Eesti \u00fclikoolides on \u00fcha enam v\u00f5imalik magistrikraad saada l\u00f5put\u00f6\u00f6 asemel l\u00f5pueksamiga. M\u00f5ned \u00fclikoolid n\u00e4evad selles praktilist lahendust, teised hoiatavad, et nii ei pruugi l\u00f5petaja omandada piisavalt erialaseid oskusi. Samal ajal sunnib tehisaru levik \u00fcmber m\u00f5testama, kuidas tudengite teadmisi \u00fcldse hinnata.<\/p>\n
Magistrantidel on \u00fcha tihedamini v\u00f5imalik \u00fclikool l\u00f5petada teadust\u00f6\u00f6 kirjutamise asemel eksami sooritusega. M\u00f5ne eriala puhul antakse tudengile v\u00f5imalus valida, m\u00f5nel puhul aga ongi ainult \u00fcks valik.<\/p>\n
N\u00e4iteks Tartu \u00dclikoolis on eksamit\u00f6\u00f6 v\u00f5imalus neljandikul erialadest, Tallinna Tehnika\u00fclikoolis seevastu seda \u00fcldiselt taunitakse. Seal leitakse, et inseneeriavaldkonna spetsialist peab suutma oma teadmisi magistrit\u00f6\u00f6ga v\u00e4ljendada. Eksamit kasutatakse seal vaid alla kaheaastaste \u00f5ppekavade puhul.<\/p>\n
“Reeglina r\u00e4\u00e4gime siin \u00fcheaastasest magistri\u00f5ppe kavast ja sellisel juhul lihtsalt ei j\u00f5ua selle \u00fche aasta sees magistrit\u00f6\u00f6d teha, nii et nendel kavadel on l\u00f5pueksami tegemine tavap\u00e4rane. Lisaks ka rakendusk\u00f5rghariduse kavadele see on hakanud tulema,” \u00fctles TT\u00dc teadusprorektor Jarek Kurnitski.<\/p>\n
“Meil on n\u00e4iteks selliseid \u00fcheaastaseid magistrikavasid majanduses, IT-s ja ka inseneerias. Ja neid k\u00f5iki iseloomustab see, et seal on juba varasema \u00f5pikogemusega ja t\u00f6\u00f6kogemusega inimesed, kellel on magistridiplom puudu ja nad tulevad ennast t\u00e4iendama. Nende puhul selline l\u00f5pueksam t\u00f6\u00f6tab v\u00e4ga h\u00e4sti,” lisas ta.<\/p>\n
Kui tudeng on \u00fclikooli esimese astme l\u00f5petanud eksamiga ning teeb seej\u00e4rel ka magistrit\u00f6\u00f6 asemel eksami, ei ole Kurnitski hinnangul sel viisil l\u00f5petanul piisavalt kogemust akadeemiliseks karj\u00e4\u00e4riks ja tudeng pole valmis doktori\u00f5ppes j\u00e4tkama.<\/p>\n
“Kindlasti see ei ole sobiv doktori\u00f5ppesse minekuks ja ei anna seda kogemust, mida akadeemiliseks karj\u00e4\u00e4riks ja teaduslikuks t\u00f6\u00f6ks oleks vaja. Ja kindlasti see ei sobi ka tavalisse tehnikak\u00f5rgharidusse. Kui me r\u00e4\u00e4gime sellest, et meile tuleb g\u00fcmnaasiumil\u00f5petaja, viis aastat \u00f5pib, l\u00e4heb insenerina v\u00e4lja ja saab kutsekvalifikatsiooni, siis ikkagi see l\u00f5put\u00f6\u00f6 t\u00e4hendab sellise p\u00e4riselu t\u00f6\u00f6\u00fclesande lahendamist, mida ta t\u00e4iendab ka uurimusliku anal\u00fc\u00fcsiga,” nentis Kurnitski.<\/p>\n
Samas lisas ta, et eksamite eelistamine v\u00f5ib olla tingitud v\u00e4hestest rahalistest v\u00f5imalustest k\u00f5rghariduses.<\/p>\n
“See v\u00f5ib peegeldada, et Eesti k\u00f5rgharidus on nii alarahastatud, et ollakse sunnitud kasutama selliseid variante. Aga tehnikak\u00f5rghariduses me ikkagi seda v\u00f5imalust ei n\u00e4e, sest v\u00e4ga paljud meie l\u00f5petajad on kutsekvalifikatsiooniga spetsialistid, kes kannavad vastutust, ja \u00fclikool muidu ei saa vastutada, kui seda ei ole l\u00f5put\u00f6\u00f6ga t\u00f5endatud,” selgitas Kurnitski.<\/p>\n
