![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3218702h25bbt24.jpg\"\/)
Kristjan Pihl ja Ilmar Raag Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\nPraegu, kui me seda vestlust peame, on \u00f5ues juba esimesed kevade m\u00e4rgid. See tuletab alati meelde, et l\u00e4heneb vabariigi aastap\u00e4ev. Mida teile kui aktiivsele kodanikule, kaitseliitlasele ja isale vabariigi aastap\u00e4ev t\u00e4hendab?<\/p>\n
Paratamatult t\u00e4hendab see peamiselt seda, et on v\u00f5imalik kiluv\u00f5ileiba s\u00fc\u00fca. Kiluv\u00f5ileiva s\u00f6\u00f6mine on alati pidulik s\u00fcndmus, kus v\u00f5ileiva maitse ise ei ole nii t\u00e4htis kuiv\u00f5rd olukord, kus seda s\u00fc\u00fca.<\/p>\n
Peamiselt on ikkagi hea tuju, sest kogu Eesti aastaringis on ju vaid \u00fche k\u00e4e s\u00f5rmedel v\u00f5imalik kokku lugeda neid p\u00e4evi, mil juba hommikul \u00e4rgates on naeratus n\u00e4ol. Sellised on laulupidu, kuskil j\u00f5ulude aegu on ka v\u00e4hemalt korra ikkagi hea tuju ja siis uuesti veel vabariigi aastap\u00e4eval.<\/p>\n
Seda v\u00f5is n\u00e4ha omal ajal televisioonis, et kui vaadata reitinguid, siis l\u00e4bi aasta oli umbes viis p\u00e4eva, mil reitingud olid korraks laes. T\u00e4iesti imelik, aga \u00fcks k\u00f5ige vaadatumaid saateid \u00fcldse on aastap\u00e4eva paraad ja seej\u00e4rel veel suurema vaadatavusega omal ajal oli presidendi k\u00e4tlemine.<\/p>\n
See on m\u00f5nes m\u00f5ttes ebatavaline televisioonip\u00f5hine rituaal: rasketehnika n\u00e4itused pealinna t\u00e4navatel, lipu heiskamine hommikul ja siis selline kummaline kokkusaamine, kus eliit tuleb \u00fchte ruumi kokku, k\u00f5igil on kaunis naeratus suule manatud ja nad k\u00e4tlevad \u00fcksteist. Mida see t\u00e4hendab? See on mingisugune kommunikatiivne s\u00f5num, mida me tahame rahvale anda.<\/p>\n
Veel olulisem on tegelikult see, et inimesed saavad seda k\u00f5ike vaadata. T\u00fchja sellest, et need inimesed seal k\u00e4tlevad, t\u00e4htis on see, et me vaatame ja me k\u00f5ik teame, et me \u00fcheaegselt kommenteerime seda k\u00e4tlemist.<\/p>\n
Minul n\u00e4iteks oli omal ajal p\u00e4ris mitu aastat selge t\u00f5rge, kui tuli kutse aastap\u00e4eva vastuv\u00f5tule. V\u00e4ga hea, miks mitte, aga mul oli tunne, et niipea, kui ma olen osaline sellest show-st, millest suurema osa vaatajatest moodustavad kollase pressi j\u00e4lgijad, kes vaatavad, kes mida kannab ja kes kellega on, siis \u00fchel hetkel taandub kogu vabariigi aastap\u00e4ev k\u00fcsimusele kleidimoodidest. Mulle tundus see kuidagi madaldav.<\/p>\n
Samas ma ei saa m\u00f6\u00f6da sellest, et see on selline rahvuslik hobi, mis meil siin on, ja keegi seda liiga t\u00f5siselt ei v\u00f5ta, kui v\u00e4lja j\u00e4tta m\u00f5ned kleididisainerid, kelle jaoks on t\u00f5epoolest eksistentsiaalne k\u00fcsimus, et nende loomingule m\u00f5ni hea s\u00f5na \u00f6eldakse.<\/p>\n
Teiselt poolt on sellel televisioonis\u00fcndmusel ikkagi ka t\u00f5sisem alatoon. Ma olen tajunud n\u00e4iteks oma v\u00e4ikese t\u00fctrega paraadi vaadates, kuidas temagi saab tegelikult aru, et see soomukite madal p\u00f5rin ja k\u00f5ik need laigulised vormid, sealhulgas liitlaste vormid, sisendavad talle, et me valmistume justkui millekski.<\/p>\n
V\u00f5tame need kaks teemat selgelt lahku. \u00dchest k\u00fcljest ma arvan, et me k\u00f5ik v\u00f5ime olla vabalt iroonilised presidendi vastuv\u00f5tu k\u00fcsimuses. Seal on ju ka erinevaid episoode. Aga kui me r\u00e4\u00e4gime vabariigi aastap\u00e4eva paraadist, siis seal me v\u00f5ime k\u00f5ige rohkem n\u00e4ha seda, kuidas on Eesti Vabariik viimase 30 aasta jooksul arenenud.<\/p>\n
M\u00e4letan, et olin ise \u00fchel paraadil, mis oli tookord Narvas ja kus esimest korda tulid v\u00e4lja Eesti kaitsev\u00e4e soomukid CV90, mida tookord veel juhtisid hollandlased. Eestis oli piisavalt inimesi, kes hulk aega ironiseerisid selle pisitillukese armee \u00fcle, aga kui maa hakkas vaikselt v\u00e4risema ja need masinad s\u00f5itsid t\u00e4navale, siis oli korraks vaikus. Siis kuulsin, kuidas minu k\u00f5rval Narva t\u00e4naval poisid h\u00fc\u00fcdsid, et tankid s\u00f5idavad. Tegelikult need ei olnud tankid, need olid soomukid.<\/p>\n
Sellest hoolimata on mingil moel n\u00e4ha, et sellel v\u00e4ikesel Eestil on tekkinud v\u00e4ike muskel. Me ei saa \u00f6elda, et me oleme maailma s\u00f5jaline suurj\u00f5ud, kaugel sellest, ja meil ei ole kindlasti j\u00f5udu, et kedagi \u00e4hvardada, aga see, et me oleksime suutelised ja meil on tahtmine igal juhul Eestit kaitsta \u2013 see on olemas.<\/p>\n
