![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3038247h7af7t24.jpg\"\/)
Gert Tiivas Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\nVaatasin saateks valmistudes j\u00e4rele, ega mu m\u00e4lu ei peta, ja t\u00f5esti ei peta, et Eesti t\u00f6\u00f6h\u00f5ive on v\u00e4ga k\u00f5rge, v\u00f5ib-olla mitte ajaloo k\u00f5ige k\u00f5rgem, on olnud paremaid hetki, n\u00e4iteks aastal 2019, aga p\u00f5him\u00f5tteliselt on Eestis ikkagi v\u00e4ga k\u00f5rge t\u00f6\u00f6j\u00f5u m\u00e4\u00e4r.<\/p>\n
T\u00f5epoolest, ja see on liikunud kogu aeg \u00fclespoole, \u00fcha rohkem inimesi on \u00fchel v\u00f5i teisel viisil endale rakenduse v\u00f5i v\u00e4ljakutse leidnud. Covidi t\u00f5ttu tuli k\u00fcll v\u00e4ike tagasiminek, aga p\u00f5him\u00f5tteliselt oleme v\u00e4ga l\u00e4hedal ajaloo k\u00f5rgtasemele.<\/p>\n
Ehk piltlikult \u00f6eldes ei tohiks t\u00f6\u00f6tukassa ukse taga j\u00e4rjekorda olla. V\u00f5i siiski?<\/p>\n
J\u00e4rjekorda ei ole. Mitte ainult t\u00f6\u00f6h\u00f5ive pole liikunud \u00fcles, vaid v\u00e4hemalt viimastel kvartalitel on ka t\u00f6\u00f6tus hakanud allapoole tulema. Nii et need asjad on liikunud paremuse suunas. \u00dcha rohkem saavad meie kliendid abi telefonis v\u00f5i e-kanalis, n\u00e4iteks Teamsi vahendusel, seega alati ei peagi kohale tulema. Nagu ka pangateenused liikusid aastaid tagasi suuresti internetti, oleme meiegi tegutsenud selle nimel, et \u00fcha rohkem inimesi saaks abi kiiremini ja efektiivsemalt seal, kus nad on, et nad ei pea tingimata kodust v\u00e4lja tulema.<\/p>\n
Olete \u00fcsna hiljuti t\u00f6\u00f6tukassas alustanud, ilmselt on teil veel s\u00e4ilinud teistsugune k\u00f5rvaltvaade v\u00f5i v\u00e4ikese \u00fcllatuse moment, et vaatad mingisuguseid n\u00e4itajaid ja imestad, et ohoo, see asi on paremini v\u00f5i halvemini, kui ma arvasin. Millised need p\u00f5hilised \u00fcllatusmomendid, kui Eesti t\u00f6\u00f6turust r\u00e4\u00e4kida, siis on?<\/p>\n
T\u00f5ite v\u00e4lja \u00f5ige asja. M\u00f5ned arvavad, et see on miinus, ma ise arvan, et see on eelis, et ma saan tuua v\u00e4ljastpoolt sissevaadet. See pole ainult t\u00f6\u00f6tukassas nii, ka mujal, sest mu elu on niimoodi kujunenud, et olen saanud elada eri riikides ning t\u00f6\u00f6tada eri sektorites. N\u00fc\u00fcd sattusin avalikku sektorisse ja arvan, et see vaade tuleb kasuks. Tegelikult on ju hea aeg-ajalt vaadata asjadele v\u00e4rske pilguga.<\/p>\n
Kui k\u00fcsite konkreetselt t\u00f6\u00f6tukassa kohta, siis nende viie kuu jooksul, mis ma olen seal olnud, ei saa ma \u00f6elda, et oleks suuri \u00fcllatusi, sest enamik teemadest, mis puudutavad organisatsiooni v\u00f5i juhtimist, on suhteliselt universaalsed.<\/p>\n
Kui midagi v\u00e4lja tuua, siis minu jaoks oli ausalt \u00fcllatav see, kui k\u00f5rge on Eestis noorte t\u00f6\u00f6tus. Kuigi \u00fcldine trend on viimastel aastatel liikunud pigem positiivses suunas, on \u00fcks nurk, mis on natuke liikunud vastassuunas. See on t\u00f5esti \u00fcks koht, millega me peame rohkem tegelema.<\/p>\n
Ka mulle torkas sotsiaaldemograafiliste gruppide t\u00f6\u00f6h\u00f5ive ja t\u00f6\u00f6puuduse n\u00e4itajaid vaadates silma, et \u00fcle 25 protsendi alla 25-aastastest noortest, on t\u00f6\u00f6ta. Mitte ainult seet\u00f5ttu, et nad \u00f5piksid kuskil, vaid nad pole t\u00f6\u00f6d leidnud. See on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt k\u00f5rgem tase kui Eesti inimeste seas keskmiselt. Mis on selle p\u00f5hjus?<\/p>\n
Kombinatsioon erinevatest asjadest. Oli covidi m\u00f5ju, kus osad sektorid, kus on suur noorte osakaal, said k\u00f5ige rohkem pihta. Covidi ajal pandi kinni restoranid.<\/p>\n
Teenusmajandus.<\/p>\n
Jah. V\u00f5i meelelahutus, kus noored on tihti t\u00f6\u00f6l. Need kohad l\u00e4ksid kinni ja v\u00f5ib-olla korraldati ka t\u00f6\u00f6d natuke \u00fcmber ning noored liikusid edasi.<\/p>\n
Natuke on ka see m\u00f5ju, et on igasugused uued t\u00f6\u00f6vormid. Kes loob mingit sisu ja m\u00fc\u00fcb seda kuhugi, kes tegeleb interneti teel mingite teenuste osutamisega, mis iganes, seal on noorte osakaal natuke suurem.<\/p>\n
Aga kindlasti on asi ka selles, et kuna Eesti majandusel on viimase 30 aasta perspektiivis h\u00e4sti l\u00e4inud, siis on nende noorte vanematel samuti h\u00e4sti l\u00e4inud ja neil on olnud v\u00f5imalus pakkuda noortele boonust, et nad saavad kauem kodus olla, vanemad saavad neid rohkem toetada. Seet\u00f5ttu l\u00fckkavad noored edasi iseseisvumist, tegelikult on ju m\u00f5nes m\u00f5ttes mugav ka, kui keegi sulle hommikul pudru valmis teeb ja sokid \u00e4ra peseb.<\/p>\n
Gert Tiivas Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Noorte t\u00f6\u00f6h\u00f5ivest on viimastel n\u00e4dalatel olnud palju juttu hoopis teise nurga alt ning alates ministritest ja l\u00f5petades ajakirjanikega oli see k\u00f5igile \u00fcllatus. Septembrikuust laienes koolikohustus k\u00f5ikidele alla 18-aastastele inimestele, eelk\u00f5ige g\u00fcmnaasiumieale, kes on 16-18-eluaasta vahel. Selgub, et mingi varem kehtinud seaduse p\u00f5hjal annavad need kaks asja kombinatsioonis sellise tulemuse, et g\u00fcmnaasiumieas noored ei tohigi rohkem t\u00f6\u00f6tada kui kaks tundi p\u00e4evas, pluss muud piiranguid. Ehk kui m\u00f5ni restoran v\u00f5ttis varem 17-aastase t\u00f6\u00f6le, siis n\u00fc\u00fcd ei taha ta selle jamaga tegeleda, et joonistada graafikusse mingi v\u00e4ga napi koormusega t\u00f6\u00f6taja. Ta v\u00f5tab inimese, kes saab t\u00e4ita kaheksatunnise t\u00f6\u00f6p\u00e4eva. <\/p>\n
