Noor naine Lise v\u00f5tab puhkust, ostab erksates toonides kost\u00fc\u00fcmi ja s\u00f5idab varahommikuse lennuga \u00fchte l\u00f5unamaa linna. Plaan on kindel, aeg tiksub halastamatult, uurijatele tuleb j\u00e4tta v\u00e4rvikas j\u00e4ljerida ja leida oma lavastusse veel viimane osat\u00e4itja.<\/p>\n
\u0160oti kirjaniku ja esseisti Muriel Sparki (1918\u20132006) tagurpidi detektiivromaan on lakooniline lugu juhusest ja paratamatusest, v\u00f5imust ja vabadusest, ettekuulutusest ja surmast. Romaani tausta avab t\u00f5lkija Andrus Lauringson oma saates\u00f5nas.<\/p>\n
<\/p>\n
Katkend
Muriel Spark
“Juhiiste”<\/p>\n
I<\/p>\n
“Ja riidele ei j\u00e4\u00e4 plekke,” \u00fctleb m\u00fc\u00fcjatar.<\/p>\n
“Ei j\u00e4\u00e4 plekke?”<\/p>\n
“See on uus kangas,” \u00fctleb m\u00fc\u00fcjatar. “Eriliselt t\u00f6\u00f6deldud. Ei m\u00e4\u00e4rdu. Et kui te sellele nagu veidi j\u00e4\u00e4tist v\u00f5i tilga kohvi peale ajate, siis ei j\u00e4\u00e4 plekki.”<\/p>\n
Klient, noor naine, hakkab \u00e4kitselt kaeluse haaki rebima, sikutades kleidi lukku lahti. Ta \u00fctleb: “V\u00f5tke see mul seljast. V\u00f5tke \u00e4ra, kohemaid.”<\/p>\n
M\u00fc\u00fcjatar t\u00f5stab h\u00e4\u00e4lt kliendi peale, kes oli veel hetk tagasi olnud erksav\u00e4rvilisest kleidist lausa vaimustuses. Sellel on rohelise-\u00adlillaruuduline muster valgel taustal, rohelistel ruutudel on sinised t\u00e4pid ja lilladel alpikannikarva t\u00e4pid. See tegumood pole olnud menukas, teised plekke h\u00fclgavast kangast kleidid osteti \u00e4ra, aga see kleit, mis on sama l\u00f5ikega, kuid teises suuruses kui kolm laos rippuvat kleiti, mis ootavad j\u00e4rgmise n\u00e4dala suurt allahindlust, on olnud enamiku klientide jaoks liiga v\u00e4rvikas. Aga klient, kes n\u00fc\u00fcd kiirelt kleidist v\u00e4lja astub ja selle suurima \u00e4rritusega p\u00f5randale viskab, oli \u00e4sja seda selga proovides rahulolust veel peaaegu naeratanud. Ta oli \u00f6elnud: “See on minu kleit.” M\u00fc\u00fcjatar oli \u00f6elnud, et seda peab l\u00fchemaks tegema. “Hea k\u00fcll,” oli \u00f6elnud klient, “aga mul on seda homme vaja.”\u00a0\u2013 “Enne reedet me ei j\u00f5ua, vabandust,” oli m\u00fc\u00fcjatar vastanud. “Ah, ma teen seda siis ise,” oli \u00f6elnud klient ja ennast ringi keeranud, et kleiti p\u00f5randapeeglist k\u00fclje pealt imetleda. “See sobib h\u00e4sti. Toredad v\u00e4rvid,” \u00fctles ta.<\/p>\n
“Ja sellele ei j\u00e4\u00e4 plekke,” oli \u00f6elnud m\u00fc\u00fcjatar, pilk r\u00e4ndamas teisele m\u00e4\u00e4rdumatule ja samav\u00f5rd m\u00fc\u00fcdamatule suvekleidile, mida ta ilmselt lootis n\u00fc\u00fcd rahulolevale kliendile pakkuda.<\/p>\n
“Ei j\u00e4\u00e4 plekke?”<\/p>\n
Klient on kleidi k\u00f5rvale visanud.<\/p>\n
M\u00fc\u00fcjatar r\u00e4\u00e4gib k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega, nagu aitaks see tal asju selgitada. “Eriliselt t\u00f6\u00f6deldud kangas… Kui te sellele nagu tilga \u0161errit peale ajate, siis p\u00fchite lihtsalt maha. Kuulge proua, te rebite kaeluse katki.”<\/p>\n
“Kas te arvate, et ma ajan omale asju peale?” kriiskab klient. “Kas ma n\u00e4en v\u00e4lja nii, nagu ma ei oskaks korralikult s\u00fc\u00fca?”<\/p>\n