Ma tahan kohe igal juhul \u00e4ra \u00f6elda ka selle, mida vabariigi aastap\u00e4ev minu jaoks t\u00e4hendab. Minu sotsiaalmeediakontole on ilmunud m\u00f5ned p\u00fcsitrollid, kes aeg-ajalt r\u00e4\u00e4givad, et noh, Eesti k\u00fcll, aga n\u00fc\u00fcd, kus valitsus rahvast ei hooli, sellise valitsuse eest ma k\u00fcll s\u00f5tta ei l\u00e4he v\u00f5i riiki ei hakka kaitsma. Mina m\u00f5tlen alati, kas nendel inimestel ei ole n\u00fc\u00fcd sassi l\u00e4inud kaitsev\u00e4e m\u00f5te \u2013 see ei ole ju iial valitsuse v\u00f5i presidendi kaitsmine. Hoidku jumal selle eest, kui meil on nii rumalaid s\u00f5dureid, kes surevad, peaministri nimi huultel. K\u00fcsimus on ju ikkagi selles, et kui vaenlane tuleb su hoovi, kas sa oma peret kaitsed. See on asja sisu. Me kaitseme ikkagi oma inimeste elusid ja iseenda \u00f5igust elada nii, nagu me tahame. Ja see on 24. veebruaril t\u00f5epoolest \u00fcks k\u00f5ige olulisemaid teemasid.<\/p>\n
Mis on t\u00e4nases Eestis k\u00f5ige olulisemad teemad? Tihti tekitab nii enne kui ka p\u00e4rast palju k\u00f5neainet see, millele paneb n\u00e4pu peale president ja millest ta r\u00e4\u00e4gib oma k\u00f5nes \u2013 seda lahatakse ette ja taha. On v\u00e4ga suur ootus, et ta s\u00f5nastaks ajastu vaimu: kus me oleme ja kuhu me peaksime j\u00e4rgneval aastal v\u00f5i aastatel edasi liikuma. Kui see oleks teie teha ja te oleksite presidendi l\u00e4him n\u00f5unik, siis mis oleks see k\u00f5ne juhtl\u00f5ik, mis l\u00e4heb hiljem ka meediamajadesse? Mis v\u00f5iks olla presidendi k\u00f5ne esimene m\u00f5te?<\/p>\n
See on iseenesest v\u00e4ga huvitav asi, sest see on t\u00f5epoolest selline s\u00fcmboolse t\u00e4hendusega retoorikaharjutus. K\u00f5nedele on v\u00f5imalik l\u00e4heneda kahte moodi. \u00dcks on see, mida kahjuks tehakse v\u00e4ga tihti, et erinevad n\u00f5unikud \u00fctlevad k\u00f5ik oma sisendi. N\u00e4iteks, et tuleb ikka meelde tuletada, et lapsed on meil t\u00e4htsad, siis tuleb meelde tuletada, et tegelikult on meil raamatuaasta v\u00f5i et eesti keele kaitsmine on v\u00e4ga t\u00e4htis, ja siis tuleb kindlasti \u00f6elda mingi l\u00f5ik, kus meil on hea meel, et meil on head liitlased. Kokku tuleb selline \u00fchepajatoit, kus h\u00fcpatakse \u00fchelt teemalt teisele, k\u00f5ik olulised asjad saavad \u00e4ra \u00f6eldud ja k\u00f5ik m\u00e4rgivad oma linnukese \u00e4ra, aga niipea, kui see on \u00e4ra \u00f6eldud, on see k\u00f5ne ka ununenud. M\u00f5nes m\u00f5ttes niimoodi v\u00f5ib…<\/p>\n
See sisendab rahu?<\/p>\n
See sisendab rahu ja sarnaneb sellega, kuidas me \u00fctleme “tere”. “Tere” me \u00fctleme sellep\u00e4rast, et n\u00e4idata, et olukord on stabiilne \u2013 ma v\u00f5ib-olla isegi sind ei armasta v\u00f5i ei austa, aga ma olen v\u00e4hemalt viisakas. Sel hetkel, kui me ei \u00fctle “tere”, on jama majas. Nii on ka nende k\u00f5nedega: kui me loetleme k\u00f5ik need teemad \u00fcles, siis keegi ei ole v\u00e4ga \u00f5nnelik, aga v\u00e4hemalt on mingisugune stabiilsus.<\/p>\n
Teine v\u00f5imalus on keskenduda mingisugusele teemale ja m\u00e4ngida see v\u00e4lja nagu s\u00fcmfoonia, kus tood \u00fchte ja sama teemat erinevate variatsioonidega uuesti m\u00e4ngu, l\u00e4hened sellele k\u00f5nele antiiksete k\u00f5nemeeste moel, kus tahad l\u00f5puks j\u00f5uda kulminatsioonipunktini, kus k\u00f5ik sinuga n\u00f5ustuvad. Selliseid k\u00f5nesid on tehtud v\u00e4ga harva, aga peab \u00fctlema, et viimase 30 aasta jooksul on m\u00f5ned kuulsad laused ikkagi alles j\u00e4\u00e4nud. Ma julgustaksin presidente, et kuigi me k\u00f5ik teame, et teie n\u00f5unikud suudavad igast valdkonnast mingisuguse olulise teema \u00f6elda, siis meie ootuste m\u00f5ttes v\u00f5tame seda ikkagi nii, et las presidendil olla \u00f5igus neid teemasid kitsendada ja fokusseeritus v\u00e4lja pakkuda.<\/p>\n
Kristjan Pihl ja Ilmar Raag Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
Aga tuleme selle m\u00f5tteharjutuse juurde: n\u00f5unik Ilmar Raag, mis on see p\u00e4ris probleem, millest me tegelikult ei r\u00e4\u00e4gi, eriti pidup\u00e4evadel?<\/p>\n
Kui ma v\u00f5tan l\u00e4bi nende aastate, siis \u00fcks tugevamaid \u00fcksikuid lauseid, millest suurt midagi ei ole edasi juhtunud, on Toomas Hendrik Ilvese \u00f6eldud m\u00f5te, et see, mis meid siia t\u00f5i, ei vii meid edasi. Selle peale me n\u00fc\u00fcd hiljem k\u00fcsime, et mis siis n\u00fc\u00fcd saab, mida me peame tegema. Seda dilemmat ja sedasama m\u00f5tet v\u00f5ib tegelikult aina korrata ja \u00f6elda, et me peamegi leppima sellega, et see, mis meid siia t\u00f5i, ei viigi meid edasi. Mulle tundub, et \u00fcks peamisi k\u00fcsimusi Eesti ees on see, et on terve rida arenguid, mis juhtuvad Eestiga ja kogu maailmaga s\u00f5ltumata sellest, milliseid poliitikaid me vastu v\u00f5tame v\u00f5i mida me teeme. V\u00e4ga mitmed neist on sellised, mis meile tegelikult ei meeldi.<\/p>\n
