Eestis plaanib kasutusele v\u00f5tta toiduainete m\u00e4rgistamise s\u00fcsteemi, mis peaks soosima inimesi tegema tervislikumaid valikuid. Kuigi m\u00e4rgistuse \u00fclev\u00f5tmine oleks vabatahtlik, leiab p\u00f5llumajandus-kaubanduskoda, et see on ettev\u00f5tjate survestamine. Ka tekitavat lisam\u00e4rgistus inimeste seas segadust.<\/p>\n
Juba praegu v\u00f5ib poodides leida \u00fcksjagu tooteid, mille pakendil olev Nutri-Score m\u00e4rgistus n\u00e4itab toote tervislikkust v\u00e4rvide ja t\u00e4htedega. Nii-\u00f6elda toiduvalgusfoori m\u00e4rgistuse reegel on v\u00e4ga lihtne – mida rohelisem, seda tervislikum. <\/p>\n
“Nutri-Score m\u00e4rgis v\u00f5tab arvesse negatiivse poole pealt kogu energiat, k\u00fcllastunud rasvhappeid, soola, suhkruid ja positiivse poole peal kiudaineid, puuviljade ja k\u00f6\u00f6giviljade sisaldust. Need on k\u00f5ik need aspektid, millele me soovime, et inimesed oma toitumisel t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6raksid,” s\u00f5nas TAI toitumisvaldkonna juht Janne Lauk.<\/p>\n
Laugu s\u00f5nul on vastav info k\u00fcll pakenditel olemas, kuid selle leidmine v\u00f5ib osutuda keeruliseks. Spetsiaalne m\u00e4rgis peaks aitama tervislikumaid valikuid teha. Kui algselt oli kavas toidutervislikust t\u00e4histav m\u00e4rgistus kasutusele v\u00f5tta \u00fcle Euroopa, siis Itaalia vastuseisu t\u00f5ttu kukkus see plaan l\u00e4bi. Kuna v\u00e4ikeriigil pole m\u00f5istlik oma m\u00e4rgist luua, kaalub Eesti Nutri-Score m\u00e4rgistuse kasutusele v\u00f5tmist. <\/p>\n
“K\u00f5igi selliste m\u00e4rgistuste kasutamine on vabatahtlik ehk selle m\u00e4\u00e4rusega me sisuliselt looksime lihtsalt v\u00f5imaluse Eesti ettev\u00f5tjatele Nutri-Score’i kasutada,” lausus p\u00f5llumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna n\u00f5unik Hellika Kallaste.<\/p>\n
Kuigi m\u00e4rgistuse kasutamine oleks vabatahtlik, peab p\u00f5llumajandus-kaubanduskoda seda siiski vaikivaks survestamiseks. Ka ei pea nad Nutri-Score m\u00f5istlikuks, sest see annab toiduainetele hinnangu, kuigi neid ei ole v\u00f5imalik lahterdada headeks ja halbadeks. <\/p>\n
“Selle valgusfoori h\u00e4da ongi selles, et inimene peab olema v\u00e4ga teadlik valikutel ehk punane ei t\u00e4henda alati seda, et stopp, \u00e4ra s\u00f6\u00f6 ja \u00e4ra tarbi. Vaid punane v\u00f5ib teatud valdkonnas t\u00e4heldada ohtu, et inimene v\u00f5ib seda tarbida liiast ja see ei ole tema tervislikust vaatest k\u00f5ige parem. Aga punasesse v\u00f5ivad sattuda ka tooted, millel on v\u00e4ga k\u00f5rge mikroelementide sisaldus, mida inimestel on h\u00e4dasti samuti vaja,” s\u00f5nas p\u00f5llumajandus-kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar.<\/p>\n
Lindsaare s\u00f5nul on suur oht, et sellise m\u00e4rgistuse puhul hakkavad inimesed v\u00f5rdlema omavahel v\u00f5rreldamatuid tooteid, nagu n\u00e4iteks vorsti hakklihaga. Ka v\u00f5ib valgusfoorim\u00e4rgistus viia kurioosumiteni, kus jookidest on tervislikuks tunnistatud vaid vesi, samas kui k\u00f5rge kaltsiumi ja rasvlahustavate vitamiinide sisaldusega t\u00e4ispiima peetakse v\u00e4hem tervislikuks.<\/p>\n
“Nutri-Score ei liigita toite heaks ja halvaks, ei \u00fctle, et on tervislik ja ei ole. Ta esitab selle sama pakendil oleva toitumisalase teave lihtsamal kujul, skaala ja t\u00e4htede abil. Kui me seisame seal leivariiuli ees, siis me saame vaadata neid erinevaid leivatooteid ja teha seal siis see parem valik,” \u00fctles Kallaste.<\/p>\n
Nutri-Score on kasutusel Prantsusmaal, Belgias, Saksamaal, Luksemburgis, Hollandis, Hispaanias ja \u0160veitsis. S\u00fcgisel selgub, kas ka Eesti liitub selle s\u00fcsteemiga.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eestis plaanib kasutusele v\u00f5tta toiduainete m\u00e4rgistamise s\u00fcsteemi, mis peaks soosima inimesi tegema tervislikumaid valikuid. Kuigi m\u00e4rgistuse \u00fclev\u00f5tmine oleks…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":113326,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,53498,53499,28,29,95,34305,19,53500,53497,25,53496,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-113325","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hellika-kallaste","tag-janne-lauk","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-meeli-lindsaar","tag-news","tag-nutri-score","tag-pollumajandus-kaubanduskoda","tag-populaarseimad-lood","tag-toidumargistus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116110295246225156","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/113325","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=113325"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/113325\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/113326"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=113325"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=113325"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=113325"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}