“Proua, ma lihtsalt m\u00e4rkisin kanga kohta, et kui te r\u00e4\u00e4gite, et l\u00e4hete v\u00e4lismaale puhkama, siis reisi peal tekib alati plekke. Palun \u00e4rge k\u00e4ituge meie riietega niimoodi. Ma lihtsalt \u00fctlesin, et see on plekke h\u00fclgav, aga teie hakkasite \u00e4kitselt kisama, kuigi teile see kleit enne meeldis.”<\/p>\n
“Kes teilt k\u00fcsis plekke h\u00fclgavat kleiti?” k\u00e4rgib klient ja paneb ruttu ja otsusekindlalt oma pluusi ja seeliku selga tagasi.<\/p>\n
“Teile ju meeldisid need v\u00e4rvid?” kisab t\u00fcdruk. “Mis vahet seal on, kas see h\u00fclgab plekke, kui see kangas teile meeldis, enne kui seda teada saite?”<\/p>\n
Klient haarab oma k\u00e4ekoti ja l\u00e4heb peaaegu joostes ukse poole, samal ajal kui kaks teist m\u00fc\u00fcjatari ja klienti ahhetavad ning talle ammuli\u00adsui j\u00e4rele vahivad. Ta p\u00f6\u00f6rab uksel ringi, et tagasi vaadata, ja n\u00e4hes, et on olukorrast v\u00f5itjana v\u00e4ljunud, lausub rahuloleval n\u00e4ol ilmseks \u00f5igustuseks: “Ma ei lase ennast solvata!”<\/p>\n
Ta k\u00f5nnib m\u00f6\u00f6da aven\u00fc\u00fcd, otsides vaateakendelt kleiti, mida tal vaja on, seda tarvilikku kleiti. Tal on huuled veidi paokil, temal, kelle huuled on tavaliselt kokku surutud igap\u00e4evasest rahulolematusest raamatupidamisb\u00fcroos, kus ta on t\u00f6\u00f6tanud pidevalt, v\u00e4lja arvatud haiguskuud, alates kaheksateistk\u00fcmnendast eluaastast, seega kuusteist aastat ja m\u00f5ned kuud peale. Kui ta ei r\u00e4\u00e4gi ega s\u00f6\u00f6, on tema huuled tavaliselt kokku surutud nagu joon bilansilehel, saanud sirge markeeringu tema vanamoodsalt huulepulgalt, l\u00f5plik ja hindav suu, t\u00e4ppisinstrument, pisiasjade vardja; talle allub viis t\u00fcdrukut ja kaks meest. Tema allub kahele naisele ja viiele mehele. Tema vahetu \u00fclemus oli reede p\u00e4rastl\u00f5una talle lahkesti vabaks andnud. “Sa pead veel pakkima, Lise. Mine koju, paki ja puhka.” Ta oli vastu punninud. “Mul pole vaja puhata. Mul on veel nii palju t\u00f6\u00f6d teha. Vaata\u00a0\u2013 see k\u00f5ik siin.”\u00a0\u00dclemus, v\u00e4ike paks mees, vaatas teda hirmunult l\u00e4bi \u00adprillide. Lise naeratas ja langetas pea laua kohale. “See v\u00f5ib oodata, kuni sa tagasi tuled,” lausus mees, ja kui Lise talle otsa vaatas, paistis l\u00e4bi tema raamideta prillide julgust ja trotsi. Siis hakkas naine h\u00fcsteeriliselt naerma. Ta l\u00f5petas naermise ja hakkas lahinal nutma, samal ajal kui teiste laudade tagune sagin ja v\u00e4ikese paksu \u00fclemuse j\u00f5nksatav taandumine andsid talle m\u00e4rku, et ta oli j\u00e4lle teinud midagi, mida ta polnud viis aastat teinud. Tualettruumi joostes karjus ta \u00fcle kogu kontori, mille t\u00f6\u00f6tajad p\u00fc\u00fcdsid talle \u00fchel v\u00f5i teisel moel j\u00e4rgneda v\u00f5i teda aidata. “J\u00e4tke mind rahule! See pole oluline. Mis vahet seal on?” Pool tundi hiljem \u00fctlesid nad: “Sul on p\u00e4riselt puhkust vaja, Lise. Sa pead puhkama minema.”\u00a0\u2013 “Seda ma teengi,” s\u00f5nas ta, “l\u00e4hen naudin elu parimaid hetki,” ja vaatas oma kaht mees- ja viit nais\u00adalluvat ning v\u00e4risevat \u00fclemust, vaatas \u00fckshaaval, noolsirgete huultega, mis v\u00f5inuks neile k\u00f5igile kriipsu peale t\u00f5mmata.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd, kui ta p\u00e4rast poest lahkumist m\u00f6\u00f6da t\u00e4navat k\u00f5nnib, on tema huuled kergelt paokil, justkui otsiksid mingit salajast maitset. Tema ninas\u00f5\u00f5rmed ja silmad on k\u00fcbeke rohkem lahti kui tavaliselt, m\u00e4rkamatult, kuid s\u00fcvenenult aitavad nad tema paokil huuli samal eesm\u00e4rgil: nuuskida v\u00e4lja kleit, mille ta peab saama.<\/p>\n