Huvitav, et me \u00fchest k\u00fcljest vaatame, et noorte seas on 26-27 protsenti t\u00f6\u00f6puudust ja siis saame \u00fcllatusega teada, et me ei lase ise neil t\u00f6\u00f6l k\u00e4ia.<\/p>\n
Siin on natuke see, et proovisime parimat, aga v\u00e4lja kukkus nagu tavaliselt.<\/p>\n
Kust see pihta hakkas, on t\u00e4iesti m\u00f5istetav, arusaadav ja isegi \u00fcllas kavatsus, et Eesti majandus saaks areneda, luua rohkem lisandv\u00e4\u00e4rtust vajab muu hulgas seda, et inimesed on h\u00e4sti haritud. T\u00e4nap\u00e4eval ei ole hea haridus ainult p\u00f5hikooliharidus, me soovime, et meie noored l\u00e4hevad kas g\u00fcmnaasiumisse v\u00f5i kutsekooli, omandavad erialaseid teadmisi ja oskusi.<\/p>\n
See on t\u00e4iesti m\u00f5istetav ja loogiline, aga v\u00f5ib-olla l\u00e4ksime me natuke hoogu ning sellega tulid kaasa ka t\u00f6\u00f6aja piirangud, mida te mainisite.<\/p>\n
Tahan tunnustada majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, kes niipea, kui see asi j\u00f5ustus ja teemaks muutus, v\u00f5ttis v\u00e4ga pragmaatilise l\u00e4henemise, et l\u00e4ksime t\u00f5epoolest natuke \u00fcle v\u00f5lli, v\u00f5tame uuesti huvigrupid ja eksperdid kokku ning kuulame, mida t\u00f6\u00f6andjad ja noorteorganisatsioonid r\u00e4\u00e4givad ning \u00e4kki saame hakkama nii, et ei piira seda nii palju.<\/p>\n
See on tasakaalu otsimine, me ei saa ju eeldada, et noor inimene teeb kaheksa tundi t\u00f6\u00f6d ja siis teeb veel koolip\u00e4eva otsa, \u00f5pib ja magamiseks aega ei j\u00e4\u00e4gi, see pole ka okei.<\/p>\n
Aga mulle ei tundu m\u00f5istlik piirata noorte t\u00f6\u00f6aega kahe tunniga, sest see t\u00e4hendab reaalselt seda, et noored, kes tahavad k\u00e4ia t\u00f6\u00f6l, saavad v\u00e4ga h\u00e4sti hakkama kooli- ja muude asjadega, neid lihtsalt ei v\u00f5eta t\u00f6\u00f6le, sest see on t\u00f6\u00f6andja jaoks liiga suur peavalu. Ta j\u00e4tab pigem noore palkamata v\u00f5i, mis ei ole ka hea lahendus, palkab noore ebaseaduslikult ning noor pole legaalselt t\u00f6\u00f6turul.<\/p>\n
Hariduse k\u00fcsimus on keeruline k\u00fcsimus. \u00dchelt poolt on meil haridusminister, kes on viimastel n\u00e4dalatel korduvalt \u00f6elnud, et eesm\u00e4rk on see, et k\u00f5ik inimesed saaksid v\u00e4hemalt keskhariduse, parem veel et k\u00f5rghariduse, sest see teeb k\u00f5igi elu paremaks. V\u00f5ib t\u00f5lgendada statistikat ka nii, aga p\u00f5hjuslikku seost inimese hariduse ja tema tulevase sissetuleku vahel peaaegu ei ole. Kui inimene on nutikas, saab hea hariduse, siis on ta t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00f5imeline rohkem raha teenima ja paremini elama, aga kui inimesel ei \u00f5nnestu hariduse saamine ega t\u00f6\u00f6tamine, siis t\u00f5en\u00e4oliselt on ka tema sissetulek v\u00e4iksem. Pigem on selline loogika.<\/p>\n
Ma arvan, et haridusminister ja -ministeerium tahavad t\u00f5en\u00e4oliselt teha ikkagi asju paremaks, vaatame kas v\u00f5i kutseharidusreformi, mille nad on p\u00e4ris laialt ette v\u00f5tnud.<\/p>\n
Kui me vaatame noorte t\u00f6\u00f6tute statistikat, siis riigid, kus on see v\u00e4ga madal, n\u00e4iteks Saksamaa, seal on v\u00e4ga suured traditsioonid\u00a0\u2013 kutseharidus, igasugune praktika\u00a0\u2013, et sa sa ei pea minema tingimata \u00fclikooli, vaid omandad kutseoskuse, k\u00e4id ettev\u00f5ttes praktikal, sind koolitatakse, on mentorlus- ja tugis\u00fcsteemid. On praktiline \u00f5pe ja need ametid au sees.<\/p>\n
Ei ole nii, et sa oled k\u00f5va mees, kui oled \u00fclikoolipaberitega insener. Sa oled k\u00f5va mees ka siis, kui oled \u00f5ppinud kutsekoolis t\u00f6\u00f6pinki k\u00e4sitlema v\u00f5i mingit robotit juhtima ja saad sellega ilusti hakkama.<\/p>\n
V\u00f5i oled lihtsalt k\u00f5va tisler v\u00f5i ehitaja. Saksamaal on t\u00f5esti ajalooline traditsioon, meistrid ja sellid, aga meile k\u00f5lab see kuidagi arhailiselt, kuigi on p\u00e4ris asi.<\/p>\n
Ei k\u00f5la arhailiselt. Mingil hetkel hakkasime me \u00fcle feti\u0161eerima k\u00f5rghariduse t\u00e4htsust, k\u00f5igil pidi see olema ja endalegi tundus omal ajal jube t\u00e4htis, kui \u00f5pid majandust, rahvusvahelisi suhteid v\u00f5i politoloogiat. Aga mis on praktiline tulemus, aitab see sind t\u00f6\u00f6turule? See on ju v\u00f5tmek\u00fcsimus.<\/p>\n
Ma ei toeta ka seda, et me hakkaks riigina v\u00e4ga t\u00e4pselt ette kirjutama, et sina l\u00e4hed IT-tehnikuks, sina inseneriks, sina arstiks ja sina tisleriks. Pigem m\u00f5tleme, kuidas seda kaasaegselt lahendada, arvan, et siin on p\u00e4ris \u00e4gedaid lahendusi.<\/p>\n
Siin on ka see oht, et kui inimene omandab eriala \u2013 soovitan vaadata Eesti \u00fclikoolide poolt pakutavaid erialasid, sealt leiab v\u00e4ga huvitavaid asju, kui viisakalt \u00f6elda\u00a0\u2013, aga tulemus on see, et noor l\u00e4heb mingit ambitsioonikat eriala omandama, l\u00f5petab selle, saab diplomi ja siis leiab ennast n\u00e4iteks Rimist kaubapaigutajana. <\/p>\n