Meie probleem on selles, et me kirjeldame Eestit alati natukene mineviku poole vaadates, otsides mingisugust v\u00e4ljam\u00f5eldud kuldaega, mida me tahaksime tagasi. Aega, kus k\u00f5ik r\u00e4\u00e4givad eesti keelt ja elavad v\u00e4ikestes taludes, mille \u00fcmber on ilusad lilleaiad. Samal ajal me n\u00e4eme, et inimesed tulevad ikkagi pigem elama linnadesse. \u00c4\u00e4remaastumine ei ole ju Eestis v\u00e4ljam\u00f5eldud protsess. See on globaalne n\u00e4htus k\u00f5ikjal arenenud maailmas, et inimesed kogunevad \u00fcha rohkem linnadesse. \u00dchel hetkel v\u00f5ib-olla hakkab see tagurpidi k\u00e4ima, aga veel ei k\u00e4i.<\/p>\n
T\u00e4pselt samamoodi demograafia. Me v\u00f5ime m\u00f5elda, et meile ei meeldi, et lapsi s\u00fcnnib v\u00e4hem. Aga kui me vaatame, kas ja kui palju erinevad peretoetused m\u00f5juvad, siis me n\u00e4eme, et nad avaldavad siin ja seal teatud m\u00f5ju, aga sisuliselt mitte kusagil arenenud maailmas ei ole suudetud \u00fcmber p\u00f6\u00f6rata seda trendi, kus rahvaarv tervikuna v\u00e4heneb ja mida on tegelikult k\u00f5ige enam kompenseeritud l\u00e4bi sisser\u00e4nde, meeldib see meile v\u00f5i mitte.<\/p>\n
Paneme siia juurde veel viimase asja. Kui me vaatame, kuidas noored r\u00e4\u00e4givad, siis ilma normatiivne olemata \u00fctlen ma, et nende keel on oluliselt teistsugune kui meie vanemate keel ja v\u00f5\u00f5rs\u00f5nade hulk on seal oluliselt suurem. See k\u00f5ik l\u00e4heb kokku arusaamisega, et homne Eesti on paratamatult teistsugune, kui oli eilne Eesti. Kui me seda m\u00f5tet ei aktsepteeri, siis me oleme \u00f5nnetud. Siis me oleme \u00f5nnetumad kui l\u00e4tlased v\u00f5i leedulased, kellel see areng toimub suunas, kus nad t\u00e4pselt ei tea, kuhu see l\u00e4heb, aga nad v\u00e4hemalt loodavad. Meie aga tahaksime, et eilne p\u00e4ev tuleks tagasi, aga ei tule.<\/p>\n
\u00d5nne esimene k\u00fcsimus on see, et me aktsepteeriksime paratamatuid asju ja n\u00e4eksime neis seda, mida me saame hoida. Me peaksime p\u00f6\u00f6rama oma t\u00e4helepanu ja j\u00f5upingutused sellise homse tegemisele, mida me tegelikult saame m\u00f5jutada. Kokkuv\u00f5ttes seda v\u00e4ga palju ei olegi.<\/p>\n
\u00dcks t\u00e4navuse vabariigi aastap\u00e4eva kontserdi peategelasi, lavastaja Priit V\u00f5igemast, s\u00f5nastas p\u00e4ris h\u00e4sti ajastu vaimu ja pani s\u00f5rme peale \u00fchele olulisele teemale, milleks on kogu virtuaalne maailm, kus me elame. Asi, mis kunagi tundus ahvatlev, meie elu lihtsustav ja huvitavamaks tegev, on t\u00e4na muutunud suureks takistuseks nii inimsuhetele kui ka kogu elu toimimisele \u00fcldse. Virtuaalne, pikslitest koosnev digimaailm on oma tiheda v\u00f5rguna m\u00e4hkunud meie k\u00f5igi \u00fcmber, \u00fctles V\u00f5igemast, ja l\u00e4bi selle koe on \u00fcha keerulisem n\u00e4ha p\u00e4ris inimest, kuulda p\u00e4ris h\u00e4\u00e4lt ning aru saada, kus l\u00f5ppevad juured ning algavad nullid ja \u00fched. Kuidas teie seda m\u00f5tet oma kogemuse pinnalt m\u00f5testaksite? Kas n\u00e4ete sedasama probleemi?<\/p>\n
Siin ei ole isegi m\u00f5tet k\u00fcsida, kas n\u00e4ha v\u00f5i mitte \u2013 see reaalsus on igal juhul meie \u00fcmber juba olemas ja see aina s\u00fcveneb.<\/p>\n
Me oleme justkui j\u00e4rjest rohkem \u00fchenduses ja sotsiaalmeedia kaudu \u00fcksteise eludega kursis, aga samas on meil paradoksaalselt j\u00e4rjest rohkem \u00fcksildust ja \u00e4revust.<\/p>\n
Ma tooksin siia k\u00f5igepealt \u00fche v\u00f5rdlusemomendi, mis n\u00e4itab, kuiv\u00f5rd see asi on \u00fcheaegselt nii hea kui ka halb. Kui Venemaa okupeeris Ukrainas teatud territooriumi, siis nad tegid seda, mis oli nende vaates v\u00e4ga loogiline: nad keelasid seal Twitteri, X-i, Facebooki ja k\u00f5ik muu, mis oleks aidanud inimesi virtuaalselt koos hoida. Samal ajal selguski, et Ukraina vastupanu \u2013 eelk\u00f5ige mittev\u00e4givaldne vastupanu, mis seisnes selles, et sa otsid \u00fcles omasuguseid, ei muuda oma identiteeti ega l\u00e4he okupandiga koost\u00f6\u00f6le \u2013 s\u00fcndis l\u00e4bi reaalsete kohtumiste. N\u00e4iteks, kui oli keegi restoranipidaja, kes otsustas hakata pakkuma tasuta humanitaarl\u00f5unas\u00f6\u00f6ki v\u00f5i suppi, siis see t\u00e4hendas tegelikult seda, et sinna tulid inimesed, kes teadsid, et seal nad julgevad r\u00e4\u00e4kida ukraina keelt. See oli iseenda identiteedi kinnitamine. M\u00f5nes m\u00f5ttes oli see ka protest selle vastu, et me ei hakka suhtlema l\u00e4bi venelaste kontrollitud sotsiaalmeediakanalite, vaid saame p\u00e4riselt kokku ja oleme endiselt oma kogukond.<\/p>\n
