![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3215120hbd69.jpg\")
<\/p>\n<\/p>\n
Mida veel \u00f6elda Charli XCX-i kohta, kes on muutunud v\u00e4ikestviisi p\u00e4\u00e4ster\u00f5ngaks, millest nii paljud, kes mingitki popkultuurilist adrenaliini taga ajavad, ahnelt ja kahe k\u00e4ega kinni hoiavad. Sama paljud on muidugi ka suurest t\u00fcdimusest juba ammu lahti lasknud ning vajuvad r\u00f5\u00f5msas rahutundes p\u00f5hja, kaasas lootus, et ei peaks paar aastat seda nime \u00fcldse kuskil enam n\u00e4gema. J\u00e4\u00e4b mulje, justkui jagaks m\u00f5nel p\u00e4eval seda sama lootust ka Charli XCX ise.<\/p>\n
(PS! “Brati”-pohmelli lahkab Charli peategelasena ka jaanuari l\u00f5pus USA-s kinodesse j\u00f5udnud mockumentary’s “The Moment”, mille seaduslikuks vaatamiseks tuleb Eesti vaatajal j\u00e4lgida ootus\u00e4revalt voogedastus-men\u00fc\u00fcsid.)<\/p>\n
Aga seal pimedas p\u00f5hjas ootas neid hoopis aasta \u00fcks suurim (ja seni ka k\u00f5ige edukam) film, Emerald Fenneli uusversioon Emily Bront\u00eb “Vihurim\u00e4est” koos samanimelise (“Wuthering Heights”) Charli XCX-i soundtrack’iga. Ei ole p\u00e4\u00e4su.<\/p>\n
V\u00f5ib vist \u00f6elda, et suurte Hollywoodi produktsioonide originaalmuusikaga popmuusika-soundtrack’id on sel k\u00fcmnendil v\u00e4ikese comeback’i teinud. Ja mitte lihtsalt selles m\u00f5ttes, et neid julgemini ja tihedamini tehakse ning k\u00f5vemalt promotakse, vaid neil on j\u00f5udu ka omal kahel jalal seista ning sobivuse korral oma algsest t\u00fcvest kaugemale ja k\u00f5rgemalegi v\u00f5rsuda.<\/p>\n
Esimesena hakkasid selle sajandi jooksul v\u00f5rdlemisi t\u00fchjaks j\u00e4\u00e4nud auku t\u00e4itma m\u00f6\u00f6dunud k\u00fcmnendi l\u00f5pus ilmunud filmid, kes said kuidagigi kasutada \u00e4ra uue p\u00f5lvkonna hiphopi-buumi. Kendrick Lamari ja SZA “All The Stars” v\u00f5i Post Malone’i ja Swae Lee “Sunflower” ei seostu vast neid lugusid miljardeid kordi oma k\u00f5rvadesse lasknud kuulajate jaoks ammu Black Pantheri ega Spidermaniga. Kindlasti ei ole paljud neid filme n\u00e4inudki.<\/p>\n
Sama juhtus ka viimase kahe n\u00e4itega samal ehk 2018. aastal ilmunud megahitiga “Shallow”, millel k\u00f5lanud Lady Gaga esitus v\u00f5ib j\u00e4\u00e4dagi \u00fcheks megastaari veel pikka ja uhket karj\u00e4\u00e4ri defineerivaks momendiks. Ka siis kui “A Star is Born” on saanud juba veel kaks uust\u00f6\u00f6tlust.<\/p>\n
Hiljutisematest n\u00e4idetest v\u00f5ib v\u00e4lja tuua veel Doja Cati “Vegase” filmist “Elvis”, aasta loo Grammy p\u00e4lvinud Billie Eilishi “What Was I Made For” Barbie-filmi albumilt, “F1 The Album” m\u00f6\u00f6dunud aastast, kust lendas k\u00f5ige k\u00f5rgemale Tate McRae lugu “Just Keep Watching”, aga kaasa tegi veel korralike staarideplejaad koos rohkem ja v\u00e4hem tuntud afrobeats’i artistidega, v\u00f5i koos Netflixi animatsiooniga “KPop Demon Hunters” plahvatanud “Golden”.<\/p>\n