Tekib frustratsioon, et mida ma seal \u00fclikoolis \u00f5ppisin, miks ma nii palju vaeva n\u00e4gin, kui ma erialast t\u00f6\u00f6d ei leia. Kuhugi tagaplaanile j\u00e4\u00e4b fakt, et vastaval erialal pole Eestis \u00fcldse t\u00f6\u00f6kohti ega tule ka.<\/p>\n
N\u00f5us. Miks ma arvan, et see Saksamaa n\u00e4ide on huvitav\u00a0\u2013 k\u00f5ik ei pea minema tingimata \u00fclikooli, saab kutseoskusi omandada kutsehariduss\u00fcsteemis v\u00f5i juba ettev\u00f5tetes praktikaprogrammide raames.<\/p>\n
Teine n\u00e4ide. M\u00f5ned kuud tagasi kohtusin Euroopa kolleegidega ning T\u0161ehhi t\u00f6\u00f6tukassa juht r\u00e4\u00e4kis \u00fchest huvitavast eksperimendist, mida nemad tegid. Nad hakkasid arvutama mitte ainult \u00fclikoolide l\u00f5ikes, aga ka erialade l\u00f5ikes t\u00f5en\u00e4osust, et kui sa l\u00e4hed sinna \u00f5ppima \u00fclikooli seda eriala, siis t\u00f5en\u00e4osus, et sa viie aasta p\u00e4rast oled t\u00f6\u00f6l, on x protsenti ning su keskmine palk on selline. Siis proovisid nad m\u00fc\u00fca seda mudelit koolidele ja haridusministeeriumile, mille peale j\u00e4id k\u00f5ik viisakalt \u00f6eldes m\u00f5tlikuks. Seej\u00e4rel arvasid nad, et see oli \u00e4kki liiga innovatiivne l\u00e4henemine ning hakkasid infot oma veebis avalikustama.<\/p>\n
Mingitel erialadel ilmselt konkurss langes.<\/p>\n
Ma seda ei k\u00fcsinud, kas on ka n\u00e4ha mingeid muutusi ja tulemusi, aga v\u00e4hemalt on sul noore inimesena see info olemas. L\u00e4hed vaatad veebilehelt, et kui mind huvitab teatud v\u00e4rk, siis kui t\u00f5en\u00e4oliselt ma vastavalt sellele erialale t\u00f6\u00f6d leian, on see 30 v\u00f5i 50 protsenti ning kas siis seda infot teades see eriala endiselt huvitab. Ja ka palgaskaalal seda vaadates saab teha teadlikumaid valikuid.<\/p>\n
Seda v\u00f5iks Eestiski teha.<\/p>\n
Proovime, \u00e4kki teeme.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3038244h640dt24.jpg\"\/)
Gert Tiivas Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Nimetasite inimesi, kes tulevad teie juurde t\u00f6\u00f6d otsima, klientideks, mis k\u00f5lab v\u00e4ga ilusti, aga kui inimesel pole t\u00f6\u00f6d ja see olukord on vastu tema tahtmist kestnud pikalt, siis on inimene lisaks sellele, et ta on teie klient, ka vaene. See on ka noore inimese jaoks v\u00e4ga raske, kui oled sunnitud oma vanemate v\u00f5i perekonna kulul elama, ei leia erialast t\u00f6\u00f6d v\u00f5i polegi eriala. Vaesus on t\u00f5sine \u00fchiskondlik probleem, mis ei ole v\u00e4lja m\u00f5eldud, mis eksisteerib p\u00e4riselt.<\/p>\n
Vaatasin sel teemal haridusministri intervjuusid ja m\u00f5tlesin, et v\u00f5ib ka olla ju niimoodi, et need inimesed, kes otsustavad seaduste ja poliitikate \u00fcle, ei oma sellist tutvusringkonda, kus oleks inimesi, kes peavad t\u00f6\u00f6l k\u00e4ima selle p\u00e4rast et ema saab miinimumpalka ja pole perekonnal raha, et kedagi \u00fclal pidada \u2013 ei olegi valikut, et l\u00e4heks \u00fclikooli, sest peab juba keskkooli k\u00f5rvalt t\u00f6\u00f6le minema. Palju t\u00f6\u00f6tukassast vaadates vaesust silma paistab?<\/p>\n
Meil on kliendinimekirjas v\u00e4ga erineva sotsiaalse ja majandusliku taustaga inimesi. Tihti on v\u00e4ljakutsed seotud, v\u00f5ib ju filosofeerida, mis on p\u00f5hjus ja mis tagaj\u00e4rg, ka hariduse ja perekondliku tausta m\u00f5ttes. Siin on mitmeid faktoreid.<\/p>\n
Kuni kohani, kus sa elad.<\/p>\n
Jah, elukoht. Ise me m\u00f5tleme, et Eesti on v\u00e4ike riik, aga vaadates rahvaarvu, siis v\u00f5ib olla ka suur.<\/p>\n
Pean silmas seda, et Hollandis elab sama suurel territooriumil 10 korda rohkem inimesi. Pole imestada, et seal on infrastruktuur, telekommunikatsioon, teedev\u00f5rk, k\u00f5ik asjad oluliselt paremad ja inimestel on lihtsam t\u00f6\u00f6le j\u00f5uda. Kui sa elad aga R\u00e4pina ja Vastseliina vahel, siis sellega kaasnevad spetsiifilised v\u00e4ljakutsed.<\/p>\n
Kuni selleni v\u00e4lja, kui sa tahad t\u00f6\u00f6r\u00e4nde m\u00f5ttes R\u00e4pina kandist, mis on kindlasti v\u00e4ga ilus koht, kolida Tartusse v\u00f5i Tallinnasse, siis ei kata sinu olemasoleva kinnisvara m\u00fc\u00fcgi tulu isegi v\u00e4ikest osa sellest kulust, mis kaasneb uue kinnisvara ostmise v\u00f5i rentimisega Tallinnas.<\/p>\n
Ma vaataks seda nii, et on plussid ja miinused. Olen suve jooksul k\u00e4inud l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tukassa esindusi Eesti k\u00f5ikides maakondades. Igal pool olen alati proovinud j\u00f5uda v\u00e4hemalt \u00fchte ettev\u00f5ttesse, m\u00f5nikord ka mitmesse, m\u00f5nikord ka m\u00f5nda kutsekooli v\u00f5i muude kohta, et k\u00fcsida, miks te olete siin ja kuidas teil siin l\u00e4heb.<\/p>\n
Olen kuulnud p\u00e4ris huvitavaid lugusid, see ei ole ainult see, et seal pole midagi. Vastupidi, tihti on seal teised p\u00f5hjused ja eelised, miks just seal olla v\u00f5i miks ettev\u00f5tted seal on.<\/p>\n
S\u00f5ltub ju ka erinevatest asjadest, ei ole ainult see, et k\u00f5ik ettev\u00f5tted peavad olema Tallinnas v\u00f5i Tartus, paljud k\u00fcll on Tallinna \u00fcmbruses ja Tartus, aga ka R\u00e4pinas oli v\u00e4ga \u00e4ge ettev\u00f5te. Euroopa \u00fcks pikema ajalooga j\u00e4rjest tegutsev tootmisettev\u00f5te on R\u00e4pina paberitehas. Nad teevad seal remonti, on v\u00e4ga vana hoone, nad on investeerinud tehnoloogiasse, neil on h\u00e4sti palju noori t\u00f6\u00f6tajaid. Juht r\u00e4\u00e4kis, kuidas nad noori koolitavad.<\/p>\n