Teistpidi j\u00e4lle v\u00f5iksime \u00f6elda, et inimese reaalne kokkusaamine on \u00fcks k\u00f5ige toredamaid hetki, mis inimese elus \u00fcldse olla v\u00f5ib, sest inimlik kontakt on meile lapsep\u00f5lvest saati t\u00e4htis. See, kui laps puudutab ema v\u00f5i isa ja saab aru, et ta ei ole \u00fcksi, ongi \u00fcks k\u00f5ige t\u00e4htsamaid asju.<\/p>\n
Selle k\u00f5rval on aga teistsugune episood Ukraina okupeeritud aladelt, kui 2022. aasta 1. septembril pidid seal algama uued koolitunnid, aga n\u00fc\u00fcd ainult vene \u00f5ppekava alusel ja vene keeles. K\u00f5ik ukrainap\u00e4rane oli keelatud. Siis oli p\u00e4ris suur hulk ukraina peresid, kes otsustasid, et nad ei saada oma last vene kooli. Samal ajal said nad aru, et nad ei taha ka koolist maha j\u00e4\u00e4da, mist\u00f5ttu v\u00f5eti kasutusele covidi ajal v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud distants\u00f5ppes\u00fcsteemid, mille kaudu hakati lastele ukrainakeelset haridust andma nii-\u00f6elda p\u00f5randaalusel v\u00f5i virtuaalsel viisil. Me ei saa n\u00fc\u00fcd kogu seda kaussi koos lapse ja musta veega v\u00e4lja valada. Seda ei ole ka m\u00f5tet teha, sest anname endale ju aru, et seda d\u017einni enam purki tagasi ei topi. Virtuaalmaailm ja sotsiaalmeedia on tulnud, et j\u00e4\u00e4da, v\u00e4hemalt senikaua, kuni on elekter ja tehnoloogia.<\/p>\n
Meil siin ei ole \u00f5nneks olukord nii keeruline kui Ukrainas. Meie internet on vaba ning me saame m\u00f5elda ja v\u00e4ljendada, mida me tahame. Kogu inforuum on suurem kui kunagi varem. Teiselt poolt j\u00e4\u00e4vad aga sisulised arutelud ja diskussioonid j\u00e4rjest harvemaks. L\u00e4\u00e4ne \u00fchiskonnas r\u00e4\u00e4gitakse juba sellisest n\u00e4htusest nagu monokultuuri allak\u00e4ik, mis t\u00e4hendab, et \u00fcha v\u00e4hemaks j\u00e4\u00e4b teemasid, millest \u00fchiselt r\u00e4\u00e4kida. Nagu vanasti 1990-ndatel v\u00f5i 2000-ndatel oli paljuski televisioon ja raadio \u2013 eelmisel p\u00e4eval n\u00e4hti midagi televiisorist ja k\u00f5ik teadsid j\u00e4rgmisel p\u00e4eval sellest midagi arvata v\u00f5i r\u00e4\u00e4kida. T\u00e4pselt samamoodi, nagu meil on veel m\u00f5ned n\u00e4htused: kaitsev\u00e4e paraad, 24. veebruar, laulupidu, Eurovisioon ja ol\u00fcmpiam\u00e4ngud. Kui ikkagi Tarmo Tiisler alustab \u00fclekannet, et “no nii, s\u00f5brad”, siis me tunneme, et me oleme ikkagi osa millestki, aga neid hetki j\u00e4\u00e4b j\u00e4rjest v\u00e4hemaks.<\/p>\n
T\u00f5si. Siinkohal v\u00f5ib lohutuseks \u00f6elda ainult seda, et niinimetatud monokultuuri v\u00f5i massikultuuri n\u00e4htus on ajaloos suhteliselt erandlik. See sai alguse k\u00f5ige kaugemalt vaadates tr\u00fckipressi leiutamisest, aga reaalselt on see ikkagi 20. sajandi n\u00e4htus, kui tekkis meedia ja kunsti reprodutseerimise laiem v\u00f5imalus ning hulk aega oli pakkumiskeskne maailm. See t\u00e4hendab, et mitte k\u00f5igil ei olnud juurdep\u00e4\u00e4su n\u00e4iteks ajalehtedele v\u00f5i raadiole, et oma h\u00e4\u00e4lt seal kuuldavale lasta. Siis kuulati seda, mida raadiost \u00f6eldi, v\u00f5i loeti seda, mida nendes v\u00e4hestes ajalehtedes kirjutati. Sellesse maailma tekkis esimene m\u00f5ra siis, kui meedia hakkas mitmekesistuma. Kino juurde tuli televisioon, tekkis rohkem telekanaleid, aga suur p\u00f6\u00f6re tuli tegelikult kaabeltelevisiooni tulekuga, kus kanalite arv k\u00fcmne- v\u00f5i isegi sajakordistus.<\/p>\n
Siis hakati j\u00e4rsku vaatama, et inimesed ei j\u00f5ua enam k\u00f5iki kanaleid vaadata. Kui sul oli eelnevalt n\u00e4iteks neli-viis-kuus kanalit, siis neid k\u00f5iki j\u00f5udsid veel l\u00e4bi kl\u00f5psida, aga kui sul oli korraga kodus sada kanalit, siis statistika n\u00e4itas, et sa reaalselt vaatasid ikka oma nelja-viit p\u00f5hikanalit ja teistesse sattusid v\u00e4ga harva. See p\u00f6\u00f6re toimus 1980-ndate alguses.<\/p>\n
