{"id":113183,"date":"2026-02-21T14:13:18","date_gmt":"2026-02-21T14:13:18","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/113183\/"},"modified":"2026-02-21T14:13:18","modified_gmt":"2026-02-21T14:13:18","slug":"uksildus-on-tihedalt-seotud-isiksuseomadustega-eriti-neurootilisusega-psuuhika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/113183\/","title":{"rendered":"\u00dcksildus on tihedalt seotud isiksuseomadustega, eriti neurootilisusega | Ps\u00fc\u00fchika"},"content":{"rendered":"<p>\u00dcksildus painab kogu maailmas \u00fcha enamaid inimesi. N\u00fc\u00fcd selgub, et inimese enda isikuomadused m\u00e4ngivad \u00fcksilduse tekkel v\u00f5rreldes muude teguritega suurematki rolli kui seni arvatud.<\/p>\n<p>Eesti ja muude maade teadlased eesotsas Ren\u00e9 M\u00f5ttusega Tartu \u00dclikoolist ja Edinburghi \u00dclikoolist ning Paddy Maheriga Londoni \u00dclikoolist uurisid Eesti Geenivaramus talletatud andmete abiga, kuidas on inimese \u00fcksildustunne seotud inimese isikuomaduste kirjeldusega niinimetatud Suure Viisiku mudelis.<\/p>\n<p>Suure Viisiku mudel kirjeldab inimese iseloomu viie p\u00f5hiomaduse kaudu: avatus, meelekindlus, ekstravertsus, leplikkus ja neurootilisus.<\/p>\n<p>Ligi 22 tuhande inimese k\u00fcsitlustulemuste anal\u00fc\u00fcsist ilmnes, et viiest p\u00f5hiomadusest on \u00fcksildustunne k\u00f5ige tugevamalt seondatav neurootilisusega ehk kalduvusega tunda sageli negatiivseid emotsioone.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" style=\"width: 100%;\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/558447h58e7.png\"\/><\/p>\n<p>N\u00f5rgemalt avaldus seos \u00fcksilduse ja ekstravertsuse vahel: mida v\u00e4hem ekstravertsust ehk mida rohkem introvertsust, seda suurem on ka \u00fcksildustunde t\u00f5en\u00e4osus.<\/p>\n<p>Seda seost oli teadlaste s\u00f5nul ka oodata, sest introvertsemad inimesed suhtlevad teistega v\u00e4hem, kuid seos oli siiski n\u00f5rgem kui arvata v\u00f5inuks.<\/p>\n<p>\u00dclej\u00e4\u00e4nud kolme Suure Viisiku omadusega \u00fcksildusel m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset seost ei ilmnenud.<\/p>\n<p>Kokku aga seletavad Suure Viisiku isikuomadused inimese \u00fcksildustunnet \u00fcsna t\u00e4pselt 50 protsendi ulatuses. \u00dclej\u00e4\u00e4nud osa tuleneb k\u00f5igist muudest v\u00f5imalikest teguritest, mida teadlased ses uuringus ei k\u00e4sitlenud.<\/p>\n<p>Aga et samalaadne uuring tehti geenivaramu andmete p\u00f5hjal v\u00e4iksemas mahus ka umbes k\u00fcmme aastat tagasi, saavad teadlased n\u00fc\u00fcd t\u00f5deda v\u00e4hemalt seda, et isikuomaduste ja \u00fcksildustunde vaheline seos on ka ajas \u00fcsna p\u00fcsiv.<\/p>\n<p>Ajakirjas <a href=\"https:\/\/onlinelibrary.wiley.com\/doi\/10.1111\/jopy.70048\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Journal of Personality<\/a> avaldatud tulemustest j\u00e4reldub, et \u00fcksildustunne ei tulene pelgalt sotsiaalsete kontaktide v\u00e4hesusest, vaid seniarvatust suuremal m\u00e4\u00e4ral ka isikuomadustest enestest.<\/p>\n<p>\u00dcksildust tuleb seega k\u00e4sitleda mitmetahulise n\u00e4htusena, mille p\u00f5hjuslike aspektide parem tundmine aitab seda t\u00f5husamalt ennetada ja leevendada.<\/p>\n<p>Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmasp\u00e4evast reedeni ca kell 8.35 ja laup\u00e4eval ca kell 8.25.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00dcksildus painab kogu maailmas \u00fcha enamaid inimesi. N\u00fc\u00fcd selgub, et inimese enda isikuomadused m\u00e4ngivad \u00fcksilduse tekkel v\u00f5rreldes muude&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":113184,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,53454,34,36,31,32,21,28,29,53455,19,25,47792,53453,23,24,19469,22,20,30],"class_list":["post-113183","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-ekstravertsus","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-neurootilisus","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rene-mottus","tag-suur-viisik","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uksildus","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116109037045422182","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/113183","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=113183"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/113183\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/113184"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=113183"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=113183"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=113183"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}