Nemad koolitavad ise?<\/p>\n
Jah, t\u00e4pselt. Tehnoloogia on nii spetsiifiline, nad \u00fctlesid, et on lihtsam ja loogilisem kohapeal koolitada, kui v\u00f5tta kutsehariduss\u00fcsteemist ja hakata \u00fcmber koolitama.<\/p>\n
Ma ei taha halvasti \u00f6elda kutsehariduss\u00fcsteemi kohta, sealt tuleb ka kindlasti h\u00e4id eksperte ja spetsialiste, aga kuulen tihti, et ettev\u00f5tjad koolitavad ise endale vajaliku t\u00f6\u00f6j\u00f5udu.<\/p>\n
Seda on aastak\u00fcmneid Eestis r\u00e4\u00e4gitud, et meil on piirkonnad, kus on mingisugused eeldused mingisuguse konkreetse ettev\u00f5tlusega tegelemiseks, tavaliselt kas t\u00f6\u00f6stus, transport v\u00f5i energeetika ning seal ei ole spetsiifilisi t\u00f6\u00f6tajaid lihtne leida. T\u00fc\u00fcpiline n\u00e4ide on Ida-Virumaa, kus on suur energeetikasektor ja paljud inimesed on k\u00e4inud Tallinnast v\u00f5i Tartust Ida-Virumaale t\u00f6\u00f6le. <\/p>\n
On ka selliseid n\u00e4iteid, kus kuskil on tekkinud mingisugune klaster, n\u00e4iteks puidut\u00f6\u00f6stuse erialal j\u00e4rgneb \u00fcks ettev\u00f5te teisele ja l\u00f5puks on niimoodi, et sinna hakkab mujalt Eestist vastavate oskustega t\u00f6\u00f6j\u00f5udu kokku s\u00f5itma. Aga kokkuv\u00f5ttes on see ikkagi geograafiliselt ja sotsiaalselt sobimatu struktuuri vastuolu.<\/p>\n
See on tavaline, vaevalt et Eesti siin unikaalne on.<\/p>\n
Olen n\u00e4iteks Ameerika \u00dchendriikides pikalt elanud, see on suur riik ja mul oli seal s\u00f5pru, kes s\u00f5itsid igal hommikul t\u00f6\u00f6le kaks tundi ja \u00f5htul tagasi.<\/p>\n
Eestis ei teeks seda keegi.<\/p>\n
No miks ei tee. Olen p\u00e4rit Rakverest, mul on \u00fcks klassivend, kes on viimased 30 aastat s\u00f5itnud igal hommikul Rakverest Tallinnasse t\u00f6\u00f6le ja \u00f5htul koju. Ei ole enam p\u00e4ris kaht tundi, t\u00e4na on tee parem, aga ma arvangi, et seda peaks rohkem tegema, olema rohkem avatud sellistele v\u00f5imalustele. On p\u00f5hjuseid, miks inimesed valivad elada Tallinnas, aga on ka p\u00f5hjuseid, miks nad valivad elada Rakveres.<\/p>\n
\u00dcks teine s\u00f5ber kolis aastaid tagasi Elvasse ja me korra viskasime nalja, et mis sul viga on, kas midagi l\u00e4ks valesti? Aga tegelikult naudib ta sealset elu t\u00e4iega, ta on suur Elva f\u00e4nn ning \u00f5nnelik, et laps saab rahulikult ise lasteaeda jalutada, et see on turvaline keskkond ning seal on tore, saab sporti teha ja k\u00f5ik on \u00fcmberringi k\u00e4ttesaadav.<\/p>\n
V\u00f5i vaatame ettev\u00f5tja seisukohalt. Olen k\u00fcsinud, et miks sa siin oled, n\u00e4iteks logistika, toorme v\u00f5i turu m\u00f5ttes ei tundu loogiline koht, aga m\u00f5nikord on vastus praktilisem v\u00f5i lihtsam, et siin on normaalne kohalik omavalitsus, nad on h\u00e4sti juhitud, sain oma ehitusload ja muud v\u00e4rgid kiiresti k\u00e4tte, maa oli odav ja saadaval, sain lihtsasti asjad tehtud, tehase kiiresti avatud, et kui ma oleksin olnud suuremas omavalitsuses, oleks \u00e4kki l\u00e4inud kolm v\u00f5i viis aastat. P\u00f5hjused on j\u00e4lle erinevad. Otsime v\u00f5imalusi.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3038223h700ft24.jpg\"\/)
Gert Tiivas Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
M\u00e4rkamatult j\u00f5udsimegi Eesti konkurentsiv\u00f5imeni. Kui eelmist m\u00f5tet j\u00e4tkata, siis oleks v\u00f5ib-olla \u00fcks paremaid ideid Eesti majandusliku potentsiaali rakendamiseks see, kui me korraliku \u00fchistranspordi ja teedev\u00f5rgustikuga, alates raudteedest ja l\u00f5petades maanteedega, kogu Eesti \u00e4ra \u00fchendaksime? See oleks hea regionaalpoliitika, hea t\u00f6\u00f6turupoliitika ja head investeerimiskliimat soodustav. Kui seesama Rakvere klassivend saaks igal hommikul 40 minutiga rongiga Tallinnasse ja tagasi, ta ei peaks autoroolis olema, ma arvan, et tema elukvaliteet ja t\u00f6ine panus kindlasti paraneksid.<\/p>\n
Infrastruktuur saaks alati olla parem, samas ma arvan, et see ei ole nii hull. Arvestades, kui v\u00e4he inimesi elab meie riigi territooriumil, on meie teedev\u00f5rgustik p\u00e4ris hea. Kindlasti on kohti, kus \u00fchistransport, ka rongi\u00fchendused v\u00f5iksid olla paremad, selles ei ole k\u00fcsimust.<\/p>\n
Aga ka hoiakutes on asi. Ei ole nii, et olen k\u00fclakoolis olnud 20 aastat \u00f5petaja, n\u00fc\u00fcd pandi k\u00fclakool kinni ja mu elu on l\u00e4bi. \u00c4kki on kuskil k\u00f5rvalk\u00fclas, -vallas v\u00f5i -linnas kool, kui sa tahad olla \u00f5petaja, siis saab sinna bussi, auto, m\u00f5nikord jalgrattaga kohale.<\/p>\n
On ka muid karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imalusi, me peame avatud olema.<\/p>\n
Kui Eesti konkurentsiv\u00f5imet pisut laiema pilguga vaadata, teie eelmised rollid annavad selleks p\u00f5hjust, siis mis see p\u00f5hiline Eesti ressurss on, millega me v\u00f5iksime mingil hetkel Euroopa viie rikkama riigi hulka j\u00f5uda?<\/p>\n
L\u00fchidalt kokkuv\u00f5ttes mahub see kahe k\u00f5rva vahele.<\/p>\n
Aga inimesi on meil v\u00e4he.<\/p>\n
Inimesi on v\u00e4he, aga teistpidi on see eelis. See t\u00e4hendab, et sul on lihtsam asju \u00e4ra teha. Suure auriku \u00fcmberp\u00f6\u00f6ramine on ju keerulisem ja aegan\u00f5udvam kui v\u00e4ikse paadi kursimuutused.<\/p>\n