Mainimata ei saa j\u00e4tta ka, et kuigi lugu “Friend of Mine” t\u00e4nu oma veidrusele oodatud efekti kindlasti ei saavutanud, siis t\u00f5i “Smurfide” film isegi Rihanna p\u00e4rast aastaid kestnud pausi uuesti stuudiosse. Rihanna viimane singel enne seda valmis kusjuures “Black Pantheri” teisele filmile.<\/p>\n
Aga mitte \u00fcldse Rihannast ega soundtrack’idest ei tahtnud ma r\u00e4\u00e4kida, vaid ikka Charli XCX-i “Wuthering Heightsist”, mis liigub k\u00fc\u00fcnilise v\u00f5itu ja uhkete nimedega palistatud kogumike juurest \u00fche konkreetse autorialbumini, mis usaldatakse k\u00fclastajate arvu m\u00f5ttes \u00f5nnestumisele m\u00e4\u00e4ratud filmi k\u00f5rval \u00fche praeguse aja k\u00f5vema popstaari k\u00e4tte.<\/p>\n
Ja see on iseenesest v\u00e4ga meeldiv, kui kaks korraga suurt ja aktuaalset popkultuuri-maanteed nii t\u00e4isnurkselt ristuvad. K\u00fcll aga on selle v\u00f5rra keerulisem r\u00e4\u00e4kida ainult muusikast ning film k\u00f5rvale j\u00e4tta, eriti kui Charli looga jooksma hakanud l\u00f5putiitrid minu jaoks kogu filmi terve hinde v\u00f5rra paremasse valgusesse t\u00f5stsid. K\u00f5ige ausam olekski seda arvustada vast ilma filmi n\u00e4gemata, aga seda ma enam teha ei saa. Nii et proovimegi nii palju kui v\u00f5imalik keskenduda plaadile ja v\u00e4hem materjalile, mida t\u00f5lgendatakse, sest kuulates saab kiiresti selgeks, et plaadil on ambitsioon ka filmist eraldatuna p\u00fcsti p\u00fcsida.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd, kus see reegel on paika pandud, r\u00e4\u00e4gime siis kohe siia otsa, kuidas filmi n\u00e4gemine plaadi vastuv\u00f5tmise totaalselt pea peale p\u00f6\u00f6ras. Esimeste kuulamiste ajal, kui film veel n\u00e4gemata oli, kippus Charli keelpilli-popi sees valdama tunne, nagu oleksin kinni Netflixi 19. sajandi esimesse veerandi Inglismaale (tegelikult ainult m\u00f5niteist aastat enne “Vihurim\u00e4e” ilmumist) s\u00e4titud menuseebika “Bridgertoni” m\u00f5nes ballistseenis, kus k\u00f5lab reeglina turundustrikina m\u00f5ni suurhitt justnimelt keelpilliseades. Aga filmi n\u00e4inuna saab kiiresti selgeks, et kogu see kit\u0161, millega muidugi Charlile nii v\u00f5i naa m\u00e4ngida meeldib, ja \u00fclev\u00f5lli traagika on k\u00f5ik omal kohal.<\/p>\n
Algab “Wuthering Heights” suurep\u00e4raselt. Esiksinglina k\u00fclmaks j\u00e4tnud “House” John Cale’iga l\u00f5i albumil oma j\u00e4ised ja teravad k\u00fc\u00fcnised mu turja ning siis seda enam maha raputada ei saa. Loos valitseb nii r\u00e4nk k\u00f5hedus, et seda tuleb doseerida v\u00e4ga ettevaatlikult. “Wall of Soundi” intensiivsus vastab igati oma nimele ning \u00f5udusfilmi-crescendo’de abil loodud pingega \u2013 mis ei lahene kuhugi, vaid j\u00e4\u00e4b kuulajat sama pingsalt saatma \u2013 tekitab jahmatava k\u00fcsimuse, et kellele \u00fcldse neid s\u00fcntesaatoreid vaja on?<\/p>\n