Kui 2000-ndate alguses tuli internet, siis inimeste kapseldumine oma ni\u0161\u0161i l\u00e4ks veel sammu v\u00f5rra edasi. Nad mitte lihtsalt ei valinud enam kanaleid, vaid valisid ka kanalite sees sisu. J\u00e4rgmine samm oli see, et platvormide tekkimisel hakkasid algoritmid pakkuma kindlat men\u00fc\u00fcd. See t\u00e4hendas, et kui inimene ei teinud ise j\u00f5upingutust, et oma virtuaalset mulli katki teha v\u00f5i midagi uut avastada, siis ta pruukiski oluliselt v\u00e4hem teada saada. Sealt tekkisid ka terminid nagu k\u00f5lakamber v\u00f5i seesama s\u00f5na “mull” \u2013 inimene elab selles mullis ja ei pruugigi teada, mis mujal juhtub.<\/p>\n
Selle puhul v\u00f5ib \u00f6elda, et see on selline tehnoloogiline areng, kus pakkumiskeskne turg on muutunud n\u00f5udlusekeskseks \u2013 sina tarbijana oled see, kes m\u00e4\u00e4rab, mida sa tegelikult n\u00e4ed, kujundades nii oma esmase identiteedi. Tundub, et see on uus reaalsus.<\/p>\n
M\u00f5nes m\u00f5ttes on seal ka tagasip\u00f6\u00f6rdumine monokultuurieelsesse aega. Ma toon siin kaks n\u00e4idet. \u00dcks on eestlaste eneseteadvus. Enne, kui eestlastel oli \u00fchine laulupidu ja ilmusid esimesed eestikeelsed ajalehed, olid eestlased ju sunnimaised p\u00e4ris mitu sajandit ning tajusid ennast kui maarahvast. Solidaarsus oli seotud ainult sellega, et ta on ka talumees v\u00f5i talunaine, aga erinevad kihelkonnad kandsid erinevaid riideid, r\u00e4\u00e4kisid natukene erinevat keelt ja sellist \u00fchisosa ei tajutudki v\u00e4ga palju. Tuletame meelde eestlaste muistset vabadusv\u00f5itlust, mida romantiseeritakse \u2013 seal k\u00e4isid ju saarlased vahepeal mandrimehi karistamas, sest need olid sakslastele liiga lihtsalt alla andnud. See, et Eesti kihelkonnad k\u00e4isid omavahel r\u00f6\u00f6vretkedel, ei olnud ka kuigi suur haruldus.<\/p>\n
Viimane n\u00e4ide tuleb Prantsuse revolutsiooni ajast, kui Louis XVI l\u00f6\u00f6di pea maha. Ajaloolased r\u00e4\u00e4givad, et oli k\u00fcll plats, kus pea maha l\u00f6\u00f6di, aga pool kilomeetrit eemal, paremal kaldal, kus asus suur Pariisi turg, elasid inimesed oma tavalist elu ega teadnudki, et vahepeal on kuningas surnud. Tol korral, kui massimeediat ei olnud, ei pruukinud isegi s\u00f5dade puhul inimestel olla v\u00e4ga palju vahet, kes see kuningas v\u00f5i senj\u00f6\u00f6r parajasti on. Avalik haldus oli nii palju n\u00f5rk, et kohalikul tasandil elasid inimesed oma elu s\u00f5ltumata valitsusest ja riigist kogu aeg \u00fchtemoodi.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3218708hb801t24.jpg\"\/)
Ilmar Raag Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
Teiselt poolt on aga need vahepealsed aastad massimeedia m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ris teinud meist infost s\u00f5ltuvad inimesed. Vahepeal oli ju k\u00e4ibel termin, et info ja teadmised ongi see valuuta, mis maksab. T\u00e4na n\u00e4eme, et seda infot on nii palju ja see s\u00fcvendab pigem l\u00f5hesid p\u00f5lvkondade vahel juba ainu\u00fcksi vanuseliselt. Nooremal p\u00f5lvkonnal on v\u00e4ga keeruline \u00fchist keelt leida 60-aastasega, 15–aastasel on palju rohkem \u00fchist m\u00f5nes teises riigis elava noorega. On mingid salakeeled ja s\u00fcmbolid, millest omavahel internetis r\u00e4\u00e4gitakse, ning kontakt meie oma v\u00e4ikeses kogukonnas j\u00e4\u00e4b j\u00e4rjest v\u00e4iksemaks.<\/p>\n
Osaliselt on see muidugi \u00f5ige. Ideaal, millest r\u00e4\u00e4gitakse Marshall McLuhani v\u00e4ljendi abil kui globaalsest k\u00fclast, on omamoodi t\u00f5de, aga see t\u00e4hendab, et tekivad uued kogukonnad. N\u00e4iteks v\u00f5iksime \u00f6elda, et on \u00fclemaailmne heavy metal-i kogukond. Mingisuguse popkultuuri kogukonna Eesti esindaja on vaimselt ilmselt tunduvalt ligemal Ameerika v\u00f5i Hispaania sama kogukonna esindajale kui suvalisele teisele eestlasele. Ka minevikus \u00f6eldi ju, et oli \u00fclemaailmne vaimne aristokraatia, kes suutis \u00fcksteise keeli m\u00f5ista ja luges ka naabrite raamatuid, samal ajal kui lihtinimesed seda ei teinud. N\u00fc\u00fcd on need \u00fclemaailmsed kogukonnad demokratiseerunud, nii et ka suhteliselt madala haridustasemega inimesed v\u00f5ivad olla samaaegselt globaalse kogukonna liikmed.<\/p>\n
Samas me n\u00e4eme, et inimesed v\u00f5ivad olla samaaegselt mitmes kogukonnas ja neil on mitu identiteeti. Mina olen ju ka \u00fchtaegu isa, eestlane, filmire\u017eiss\u00f6\u00f6r ja filmiarmastaja. Ma toon teistsuguse n\u00e4ite, mis ei ole Eestiga seotud ja on omamoodi isegi \u00fcllatav. Venemaa p\u00f5hiline identiteedi osa on l\u00e4\u00e4nele vastandumine: et nad on kuidagi teistsugused ja v\u00f5ib-olla paremad. Samal ajal me vaatame, et Venemaa noorsugu kuulab samamoodi l\u00e4\u00e4ne muusikat, j\u00e4lgib v\u00e4ga t\u00e4pselt Hollywoodis toimuvat ning vaatab NBA ja NHL-i m\u00e4nge. Nad on samaaegselt osa \u00fclemaailmsest popkultuuri kogukonnast. See ei t\u00e4henda aga seda, et nad oleksid samal ajal n\u00e4iteks ameerikameelsed. See ongi kummaline, et sa v\u00f5id olla \u00fcheaegselt Venemaa patrioot ja valmis ameeriklastel k\u00f5ri l\u00e4bi l\u00f5ikama, aga siiski vaatad sa Marveli koomiksi filme, mis kujundavad su unistusi ja popkultuurset minateadvust.<\/p>\n