Kui me m\u00f5tleme, millised olid faktorid Eesti edu taga algusaastatel, siis mulle tundub, et natuke oli see ka pluss, et meil on v\u00e4he inimesi. Saime mingeid otsuseid teha kiiremini ja julgemalt teele minna, kui m\u00f5nes teises riigis alles tehti anal\u00fc\u00fcse ja arutati ja m\u00f5eldi ja saati komiteedes v\u00f5i n\u00f5ukodades kokku.<\/p>\n
Kui ma 1990. aastate algust meenutan, siis lisaks sellele, et meil olid inimesed, kel oli p\u00e4ris hea haridus ja kes olid v\u00e4ga paindlikud, oli v\u00e4ga suureks eeliseks meie erakordselt madal kulutase, v\u00e4ga madalad palgad, ka muud kulud olid v\u00e4ga madalad, elekter praktiliselt ilma hinnata, maa, k\u00f5ik tootmisressursid, kinnisvara \u00a0\u2013 see on k\u00f5ik t\u00e4naseks kadunud. Peame kuidagi k\u00f5ike seda, mis on vahepealse aja jooksul kallimaks l\u00e4inud, kompenseerima selle kahe k\u00f5rva vahel oleva asja paranemisega.<\/p>\n
Jah, olen n\u00f5us. Eks elu muutub kogu aeg, mingid faktorid on kindlasti muutunud, madalaid palku v\u00f5i odavat elektrit ei saa enam Eesti eeliseks pidada. Aga ma v\u00e4idan, et see, mis on kahe k\u00f5rva vahel, ei ole muutunud.<\/p>\n
Suhtlesin m\u00f5ned n\u00e4dalad tagasi Markus Villiguga\u00a0\u2013 noor mees, kes on juba t\u00e4na maailmatasemel tegija. Kui ma vaatan 10 v\u00f5i 20 aasta perspektiivi, siis ta v\u00f5ib olla maailma \u00fcks edukamaid ettev\u00f5tjaid, \u00fcks maailma j\u00f5ukamaid inimesi, ja ta tuleb Eestist, t\u00e4psemalt Saaremaalt.<\/p>\n
Markus Villig on \u00fcks n\u00e4ide, aga meil on siin natuke rohkem inimesi, k\u00f5ik ei saa olla edukad ettev\u00f5tjad, alati on ka inimesed, kes on palgat\u00f6\u00f6tajad, v\u00e4ikeettev\u00f5tjad v\u00f5i avaliku sektori t\u00f6\u00f6tajad. Seega k\u00fcsimus konkurentsiv\u00f5imest puhtalt inimressursi p\u00f5hjal j\u00e4\u00e4b, me peaksime midagi n\u00e4iteks soomlastest v\u00f5i isegi rootslastest palju paremini tegema.<\/p>\n
Alati on tore paremini teha. Kunagi k\u00e4is meil suur kampaania, et mis on Eesti Nokia, kuskil k\u00e4ib see hull otsing v\u00f5ib-olla siiamaani ja see on ka tore.<\/p>\n
Kui me r\u00e4\u00e4gime ettev\u00f5tlusest v\u00f5i innovatsioonist, siis kui keegi m\u00f5tleb v\u00e4lja mingeid uusi droone v\u00f5i muud tehnoloogiat, siis see on \u00e4ge, aga mis l\u00e4heb aeg-ajalt meelest \u00e4ra, kui me vaatame maailma ajalugu, siis minu teada ei ole mitte kuskil mitte kunagi olnud niisugust asja, et innovatsioon on eelk\u00f5ige midagi uut, millegi uue v\u00e4ljam\u00f5tlemine. Valdav enamus innovatsioonist on alati mitte mida, vaid kuidas.<\/p>\n
Olemasolevate asjade parandamine.<\/p>\n
Jah, \u00e4ra tegemine, t\u00e4iustamine, parandamine, pidev \u00f5ppimine, areng. Seesama Markus Villig, Bolt, ei leiutanud ju \u00e4rimudelit, nad on lihtsalt \u00fcht juba leiutatud \u00e4rimudelit teinud oluliselt paremini, kiiremini, t\u00f5husamalt, praktilisemalt. Siin on j\u00e4llegi meie v\u00e4iksus meie eeliseks.<\/p>\n
Kuidas Eesti ettev\u00f5tluskeskkond praegu tundub? Meil on justkui \u00fchest k\u00fcljest j\u00e4tkuvalt v\u00e4ga lihtne reeglistik, \u00fcsna d\u00fcnaamiline vaade asjadele, aga teisest k\u00fcljest tundub, et iga natukese aja tagant tuleb mingi uus piirang, seadus v\u00f5i regulatsioon. On meil ju valitsuse juurde lausa t\u00f6\u00f6le pandud piirangute ja regulatsioonide t\u00fchistamise ettev\u00f5tjate n\u00f5ukoda. Asi on ikka v\u00e4ga halb, kui valitsus ise seda teeb. <\/p>\n
Raske on muidugi kuskile selle skaalal end paigutada, aga mulle tundub, et regulatsioonide ja piirangute m\u00f5ttes me tavalisest Euroopa Liidu riigist ei erine.<\/p>\n
Ma tooks siin v\u00e4lja kaks asja, esiteks kogu see regulatsioonide tulv, oleme ausad, ise me h\u00e4\u00e4letasime selle poolt, tahtsime saada Euroopa Liitu.<\/p>\n
Alati see p\u00e4ris nii ei ole.<\/p>\n
Suur osa on tulnud kaasa sellega, et me tahtsime erinevatel p\u00f5hjustel saada Euroopa Liitu ja me ei saanud v\u00e4ga palju aru, mis see kaasavara on. Alles aastate jooksul hakkame sinna kirstu sisse vaatama sinna ja kaasavara inventuuri tegema ning saame aru, et pagan, p\u00e4ris palju igasugust kaasavara tuli kaasa, mida v\u00f5ib-olla v\u00e4ga ei tahakski.<\/p>\n
Teine asi, millega ma n\u00f5ustun, kus me oleme l\u00e4inud natuke hoogu ja \u00fche te ka enne v\u00e4lja t\u00f5ite, kui me noorte t\u00f6\u00f6tamisest r\u00e4\u00e4kisime. Et oleme aeg-ajalt oma suures usinuses hakanud Euroopa Liidu regulatsioonidele, ka igasugustele muudele regulatsioonidele keerama veel vinti juurde, sest teatavasti oleme me t\u00f6\u00f6kad ja tublid, \u00fcritame isegi sakslastele silmi ette teha, kui usinalt me reegleid j\u00e4rgime ja kui t\u00e4pselt me tahame k\u00f5ike reguleerida. Sellega ma n\u00f5ustun, et oleme l\u00e4inud liiga hoogu.<\/p>\n
Valitsus, ettev\u00f5tjad, eri osapooled on seda pikalt arutanud, n\u00fc\u00fcd on hakatud panema selgasid kokku, et hakkame vaikselt seda jama korda tegema.<\/p>\n
Muide, mis puudutab Euroopa Liiduga liitumisel saadud kaasavara kirstu, siis mulle tundub, et see on natuke imeline kirst. See, mis oli seal sees siis, kui me l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi alustasime, oli tollal t\u00f5esti see, mis sealt seest paistis, aga praegu on seal kirstus hoopis muud asjad.<\/p>\n