“Dying For You” v\u00f5tab seda k\u00fcsimust veel eriti t\u00f5siselt, kui asendabki loo esimeses pooles h\u00fcperpopi-s\u00fcndik\u00e4igu keelte-hakkimisega, tehes loost samal ajal ka k\u00f5ige t\u00e4psema silla “Wuthering Heightsi” ja “Brati” vahel. “Always Everywhere” ja “Chains of Love” v\u00f5tavad j\u00e4llegi totaalse maksimumi sellest melanhoolsest manipulatsioonist, mida uus stilistika lubab.<\/p>\n
Albumi ilmumise eel jagas Charli oma elevust p\u00f5geneda eelmise albumi eest hoopis uude maailma. Ning lisas veel, kuidas ta vaatas dokumentaalfilmi The Velvet Undergroundist, kus albumi ainus k\u00fclaline, John Cale \u00fctles, et iga Velvet Undergroundi lugu peab olema “elegantne ja julm”. Neid m\u00e4rks\u00f5nu tuletaski ta endale “Vihurim\u00e4e” soundtrack’i kirjutades ka pidevalt meelde.<\/p>\n
Kuigi instrumentatsioon v\u00f5ib t\u00f5esti j\u00e4tta mulje, et Charli tegutseb hoopis uues maailmas ning “Bratiga” v\u00f5rreldes on tempo tunduvalt madalam, siis tegelikult ta pigem ikkagi kohandab oma k\u00e4ekirja siit-sealt veidi \u00fcmber. T\u00f5estab k\u00fcll, et ta haare v\u00f5ib vajadusel olla laiem, kui me praegu arvata oskame, aga \u00fcldiselt siiski t\u00f5mbab sealt, kust vaja, natuke otsi kokku, ja laseb teisest k\u00fcljest veidi rohkem \u00f5hku sisse, et k\u00f5ik see filmilikkus lugudesse \u00e4ra mahutada.<\/p>\n
See ei ole otseselt negatiivne ega positiivne m\u00e4rkus, vaid lihtsalt t\u00f5demus, et “Wuthering Heights” on rohkem stilistiline edasi- v\u00f5i k\u00f5rvalearendus sellest, mida Charli juba v\u00e4ga h\u00e4sti oskab, mitte nii v\u00e4ga t\u00e4iesti uus asi.<\/p>\n
M\u00e4rks\u00f5nadele “elegantne ja julm” tabab ta see-eest v\u00e4hemalt esimese viie looga otse vastu pead. K\u00f5ik eespool mainitud lood t\u00f5mbavad v\u00e4ga graatsiliselt ja vaikselt oma k\u00fclmade teradega su nahka verele, kutsuvad endaga masohhistlikule valsile, mille jubedust looritab ilu ja vastupidi.<\/p>\n
\u00dclej\u00e4\u00e4nud plaat aga samav\u00e4\u00e4rset elegantsi ja julmuse kokteili kokku segada ei suuda. L\u00f5puks kaob kahjuks julmus v\u00f5i v\u00e4hemalt selle s\u00f5na v\u00e4\u00e4riline energia\/j\u00f5ud \u00fcldse retseptist \u00e4ra. “Seeing things” j\u00e4\u00e4bki tegelikult oma \u00fcheplaanilisuses sinna “Bridgertoni” territooriumile. Peale “Eyes of The Worldi” \u00fckski lugu otseselt millegi “uuega” ei \u00fcllatagi, “My Reminder” k\u00fcll proovib \u00fclej\u00e4\u00e4nud plaadi r\u00fctmist veidi v\u00e4lja astuda, aga on teostuselt liiga lihtne ja otsekohene.<\/p>\n
L\u00f5pulugu “Funny Mouth” saab selle balansi \u00f5nneks j\u00e4lle enam-v\u00e4hem paika ja kui loo outro kriipiv keelte kaja l\u00f5puks vaikusesse kaob, tekib m\u00f5istmine, et reis oli tervikuna oli meeldiv, mis siis, et vahepeal paistsid m\u00f5nda aega rongiaknast korduma kippuvad motiivid, mis s\u00f5idule tagasi m\u00f5eldes \u00fchtlaseks h\u00e4guks sulavad. V\u00f5ib uuesti s\u00f5ita k\u00fcll ja s\u00f5idangi.<\/p>\n