Aga kas selles m\u00f5ttes ei ole probleem, et meil on k\u00fcll selline rahvusvaheline kultuur ja v\u00f5imalus suhelda teiste riikide inimestega, aga \u00fchel hetkel on tarvis ennast riigina kokku v\u00f5tta ja \u00fche eesm\u00e4rgi nimel pingutada? Me investeerime n\u00e4iteks kaitsetaristusse ja relvadesse, et olla riigina tugevad. V\u00f5ib-olla peaksime aga palju rohkem investeerima sellesse, et k\u00f5netada noori inimesi ja v\u00e4hemusi meie riigis. See k\u00f5ik on v\u00e4ga killustunud: sina vaatad HBO platvormilt oma filme, mina vaatan Netflixist, me ei saagi tegelikult \u00fcksteisest v\u00e4ga h\u00e4sti aru ja neid n\u00e4iteid v\u00f5ib tuua palju.<\/p>\n
Neid n\u00e4iteid v\u00f5ib tuua palju ja seda on akadeemiliselt v\u00e4ga palju uuritud. Faktiline t\u00f5demus on t\u00f5epoolest see, et \u00fchiskonnad ongi aina rohkem killustunud. Ma toon \u00fche n\u00e4ite, mis meile m\u00f5lemale televisioonitausta t\u00f5ttu on ilmselge: veel 20 aastat tagasi v\u00f5isid k\u00f5ige vaadatumad telesaated l\u00f5dvalt saada 50 protsenti televaatajatest. T\u00e4nap\u00e4eval oled sa v\u00e4ga k\u00f5va tegija juba siis, kui saad \u00fcle 20 protsendi. Numbriliselt t\u00e4hendas see seda, et muistse aja presidendi vastuv\u00f5tud v\u00f5isid t\u00f5epoolest j\u00f5uda 400 000 \u2013 500 000 vaatajani. T\u00e4na me n\u00e4eme, kuidas k\u00f5ige k\u00f5vemad saated koguvad teles umbes 200 000 vaatajat.<\/p>\n
Aga mis see endaga kaasa toob, et meil puuduvad \u00fchised teemad?<\/p>\n
Kahtlemata toob see kaasa selle, et me ei saa teistest gruppidest aru. Need k\u00f5lakambrid t\u00e4hendavad aga ka seda, et polariseerumise osakaal suureneb \u2013 me umbusaldame oluliselt rohkem neid kogukondi, kellest me aru ei saa. Seda on vaadatud l\u00e4bi akadeemiliste uurimuste. \u00dches k\u00f5ige huvitavamas vaadati l\u00e4bi viimase 40 aasta Ameerika poliitikas valmidust teha koost\u00f6\u00f6d poliitiliste vastastega: demokraadid vabariiklastega ja vastupidi, ehk kui palju oli otsuseid, mille puhul m\u00f5lemad pooled leidsid, et seda on vaja. K\u00f5ver n\u00e4itas, et koost\u00f6\u00f6valmidus on kogu aeg v\u00e4henenud, aga drastiliselt v\u00e4henes see sellest hetkest, kui tekkis internet. See t\u00e4hendab, et internet v\u00f5i sotsiaalmeedia on t\u00f5epoolest suurendanud umbusu osakaalu k\u00f5ige v\u00f5\u00f5ra suhtes.<\/p>\n
Sotsiaalps\u00fchholoogid on seletanud, et v\u00e4ga suur osa sellest, kuidas me teistest inimestest aru saame, tuleb sellest, et me tajume kommunikatsiooni tervikuna \u2013 mitte ainult seda, mida me loeme v\u00f5i l\u00e4bi ekraani n\u00e4eme. Me tajume ka olukorda ja k\u00f5iki h\u00e4\u00e4len\u00fcansse, mida n\u00e4eme p\u00e4riselus, aga meedia vahendusel mitte. Kui me neid ei n\u00e4e, siis tekib umbusk ja v\u00f5ib-olla isegi viha.<\/p>\n
Ma arvan, et me n\u00e4eme seda Eesti \u00fchiskonnas ka, kui m\u00f5tleme, kust on tekkinud selline hulk vihak\u00f5net oma riigis elavate inimeste suhtes. Miks on umbusu osa nii palju suurenenud? Ma ei taha \u00f6elda, et s\u00fc\u00fcdi on ainult internet v\u00f5i sotsiaalmeedia, aga ma m\u00f6\u00f6nan, et sotsiaalmeedial on seal oma suur roll.<\/p>\n
\u00dcks trend, mida me viimastel aastatel v\u00e4ga selgelt n\u00e4eme, on see, et poliitilised j\u00f5ud nii siin kui ka mujal maailmas on \u00f5ppinud seda t\u00e4helepanumajandust enda kasuks \u00e4ra kasutama. K\u00f5ige parem n\u00e4ide sellest on ilmselt Donald Trump Ameerika \u00dchendriikides, aga me n\u00e4eme sedasama ka siinsamas Eestis. Sisulist juttu on v\u00e4he, aga v\u00e4ga palju on konflikti ja sellist sisu, mida me oleme harjunud sotsiaalmeedias n\u00e4gema trendimas.<\/p>\n