Eks sinna on juurde toodetud.<\/p>\n
Just.<\/p>\n
Usinad inimesed Br\u00fcsselis ja igal pool t\u00f6\u00f6tavad.<\/p>\n
Finantssektor peaks teile v\u00e4ga h\u00e4sti tuttav olema, see on \u00fcks koht, kus kaasavara joonlaudu, malle ja k\u00e4eraudu on v\u00e4ga palju juurde tekkinud. Pangandus ja finantssektor aastal 2010 ja 2025 on kaks t\u00e4iesti erinevat maailma. Me oleme isegi \u00fche teatrietenduse suutnud sellest teha, mis on p\u00e4ris hea.<\/p>\n
Eks meil on neid teatrietendusi ka meedias lahti rullunud, Danske nimeline teatrietendus ja muud.<\/p>\n
Ma n\u00f5ustun, et see maailm on k\u00f5vasti muutunud. Eks me peame kohanema, v\u00e4ikse riigina toob see meile eriti suuri v\u00e4ljakutseid, sest kui sa oled suur riik, n\u00e4iteks Saksamaa, siis on sul palju ressursse, palju inimesi, v\u00f5ib-olla lihtsam \u00e4ra absorbeerida, kogu selle ballastiga hakkama saada. Kui meie aga l\u00e4heme j\u00e4lle liiga hoogu, siis on see ballast p\u00e4rast nii raske, et \u00e4ri enam ei j\u00f5uagi teha.<\/p>\n
Uputab \u00e4ra. <\/p>\n
Kuidas teile paistab Eesti ettev\u00f5tja juurdep\u00e4\u00e4s kapitalile v\u00f5rdluses teiste riikidega, mis on ju oluline konkurentsieelis v\u00f5i siis -puudus?<\/p>\n
Paark\u00fcmmend aastat tagasi sain selle teemaga rohkem kokku puutuda, kui ma b\u00f6rsil olin ja hakkasime sellega tegelema. Ega see kapitaliturgude areng ei ole ainult Eesti teema, me k\u00f5ik teame, et Euroopas on p\u00e4ris suured v\u00e4ljakutsed, kui me n\u00e4iteks v\u00f5rdleme USA-ga, kapitaliturud on endiselt h\u00e4sti fragmenteeritud, aga pigem ma usun, et see l\u00e4heb aja jooksul paremaks, on paremaks l\u00e4inudki, kui vaadata, kuidas ettev\u00f5tjad kaasavad t\u00e4na kapitali.<\/p>\n
20 aastat tagasi oli ainult \u00fcks uks, pangad. Panku oli rohkem kui \u00fcks, aga p\u00f5him\u00f5tteliselt oli pangalaen ainuke kanal, v\u00e4ga v\u00e4hesed ettev\u00f5tted j\u00f5udsid n\u00e4iteks b\u00f6rsile, kuid see oli sisuliselt kogu m\u00e4ng.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd on tulnud juurde p\u00e4ris palju uusi kanaleid, on tulnud v\u00f5lakirjaturg, mitte ainult Eestis, osad Eesti ettev\u00f5tted on teinud ka rahvusvahelisi v\u00f5lakirjaemissioone, on tulnud erakapitali turg, p\u00e4ris paljud maailmanimega private equity firmad on tulnud Eestisse, omandanud siin ettev\u00f5tteid, arendavad. V\u00f5imalusi on juurde tulnud, aga arenguruumi on endiselt.<\/p>\n
Kui minult oleks sama k\u00fcsimust k\u00fcsitud, siis ma oleks \u00f6elnud, et see esimene uks ehk pangauks on endiselt domineeriv koht, kust ettev\u00f5ttel \u00f5nnestub kapitali kaasata. See, kes b\u00f6rsile l\u00e4heb, kui me ei m\u00f5tle mingit v\u00e4ga alternatiivset b\u00f6rsi lisanimekirja, siis see peab ikka suur ja v\u00e4ga heal j\u00e4rjel ettev\u00f5te olema, ei ole p\u00e4ris niimoodi, et ma l\u00e4hen Tallinna Nasdaqi b\u00f6rsi p\u00f5hinimekirja, olles kahe mehe firma.<\/p>\n
N\u00f5us, aga v\u00f5imalusi on juurde tulnud. Kui me vaatame, et Eestist alguse saanud, Eesti taustaga ettev\u00f5tted on t\u00e4na noteeritud Londoni b\u00f6rsil, Wise r\u00e4\u00e4gib ju, kas minna New Yorki, 20 aastat tagasi oli see ikkagi…<\/p>\n
M\u00e4letan, Eesti Telekom tegi paralleelse noteeringu Londonis, see oli ikkagi suur asi. T\u00e4nap\u00e4eval on see juba tavaline, mitte k\u00fcll selles m\u00f5ttes tavaline, et igap\u00e4evane, aga v\u00f5imalusi on juurde tulnud. N\u00e4iteks rahvusvaheline v\u00f5lakirjaturg, kus paljud edukad ettev\u00f5tted on kaasanud kapitali l\u00e4bi rahvusvahelise v\u00f5lakirjaturu. Alguses olid paar Baltikumi fondi ja m\u00f5ned Skandinaavia tegelased, n\u00fc\u00fcd on sul suured Londoni ja New Yorgi majad.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3038238h7a18t24.jpg\"\/)
Gert Tiivas Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Samas on viimase aja kapitali liikumise trend olnud pigem vastupidine. Kui me vaatame neid tehinguid, mis Eestis toimuvad, siis asi ei k\u00e4i sugugi mitte niimoodi, et tuleb private equity fond New Yorgist ja ostab Eesti ettev\u00f5tte v\u00f5i tema t\u00fcki \u00e4ra, vaid seesama New Yorgi v\u00f5i Frankfurdi v\u00f5i mis iganes Euroopa private equity v\u00f5i muu fond m\u00fc\u00fcb oma t\u00fcki Eestis kohalikule kapitalistile, kas samale, kellelt ta algselt ostis v\u00f5i mingile teisele.<\/p>\n
See ongi loomulik. Me oleme saanud osaks rahvusvahelisest kapitaliturust.<\/p>\n
N\u00f5ustun sellega, et viimasel ajal on olnud neid n\u00e4iteid rohkem, kus kohalikud investorid ja \u00e4rimehed on ostnud ettev\u00f5tteid v\u00f5i mingeid varasid v\u00e4lisomanikelt tagasi, aga kui me m\u00f5tleme paari aasta taha, siis sellele eelnes see, et a`la Kirjanen ja Anderson m\u00fc\u00fcsid oma ettev\u00f5tte \u00e4ra ja n\u00fc\u00fcd nad omakorda investeerivad seda kapitali, mille nad said oma ettev\u00f5tte m\u00fc\u00fcgist, ostavad ja arendavad uusi ettev\u00f5tteid.<\/p>\n