“L\u00f5put\u00f6\u00f6 on v\u00e4ga mahukas ja eeldab 50 tundi professori juhendamise aega. Ja sellega v\u00f5rreldes loomulikult l\u00f5pueksamil k\u00e4imine on kiirem viis ja \u00f5ppej\u00f5udude t\u00f6\u00f6aega l\u00e4heb selleks v\u00e4hem,” lausus Kurnitski.<\/p>\n
Haridusministeeriumil puudub \u00fclevaade, kui suures ulatuses on l\u00f5put\u00f6\u00f6 kirjutamine \u00fclikoolides eksamiga asendatud, kuid rahapuuduses nad probleemi ei n\u00e4e.<\/p>\n
“Alates 2022. aastast on k\u00f5rghariduss\u00fcsteemi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt lisaraha tulnud ja t\u00f5en\u00e4oliselt seal v\u00f5ivad olla teised probleemid. Juhendamise puhul on hoopis k\u00fcsimus selles, kas igale teemale on olemas kohaseid juhendajaid. Eesti oma v\u00e4iksuses ilmselt ei ole meil k\u00f5iki spetsialiste ja kui \u00fcli\u00f5pilane sooviks mingit konkreetset teemat uurida, siis v\u00f5ibki see olla v\u00e4ga praktiline probleem,” \u00fctles haridusministeeriumi k\u00f5rghariduspoliitika juht Margus Haidak.<\/p>\n
Tallinna \u00dclikooli \u00f5petajakoolituse pinnalt n\u00e4htub aga, et t\u00e4nap\u00e4eval ei tulegi tudengi p\u00e4devus magistrit\u00f6\u00f6d kirjutades h\u00f5lpsasti v\u00e4lja, kuna t\u00f6id v\u00f5ib kirjutada tehisaru abiga. Sel juhul ei ole eksam sugugi kehv variant. \u00d5petajakoolituses kaalutakse aga magistrit\u00f6\u00f6s olulisi muutusi.<\/p>\n
“Kindlasti sellises pikkuses ja kujul ei ole kindel, et on m\u00f5istlik j\u00e4tkata, arvestades seda, kui suur on abivahendite hulk. Ka kaitsmisprotseduur kindlasti peab muutuma. Oleme arutanud, et ilmselt magistrit\u00f6\u00f6d muutuvad oluliselt l\u00fchemaks. Mitte et see on 40-50 lehek\u00fclge, vaid v\u00f5ib-olla ainult 10 v\u00f5i 15, ja kaitsmisprotseduur l\u00e4heb oluliselt pikemaks,” \u00fctles TL\u00dc \u00f5petajahariduse professor Katrin Poom-Valickis.<\/p>\n
“See on sarnane eksamile. Me tegelikult tahame aru saada, kas sa p\u00e4riselt tunned teemat, kas sa oskad nendele k\u00fcsimustele sisuliselt vastata ja sul on ka arusaam, kus on sinu t\u00f6\u00f6 piirangud, mida sul veel oleks vaja edasi uurida, et anda oma vastus,” lisas ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti \u00fclikoolides on \u00fcha enam v\u00f5imalik magistrikraad saada l\u00f5put\u00f6\u00f6 asemel l\u00f5pueksamiga. M\u00f5ned \u00fclikoolid n\u00e4evad selles praktilist lahendust, teised…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":112683,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,17291,39886,53265,19,25,53266,246,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-112682","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-lopueksam","21":"tag-ma","22":"tag-magistritoo","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-tallinna-tehnikaulikool-ttu","26":"tag-taltech","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116104145316371989","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/112682","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=112682"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/112682\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/112683"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=112682"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=112682"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=112682"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}