See on t\u00f5epoolest v\u00e4ga kummaline ja on seda kummalisem, et me saame siin r\u00e4\u00e4kida v\u00f5\u00f5randumisest. Ma toon j\u00e4llegi \u00fche televisiooni n\u00e4ite. Oli kunagi \u00fcks jutusaade, milles oli palju kollaseid ja provokatiivseid teemasid. Siis toimus seal arusaamine, et reitingud on k\u00fcll head ja k\u00f5ik tundub olevat korras, aga vanemad kor\u00fcfeed, Hagi \u0160ein nende hulgas, \u00fctlesid, et pange t\u00e4hele, varem v\u00f5i hiljem t\u00fcdinevad inimesed sellest, et nad peavad provokaatoreid oma lemmikuteks. Ameerika televisioonis on v\u00e4ljend “we love to hate” (me armastame vihata \u2013 ing.k). On saated, mida me vihkame, aga mille juurde me p\u00f6\u00f6rdume tagasi, saamaks teada, mida n\u00f5medat seekord tehakse.<\/p>\n
Siia on Trump pannud t\u00f5elise vindi peale, sest ta on negatiivse t\u00e4helepanu v\u00e4ga osavalt iseenese kasuks p\u00f6\u00f6ranud. Seda kummalist n\u00e4htust on ka Eesti poliittehnoloogid \u00f5ppinud kasutama. Nimelt tuleb v\u00e4ga terav vastandumine kasuks nii mulle kui ka mu vastasele.<\/p>\n
Kui vahepeal r\u00e4\u00e4giti, et Eesti 200 peab kultuuris\u00f5ja teemasid uuesti v\u00e4lja tooma, v\u00f5i kui EKRE s\u00f5itis nende peal, siis on alati aru saada, et kui sa valid v\u00e4lja oma suurima debatipartneri, siis kedagi s\u00fc\u00fcdistades suudad sa mobiliseerida neid, kes m\u00f5tlevad sinuga samamoodi, kes r\u00e4\u00e4givad, et Eesti on kohe rohep\u00f6\u00f6rde m\u00fclkasse kadumas ja Reformierakond on Eesti Br\u00fcsselile v\u00f5i Washingtonile maha m\u00fc\u00fcnud. Sa m\u00f5tled, et k\u00fcll on hirmus, et EKRE toetajaskond suureneb, aga v\u00e4ga huvitaval kombel suureneb samal ajal alati ka vastaspoole toetus. Ja siis leitakse, et see on okei: senikaua kuni meie pool kasvab, las kasvab teine pool ka. \u00dchiskonna vaates t\u00e4hendab see polariseerumine seda, et kahe vastastikku kasvava kogukonna omavahelisi suhteid ei suudeta \u00fchel hetkel enam kontrollida ning need pinged v\u00f5ivad muutuda v\u00e4givaldseks, nagu oleme Ameerikas praegu n\u00e4inud. Eesti poliitikat iseloomustab k\u00fcll see, et k\u00f5ik, mis tundub meil pingeline, on v\u00f5rreldes keevaliste kultuuridega ikkagi \u00fcks morsipidu. Aga tahan veel kord \u00f6elda seda, et midagi paha kritiseerides me peaaegu alati seda paha v\u00f5imendame.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3218675h7b26t24.jpg\"\/)
Ilmar Raag Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
Aga miks see ikkagi on nii l\u00e4inud, kas see on poliitikas paratamatu areng v\u00f5i oleme midagi olulist maha maganud? Donald Trumpi puhul on see ju v\u00e4ga selge meediaplaan: ta p\u00e4\u00e4seb oma s\u00f5numitega nii The Atlanticusse kui ka The Suni, saab klikke Tiktokis ja temast r\u00e4\u00e4gitakse X-is. See on v\u00e4ga osavalt v\u00e4lja m\u00e4ngitud.<\/p>\n
Ma arvan, et osaliselt on see meediaplaan, aga samas teeb ta seda ka intuitiivselt. See t\u00f6\u00f6tab nii, et ta \u00fctleb midagi ja need, keda ta kritiseerib, t\u00f5usevad raevust p\u00fcsti ja hakkavad v\u00f5itlema. Kui need on juhtumisi demokraadid, siis isegi kui neil on faktiliselt \u00f5igus, provotseerivad nad omakorda vabariiklasi, kes \u00fctlevad, et \u00fcksk\u00f5ik, mida demokraat \u00fctleb, on alati vale. Sellisel kujul see vihapall toimib, enam-v\u00e4hem samamoodi nagu 2008. aasta majanduskriisis. Seal oli peamine probleem see, et keegi ei saanud enam aru, kust konflikt alguse sai v\u00f5i kus see halvaks l\u00e4inud laen asetses, sest see oli nii mitu korda edasi m\u00fc\u00fcdud. Just seet\u00f5ttu ei suutnud keegi ka seda lumepalli l\u00f5puks kontrollida.<\/p>\n
See on ka praeguse polariseerumise \u00fcks ohukohtadest: me reageerime instinktiivselt k\u00f5igele, mis on k\u00f5ige ligemal. Ka siin Eestis. Ma tean, et see erakond mulle ei meeldi, ja \u00fcksk\u00f5ik mida ta \u00fctleb, ma igaks juhuks kohe reageerin.<\/p>\n
Kui palju on teil endal tegevpoliitikuna \u2013 te peate ju poliitika m\u00e4ngureeglite j\u00e4rgi m\u00e4ngima \u2013 kiusatus seda palli edasi visata?<\/p>\n
See kiusatus on kahtlemata olemas ja ma m\u00e4rkan r\u00f5\u00f5muga, et ka mul on tekkinud oma p\u00fcsitrollid. Ma usun siiski veel sellesse teise poolde, et br\u00e4ndi v\u00f5i s\u00f5numi kujundamisel pikemas plaanis hakkab m\u00e4ngima see, et inimesed tahavad ikkagi kaasas k\u00e4ia positiivsete emotsioonidega. Isegi kui mul on \u00f5igus, aga ma raevust segasena kogu aeg peksan vasakule ja paremale, tekitab see v\u00e4simust \u2013 kogu aeg ei j\u00f5ua s\u00f5dida. Mulle meeldivad pigem need inimesed, kes astuvad konfliktist k\u00f5rvale puhtalt selle jaoks, et asjad l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida. Me saamegi aru, et igal asjal on alati erinevad varjundid ning pluss- ja miinuspooled.<\/p>\n