Samasid asju on juhtunud enne, \u00fcks meie esimesi edulugusid, Skype’i m\u00fc\u00fck, oli ka ju v\u00e4ga hea n\u00e4ide, kus mitte ei tekkinud ainult suur jagu miljon\u00e4re, aga tuli ka palju uusi ettev\u00f5tteid, paljud uued start-upid said v\u00f5imaluse, paljud tegutsevad ettev\u00f5tted v\u00f5imenduse. See ongi kapitaliturg. Selles osas on asi viimase 20 aastaga k\u00f5vasti arenenud.<\/p>\n
Meil on paar j\u00f5ulist kohalikku panka tekkinud, mis kuuluvad Eesti omanikele. Skandinaavia suurpangad, mis siin k\u00fcmmekond aastat tagasi v\u00e4ga j\u00f5uliselt domineerisid, on tasapisi turuosa kaotanud. Kas on mure, et v\u00e4lisomanikega pankade turuosa on meil j\u00e4tkuvalt suur? Nad ei tunne kohalikku ettev\u00f5tjat v\u00f5i kui isegi tunnevad kohalike t\u00f6\u00f6tajate tasandil, siis pangaomanike vaates on tegemist ikkagi v\u00f5\u00f5ra ja v\u00e4lise turuga.<\/p>\n
Nojah, murekoht v\u00f5i mitte, see on j\u00e4lle meie v\u00e4ikse turu paratamatus. V\u00f5ib \u00f6elda, et see on risk, et nende osakaal on suur, aga teisalt oleme v\u00e4ga t\u00e4nulikud, et nad on siin ja nad on p\u00fchendunud, nad on vaadanud seda piirkonda, vaatavad j\u00e4tkuvalt piirkonda kui oma koduturgu, see on ju v\u00e4ga vinge.<\/p>\n
Kas nad ikka vaatavad seda kui koduturgu? Mul on t\u00f5sised kahtlused.<\/p>\n
Eks on olnud p\u00e4ris suuri v\u00f5nkeid. Ja kui keegi on otsustanud siit eri p\u00f5hjustel lahkuda, siis SEB ja Swedbank on ikkagi pikalt kohal ja endiselt v\u00e4ga tugevad.<\/p>\n
Aga n\u00f5ustun, et on v\u00e4ga tervitatav mitte ainult see, et konkurentsi on juurde tulnud, ja panku, kes on turul aktiivsed, on rohkem, aga et osa neist kuuluvad ka kohalikule kapitalile. LHV edulugu, miks mitte ka Inbank ja teised.<\/p>\n
Coop.<\/p>\n
Kes siin viimaste aastate v\u00f5i k\u00fcmne aastaga on kiiresti arenenud. See on v\u00e4ga \u00e4ge.<\/p>\n
Kas teile tundub selline stsenaarium t\u00f5ep\u00e4rane v\u00f5i v\u00f5imalik, et \u00fchel hetkel ei ole meil Eesti suurim pank \u00fcldse mitte Rootsi omanduses, vaid m\u00f5ne Eesti ettev\u00f5tja oma?<\/p>\n
Miks mitte. Panga omamiseks on vaja kapitali.<\/p>\n
Ja siis on vaja regulatsioonidega hakkama saada, mida on hiiglaslikus koguses.<\/p>\n
Eestlased on nutikad ja saavad selle regulatsiooniasjaga hakkama. 20 aastat tagasi meil kapitali v\u00e4ga polnud, t\u00e4na ei ole meil seda endiselt nii palju kui Rootsis, \u0160veitsis v\u00f5i Londonis, aga on juba k\u00f5vasti rohkem kui 10-20 aastat tagasi.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3038229hfc97t24.jpg\"\/)
Gert Tiivas Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Oleme r\u00e4\u00e4kinud Eesti majanduse konkurentsiv\u00f5imest ja kapitali k\u00e4ttesaadavusest, aga ei ole puudutanud sellist asja nagu Eesti avalik sektor. Teil on sellele asjale unikaalne vaade, olete viis kuud olnud t\u00f6\u00f6tukassa juhi ametis ning varasem kokkupuude avaliku sektoriga on pigem olnud kaudne. Kuidas Eesti avalik sektor seestpoolt vaadates paistab?<\/p>\n
Paistab v\u00e4ga huvitav, ma n\u00e4en siin v\u00f5imalust. Kui ma otsustasin selle v\u00e4ljakutse vastu v\u00f5tta, siis ma natuke m\u00f5tlesin, sest m\u00f5nel on eelarvamus v\u00f5i stigma, et mis n\u00fc\u00fcd juhtus, miks minna avalikku sektorisse, et kas t\u00f5esti mujale t\u00f6\u00f6le ei saanud.<\/p>\n
Ma pigem vaatan seda praktiliselt, et t\u00f6\u00f6d saab teha igal pool ja ei ole nii, et avalik sektor vastandub erasektorile. Ei ole nii, et \u00fches kohas on v\u00e4ga t\u00f6\u00f6kad inimesed, teises kohas v\u00e4ga laisad v\u00f5i \u00fches kohas v\u00e4ga targad, teises kohas mitte nii targad inimesed.<\/p>\n
Tarku inimesi on nii avalikus sektoris kui ka erasektoris ja ka rumalaid inimesi on m\u00f5lemas, t\u00f6\u00f6kaid ja laisku samamoodi, inimesi on igasuguseid m\u00f5lemas sektoris. Erasektoris on tore, avalikus sektoris on hetkel p\u00e4ris tore, n\u00e4en v\u00f5imalusi anda oma panus ja see on see, mis mind motiveerib.<\/p>\n
Kahetsusv\u00e4\u00e4rselt on viimastest kuudest v\u00f5tta \u00fcks n\u00e4ide, mis t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00e4ga paljusid inimesi avalikku sektorisse t\u00f6\u00f6le tulema ei motiveerinud\u00a0\u2013 see, mis tervisekassaga juhtus. Oli isegi inimesi, kes \u00fctlesid, et p\u00e4rast seda, mismoodi tervisekassa n\u00f5ukogu ja kaks ministrit tervisekassa eelmise juhatuse esimehe Rain Laanega k\u00e4itusid, saab olema v\u00e4ga huvitav n\u00e4ha, kes see naiivne inimene on, kes sinna uueks juhiks leitakse. Mis tunne oli seda k\u00f5ike vaadata?<\/p>\n
Siin on palju tahke. See ei ole mingi avaliku sektori spetsiifika v\u00f5i Eesti spetsiifika. Ma hakkan peale sellest, et sa pead juhina alati anal\u00fc\u00fcsima konteksti, kus sa opereerid, olema kristalselt aus selles osas, mis reeglid seal on, mis kirjutamata reeglid seal on.<\/p>\n
Ma ei tea, kas seda saab sirge n\u00e4oga \u00e4ra seletada, et me \u00fches paja osas keedame rasvasemat suppi kui \u00fclej\u00e4\u00e4nud pajas.<\/p>\n
M\u00f5tleme kontekstile, kus me Eesti avalikus sektoris t\u00e4na oleme, siis riigi kulud on pikalt kasvanud, riigi v\u00f5lg on hakanud kasvama, aga samal ajal on meil uued v\u00e4ljakutsed \u2013 peame ostma p\u00e4ris suurte summade eest relvi, investeerima kaitsesse, sest tahame siin ka 10, 20 ja 30 aasta p\u00e4rast toimetada, tahame, et oleks Eesti riik ja meie lastel oleks siin tore olla. See on reaalne kontekst, millega arvestada.<\/p>\n
