f5igusanal\u00fc\u00fcs selgitamaks, kas asja otsustavad linnavalitsuse ja -volikogu liikmed peaksid end taandama.<\/p>\n
Eeln\u00f5u esitaja Tiit Terik v\u00f5ttis enda p\u00e4evakorrapunkti tagasi.<\/p>\n
K\u00f5lvart \u00fctles reedel ERR-ile, et kavas on detailplaneeringud kindlasti vastu v\u00f5tta. Abilinnapea s\u00f5nul v\u00f5iks see juhtuda kahe n\u00e4dala p\u00e4rast volikogu j\u00e4rgmisel istungil.<\/p>\n
Teriku aktsiad<\/p>\n
Kogu asja juures on veel \u00fcks huvitav n\u00fcanss. Keskerakondlasest abilinnapeale Tiit Terikule on aastaid kuulunud 3000 Tallinna Sadama aktsiat. Viimase kuu aja jooksul on ta ostnud juurde vee 110 aktsiat.<\/p>\n
Ise \u00fctles ta, et ostis aktsiad 28. jaanuaril ehk p\u00e4ev peale linnavalitsuse istungit. “Mingilt positsioonilt tuli vaba vahend ja siis, et mitte seda niisama hoida, siis panin selle oma olemasolevatesse positsioonidesse,” m\u00e4rkis Terik.<\/p>\n
Teriku s\u00f5nul ostis ta 110 Tallinna Sadama aktsiat 150,04 euro eest. See teeb aktsia keskmiseks hinnaks 1,364 eurot.<\/p>\n
Samas, peale Tallinna linnavalitsuse teisip\u00e4evast otsust kauplemine Tallinna Sadama aktsiaga hoogustus ja ka selle hind b\u00f6rsil t\u00f5usis. Teisip\u00e4evale eelnenud n\u00e4dalal kauples ettev\u00f5tte aktsia 1,36 euro \u00fcmbruses, peale seda enam mitte.<\/p>\n
Tallinna b\u00f6rsi statistika kohaselt avanes aktsia kolmap\u00e4eval 1,386 euro tasemel, p\u00e4eva keskel ulatus aktsia hind 1,384 eurost aktsia kohta 1,426 euroni aktsia kohta.<\/p>\n
Kuidas Terik sellisel turul 1,364 euroga aktsia eest 110 aktsiat ostis, ei ole selge.<\/p>\n
Tegu on k\u00fcll rahalises m\u00f5ttes marginaalse tehinguga, samas kui Terik oleks selle teinud veel enne, kui linnavalitsus detailplaneeringu vastu v\u00f5tmisest teada andis, 27. jaanuari l\u00f5una paiku, v\u00f5iks see olla siseteabe alusel kauplemine.<\/p>\n
Siseteabe alusel kauplemine j\u00e4llegi v\u00f5ib olla karistatav. Samas, kui Terik ostis aktsiad p\u00e4rast teadaannet, probleemi ei oleks.<\/p>\n
Palvele tehingu tegemise aega t\u00e4psustada, Terik artikli ilmumise ajaks veel vastanud ei olnud. K\u00fcll aga saatis ta s\u00f5numi, et lasi linna juristidel tehingut hinnata ja nemad rikkumist ei n\u00e4inud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tallinna linnavalitsus v\u00f5ttis 27. jaanuaril vastu Tallinna sadamaala planeeringu, mis v\u00f5imaldaks Tallinna Sadamale kuuluval maal alustada ulatuslikku kinnisvaraarendust.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":112555,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,16474,11549,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-112554","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-tallinna-sadam","23":"tag-tiit-terik","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116103531871882068","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/112554","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=112554"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/112554\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/112555"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=112554"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=112554"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=112554"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}