Eesti on Euroopa Liidu liikmesriigina v\u00f5tnud endale kohustuse kriminaliseerida teatud vormid vaenuk\u00f5nest. K\u00fcsimus on selles, kuidas seda kohustust t\u00e4idetakse, kirjutab Andre Hanim\u00e4gi.<\/p>\n
Vaenuk\u00f5ne kriminaliseerimise \u00fcle v\u00f5ib vaielda emotsionaalselt veel aastaid, aga aususe huvides tuleb \u00f6elda, et see vaidlus on sisuliselt juba l\u00f5ppenud. See otsus tehti ammu, juba 2008. aastal, kui Euroopa Liit vastava raamotsuse vastu v\u00f5ttis. Eesti oleks pidanud selle \u00fcle v\u00f5tma 2010. aastaks. Me ei teinud seda. N\u00fc\u00fcd on Eesti suhtes algatatud rikkumismenetlus ja selle tulemus ei ole maailmavaateline debatt, vaid rahatrahvid.<\/p>\n
Ka k\u00f5ige vingemad poliitilised \u017eestid ei muuda seda reaalsust. Isegi Urmas Reinsalu valgusfoor oma punase tulega ei peata Euroopa Liidu \u00f5iguse kohaldamist. Seda saab ignoreerida ainult ajutiselt ja maksta selle eest maksumaksja rahaga. Seet\u00f5ttu oleks aus nihutada fookus sinna, kus see tegelikult peab olema ehk milline see seadus saab olema.<\/p>\n
K\u00f5igepealt tuleb alustada hirmudest, kuna neid on palju. Vaenuk\u00f5ne ei ole poliitiline kriitika, terav arvamus, maailmavaade, solvang, rumalus ega ka sotsiaalmeedias pr\u00f6\u00f6kamine. K\u00f5ik see on ka edaspidi lubatud. Jah, ka inetult, ebaviisakalt ja piinlikult. Kui keegi kardab, et seadus vaigistab kriitikud v\u00f5i keelab “valesti m\u00f5tlemise”, siis see hirm ei p\u00f5hine eeln\u00f5u sisul. Kris K\u00e4rneri moodi internetis rumaluste r\u00e4\u00e4kimine j\u00e4\u00e4b ka edaspidi lubatuks.<\/p>\n
“T\u00f5si, \u00fchiskonna turvalisuse ohu hindamine ning selle piiride t\u00e4pne seadusesse kirjutamine on keeruline \u00fclesanne.”<\/p>\n
Vaenuk\u00f5ne on midagi muud. See on avalik \u00fcleskutse vihkamisele, diskrimineerimisele v\u00f5i v\u00e4givallale inimeste vastu nende tunnuste t\u00f5ttu viisil, mis ohustab \u00fchiskonna turvalisust. Mitte tunne, mitte solvumine, vaid oht. Ebameeldivus ei vii vangi. Vastutus tekib siis, kui k\u00f5ne hakkab p\u00e4riselt inimesi \u00fcles k\u00fctma. T\u00f5si, \u00fchiskonna turvalisuse ohu hindamine ning selle piiride t\u00e4pne seadusesse kirjutamine on keeruline \u00fclesanne.<\/p>\n
Oluline on \u00fchtlasi m\u00f5ista, kuidas me selle direktiivi \u00fcle v\u00f5tame. Valitsuse pakutav lahendus jagab inimesed sisuliselt kahte kategooriasse. Kui vaenu \u00f5hutatakse rahvuse, rassi, nahav\u00e4rvi, p\u00e4ritolu v\u00f5i usutunnistuse alusel, siis on tegemist kuriteoga. Kui aga vaenu \u00f5hutatakse soo, keele, puude, seksuaalse s\u00e4ttumuse, poliitiliste veendumuste v\u00f5i sotsiaalse ja varalise seisundi alusel, siis on see v\u00e4\u00e4rtegu.<\/p>\n
\u00dchel juhul niisiis vanglasse ja kriminaalmenetlus, teisel juhul rahatrahv. Kuigi tegu v\u00f5ib sisuliselt olla sama. See t\u00e4hendab, et seadus \u00fctleb vaikimisi, et m\u00f5ne inimese vastu \u00f5hutatud vaen on ohtlikum kui teise vastu. Seda ei saa pidada m\u00f5istlikuks, veel v\u00e4hem \u00f5iglaseks.<\/p>\n
P\u00f5hiseadus ei tunne “v\u00e4hem kaitstavaid” inimesi. Eesti p\u00f5hiseaduse \u00a7 12 \u00fctleb \u00fcheselt, et kedagi ei tohi diskrimineerida. Seal on loetletud rohkem tunnuseid kui eeln\u00f5us ja r\u00f5hutatud, et see loetelu ei ole ammendav. Ka kehtivas \u00f5iguses on vaenu \u00f5hutamise aluseid rohkem.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd loome hierarhia, milles \u00fched tunnused muutuvad olulisemaks kui teised ning seda argumendiga, et v\u00f5tame \u00fcle direktiivi miinimumm\u00e4\u00e4ra. See on tihtipeale m\u00f5istlik, aga antud juhul pole legitiimne ega loogiline p\u00f5hjus. See on vastuolus nii p\u00f5hiseaduse m\u00f5tte kui ka elementaarse \u00f5iglustundega.<\/p>\n
Kummastav on, et Reformierakond on sellelt t\u00f5demuselt irdunud. Veel 2020. aastal \u00fctles Reformierakond v\u00e4ga selgelt, et ei ole olemas v\u00e4hem kaitstavaid inimesi ning andis opositsioonis sisse vaenuk\u00f5ne eeln\u00f5u, kus ei jagatud inimesi kaheks. Sama hoiak p\u00fcsis ka 2023. aastal, kui vaenuk\u00f5ne eeln\u00f5u j\u00f5udis riigikogus esimese lugemiseni reformierakondlasest justiitsministri eestvedamisel.<\/p>\n
Praegu p\u00fc\u00fcab peaministrierakond koalitsioonipartneriga p\u00f5hjendada, miks v\u00f5imalik oht s\u00f5ltub sellest, kelle vastu see on suunatud. See on oluline, kuid kahetsusv\u00e4\u00e4rne suunamuutus. M\u00f5istlik seadus ei jaga inimesi olulisemateks ja v\u00e4hem olulisteks. \u00d5igusriik ei tee seda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti on Euroopa Liidu liikmesriigina v\u00f5tnud endale kohustuse kriminaliseerida teatud vormid vaenuk\u00f5nest. K\u00fcsimus on selles, kuidas seda kohustust…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":55061,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[13337,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,643,1801,23,24,22,20,33658,33661,53392,30],"class_list":["post-112995","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-andre-hanimagi","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-reformierakond","tag-sde","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vaenukone","tag-vaenukone-kriminaliseerimine","tag-vaenukone-seadus","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116107605639202235","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/112995","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=112995"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/112995\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/55061"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=112995"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=112995"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=112995"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}