Muu hulgas teebki see v\u00e4ljakutse huvitavaks, et kuidas me selles maailmas hakkama saame.<\/p>\n
M\u00f5tlen kas v\u00f5i enda organisatsioonile, t\u00f6\u00f6tukassa on ka olnud pikalt olukorras, kus eelarve ja tegevuskulud on kasvanud, ka t\u00f6\u00f6tajate arv on kasvanud. See ei ole selles m\u00f5ttes negatiivne, et me oleks kuidagi nii-\u00f6elda rasva l\u00e4inud, pigem on kogu aeg tulnud \u00fclesandeid juurde, antud mingeid funktsioone juurde, liidetud mingeid ameteid sinna k\u00fclge. Aga n\u00fc\u00fcd me oleme olukorras, kus ka t\u00f6\u00f6tukassa, nagu \u00fclej\u00e4\u00e4nud avalik sektor, hakkas tegelema k\u00e4rpe\u00fclesande t\u00e4itmisega. See on uus ja huvitav v\u00e4ljakutse.<\/p>\n
Muide, kui vaadata avalikku sektorit laiemas plaanis, siis t\u00f6\u00f6tukassa ja tervisekassa on kaks erilist asutust. Nad ei ole riigiametid v\u00f5i ministeeriumid, neil on hoopis suurem iseseisvus ja teistsugune institutsionaalne ja \u00fclesannete raam. <\/p>\n
R\u00e4\u00e4kides k\u00e4rbetest, siis ma ei n\u00e4e avalikus sektoris kuskil v\u00e4ga kokkut\u00f5mbamist. V\u00f5tan v\u00e4rske riigieelarve eeln\u00f5u, eelmise aasta riigieelarve, vaatan riigi majandusaasta aruandes toodud n\u00e4itajaid ning mulle tundub, et pigem l\u00e4heb kasv j\u00e4rjest edasi, ilma igasuguse pidurita. K\u00f5ige murettekitavam ongi see, et ei kasva mitte ainult inimeste arv selle arvelt, et \u00fclesandeid tuleb juurde, vaid kasvavad kulud, mida tuleb pidada v\u00e4heneva rahvastiku ja kokkut\u00f5mbava t\u00f6\u00f6j\u00f5u pealt.<\/p>\n
Ma n\u00f5ustun, et v\u00e4ljakutse on olemas. Mitte ainult riigi, vaid ka eraisiku tasandil ei saa eeldada, et kulud kasvavad l\u00f5pmatult.<\/p>\n
See pole m\u00f5istlik eeldus, et ma saan n\u00e4iteks kogu aeg laenu juurde v\u00f5tta, kuskil tulevad piirid ette.<\/p>\n
\u00d5nneks oleme me Eestis pikalt m\u00f5istlikult talitanud, mis t\u00e4hendab, et t\u00e4na on meil natuke ruumi n\u00e4iteks laenu v\u00f5tta, et saaksime kaitsesse ja julgeolekusse rohkem investeerida. Aga ega see asi saa l\u00f5pmatuseni nii kesta.<\/p>\n
Teise asjana tooksin v\u00e4lja, et kuigi on kindlasti kohti, kus me saame olla t\u00f5husamad ja efektiivsemad, olen n\u00e4inud ka seda, et avalikus sektoris on institutsioone, mis on p\u00e4ris h\u00e4sti juhitud. Ma ei tea, kas ma 10 v\u00f5i 20 aastat tagasi oleksin saanud seda nii kindlalt \u00f6elda.<\/p>\n
Kui ma vaatan politsei- ja piirivalveametit, p\u00e4\u00e4steametit, maksu- ja tolliametit, siis need on v\u00e4ga professionaalselt juhitud, on v\u00e4ga \u00f5igeid liigutusi tehtud, et muutuda kliendikesksemaks, kaasaegsemaks, kasutada tehnoloogiat paremini. Nii et tegelikult ei ole k\u00f5ik nii must. Ei ole nii must lagi meie toal, mina n\u00e4en ka rohelisi idusid. Ehk tegelikult toimub avalikus sektoris ka p\u00e4ris palju h\u00e4id asju.<\/p>\n
Kui te peaksite meie intervjuu l\u00f5petuseks \u00fche asja v\u00e4lja valima, kust poliitikud peaksid j\u00e4rgmistel aastatel avalikku sektorit kokku t\u00f5mbama v\u00f5i efektiivsemaks tegema, siis mis see v\u00f5iks olla?<\/p>\n
\u00d5nneks ei ole poliitik ja mina ei ole kindlasti v\u00e4ga hea n\u00f5uandja. Kui ma m\u00f5tlen, mis mul on endal t\u00f6\u00f6laual, siis me kindlasti alustame sellest, kuidas me saame teha t\u00f6\u00f6tukassat paremaks, eesm\u00e4rgip\u00e4rasemaks ja fokusseeritumaks, aga varem v\u00f5i hiljem viib see diskussioonini, need h\u00fcved, heaoluriik, mida oleme ehitanud\u00a0\u2013 kas oleme ka sellega liiga hoogu l\u00e4inud. Kas see on j\u00e4tkusuutlik ja kas see on ka hea?<\/p>\n
Kui me enne r\u00e4\u00e4kisime erinevatest kohtadest, siis \u00fcksk\u00f5ik, kas sa elad Tallinnas v\u00f5i R\u00e4pinas, ma usun, et inimesed tahavad k\u00e4ia t\u00f6\u00f6l, panustada kas selles m\u00f5ttes, et oma pereelu paremaks teha v\u00f5i tahavad nad kogukonda paremaks teha, oma ettev\u00f5tted paremaks teha v\u00f5i ise areneda. Mulle tundub, et see on see, mida me tahame ka oma laste p\u00f5lvkonnale edasi anda. V\u00f5rreldes sellega, et toetused on ju p\u00e4ris head, h\u00fcvitised v\u00f5i toimetulekutoetused, et kas mul on v\u00e4ga m\u00f5tetki v\u00f5i motivatsioonigi t\u00f6\u00f6le minna, sest ega ma ju v\u00e4ga palju rohkem siis k\u00e4tte ei saa, bensiiniraha l\u00e4heb ka maha ja veel pool tundi s\u00f5itu.<\/p>\n
J\u00e4llegi, kui me r\u00e4\u00e4gime konkurentsiv\u00f5imest v\u00f5i sellest, mis on Eesti 10 v\u00f5i 20 aasta p\u00e4rast, siis kas see on endiselt see \u00e4ge koht, kus asjad juhtuvad, majandus kasvab ja noored tahavad siin olla, saavad siin \u00e4gedaid asju teha? Ma arvan, et siis me peame seda asja kraadima\u00a0\u2013 kas see pakett, mille oleme loonud heast tahtest selles m\u00f5ttes, et me ei taha, et keegi oleks t\u00e4itsa h\u00e4das v\u00f5i j\u00e4\u00e4nud \u00fchel v\u00f5i teisel viisil n\u00f5rgemasse positsiooni, et ta oleks \u00fchiskonna jaoks kadunud – kas me oleme selle paketiga l\u00e4inud mingites kohtades \u00fcle v\u00f5lli.<\/p>\n
Gert Tiivas, ait\u00e4h intervjuu eest!<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3038211h4faat24.jpg\"\/)
Gert Tiivas Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n