Ma toon n\u00e4ite \u00fchest arutlusk\u00e4igust, mis mulle meeldib: riigikantseleis t\u00f6\u00f6tades sain aru, et mulle meeldib lugeda luureraporteid. Mitte sellep\u00e4rast, et seal on tohutul hulgal saladusi, vaid erinevalt ajakirjanduses ilmunud artiklitest on neil oluline tuua v\u00e4lja poolt- ja vastuargumendid. Luureraporti eetika on see, et ta ei tohi m\u00f5jutada otsustajat, vaid peab talle andma k\u00e4tte erinevad vaatenurgad, et otsustajal oleks olemas kogu vajalik informatsioon.<\/p>\n
Aga selliseid otsuseid on lihtsal inimesel, kui tohin sellist s\u00f5na kasutada, t\u00e4nap\u00e4eval v\u00e4ga raske teha, sest informatsiooni \u00fclek\u00fcllus on meeletu. Andke kommunikatsioonieksperdina n\u00f5u: kui tahta ajaga kaasas k\u00e4ia, olla informeeritud ja teha oma elus \u00f5igeid valikuid, siis mida m\u00e4rgata, millele oma aega kulutada ja mida lugeda n\u00e4iteks pikkadel autos\u00f5itudel?<\/p>\n
Sellele t\u00fc\u00fcpilisele k\u00fcsimusele on peaaegu v\u00f5imatu h\u00e4sti vastata, sest t\u00fc\u00fcpvastus on ju see, et meediamen\u00fc\u00fc peab olema mitmekesine ja sa pead tegema j\u00f5upingutusi asjade lugemiseks, mis sulle ei meeldi. Ja sa pead neid ka siis anal\u00fc\u00fcsima, et \u00e4kki on neis siiski mingisugune iva sees. Ma k\u00fcsisin omal ajal hulk aega, kas Savisaar on t\u00f5esti nii deemonlik, nagu teda kujutatakse. Anal\u00fc\u00fcsisin erinevaid asju, mida oli kuulda ja n\u00e4ha, ning sain aru, et umbes 50 protsenti oli tulnud lihtsalt eelhoiakust. Kuid seej\u00e4rel oli n\u00e4ha ka neid hetki, kus ta \u00fctleski midagi sellist, mis mulle ei sobinud.<\/p>\n
Ma toon selle n\u00fc\u00fcd tagasi poliitikamaailma, kus elu sellises killustunud maailmas on natukene nagu jalgpalli- v\u00f5i korvpallif\u00e4nnide maailm. Poliitikaga tegeleb \u00fchiskonnas aktiivselt suhteliselt v\u00e4ike kogukond, kes on omakeskis \u00fcsna raevukates suhetes. Aga ma \u00fctleksin, et t\u00f5sised filmif\u00e4nnid, kes leiavad, et m\u00f5ni re\u017eiss\u00f6\u00f6r on t\u00e4iesti jama v\u00f5i et Hollywoodi filme ei tohi \u00fcldse vaadata, sest see madaldab inimesi, on teistesse filmikogukondadesse suhtudes samuti v\u00e4ga raevukad. Seda, mis toimub poliitikamaailmas, v\u00f5ib paralleelselt n\u00e4ha ka muus maailmas.<\/p>\n
Kui ma vaatan poliitikamaailma sisse ja n\u00e4en Tallinna linnavolikogus v\u00f5i riigikogus toimuvat, siis komisjonides teevad erinevate erakondade inimesed tihtipeale koost\u00f6\u00f6d, sest inimeste tasandil saavad nad tegelikult asjadest aru. Neil on s\u00fcdametunnistus olemas ja igas erakonnas on tegelikult m\u00f5istlikke inimesi. See on arusaamatu, kuidas see \u00fchel hetkel meediasse v\u00e4lja ei paista v\u00f5i kuidas meil on igal juhul vaja \u00fcksteist demoniseerida.<\/p>\n
Isegi nende puhul, keda me peame \u00e4\u00e4rmuslasteks \u2013 n\u00e4iteks EKRE, kes ei kuulu kindlasti mu lemmikerakondade hulka \u2013, saan ma aru, et v\u00e4ga mitmel probleemil, millest nad raevukalt r\u00e4\u00e4givad, on \u00fchiskonnas reaalne sisu. On terve rida inimesi, kellele need probleemid t\u00f5siselt muret tekitavad. K\u00f5ige valem on \u00f6elda, et neid probleeme ei ole olemas. Sellest murest tuleb aru saada. Ainult et ma arvan t\u00e4naseni, kui EKRE-st r\u00e4\u00e4kida, et nende valitud retoorika ja meetodid on valed.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Praegu, kui me seda vestlust peame, on \u00f5ues juba esimesed kevade m\u00e4rgid. See tuletab alati meelde, et l\u00e4heneb…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":112926,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,53355,21,623,28,29,19,25,10613,23,24,22,20,44151,30],"class_list":["post-112925","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-globaalne-kula","tag-headlines","tag-ilmar-raag","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-reedene-intervjuu","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vabariigi-aastapaev","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116107090545272543","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/112925","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=112925"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/112925\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/112926"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=112925"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=112925"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=112925"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}