Ta muudab kaubamaja ukse juures kurssi ja siseneb. Vabaajar\u00f5ivaste osakond: kleit on leitud! Sidrunkollane \u00fclaosa, mille juurde k\u00e4ib erksa oran\u017ei-sirelikarva-sinise V-mustriga seelik. “Kas see on valmistatud plekke h\u00fclgavast kangast?” k\u00fcsib ta, kui on selle selga pannud ja ennast peeglist vaatab. “Plekke h\u00fclgavast? Ma ei tea, proua. See on pestavast puuvillast, kuigi mina viiksin ta pigem keemilisse puhastusse. See v\u00f5ib kokku t\u00f5mmata.” Lise naerab ja t\u00fcdruk teatab: “Meil vist polegi midagi p\u00e4ris plekke h\u00fclgavat. Ma pole millestki sellisest kuulnudki.” Lise t\u00f5mbab suu sirgeks kriipsuks. Seej\u00e4rel teatab ta: “Ma v\u00f5tan selle.” Vahepeal t\u00f5mbab ta riidepuult kitsaste punaste ja valgete triipude ning valge kraega suvemantli, ta proovib seda ruttu uue kost\u00fc\u00fcmi peal. “Need kaks muidugi ei sobi kokku,” nendib m\u00fc\u00fcjaneiu. “Te peaksite neid eraldi vaatama.”<\/p>\n
Lise ei n\u00e4i kuulavat. Ta uurib ennast. \u00dchelt ja teiselt poolt prooviruumi peeglist. Ta hoiab mantlit lahtiselt kost\u00fc\u00fcmi peal. Tema huuled avanevad ja silmad l\u00e4hevad pilukile, ta hingab hetkeks nagu transis olles.<\/p>\n
M\u00fc\u00fcjatar m\u00e4rgib: “Te ei n\u00e4e niimoodi seda mantlit t\u00e4ies ilus, proua, selle kost\u00fc\u00fcmi peal.”<\/p>\n
Lise paistab teda j\u00e4rsku kuulvat, ta avab silmad ja sulgeb huuled. T\u00fcdruk s\u00f5nab: “Te ei saa neid koos kanda, aga see on kena mantel, lihtsa kost\u00fc\u00fcmi peal kandmiseks, valge v\u00f5i tumesinine, v\u00f5i \u00f5htuti…”<\/p>\n
“Need sobivad h\u00e4sti kokku,” \u00fctleb Lise, v\u00f5tab mantli seljast ja ulatab selle ettevaatlikult t\u00fcdrukule. “Ma v\u00f5tan selle, ja kost\u00fc\u00fcmi kah. Ma v\u00f5in ise l\u00fchemaks teha.” Ta haarab oma pluusi ja seeliku ning \u00fctleb t\u00fcdrukule: “Need kleidi ja mantli v\u00e4rvid on minu jaoks t\u00e4pselt \u00f5iged. V\u00e4ga loomulikud v\u00e4rvid.”<\/p>\n
T\u00fcdruk nendib lepitavalt: “Peamine on see, kuidas te ise ennast neis riietes tunnete, proua, kas pole? Teie ju peate neid kandma.” Lise n\u00f6\u00f6bib pluusi taunivalt kinni. Ta l\u00e4heb t\u00fcdruku j\u00e4rel m\u00fc\u00fcgisaali, maksab arve, ootab vahetusraha, ja kui t\u00fcdruk ulatab talle esiteks vahetusraha ja seej\u00e4rel suure paksust paberist koti, milles on tema v\u00e4rsked ostud, avab ta koti just nii palju, et sisse piiluda, k\u00e4si kotti panna ning rebida kummagi r\u00f5ivaeseme \u00fcmbert siidpaber nurgast katki. Ta ilmselgelt kontrollib, kas talle anti \u00f5iged r\u00f5ivad. T\u00fcdruk hakkab midagi \u00fctlema, arvatavasti “Kas k\u00f5ik on korras?” v\u00f5i “Ait\u00e4h, proua, head aega!” v\u00f5i isegi “\u00c4rge muretsege, k\u00f5ik on seal”. Kuid Lise avab esimesena suu ja teatab: “Need v\u00e4rvid sobivad ideaalselt kokku. Inimesed siin p\u00f5hjas ei tea v\u00e4rvidest midagi. Nad on konservatiivsed ja vanamoelised. V\u00e4hemasti teie v\u00f5iksite seda teada! Need v\u00e4rvid sobivad minu meelest loomulikult kokku. T\u00e4iesti loomulikult.” Ta ei j\u00e4\u00e4 vastust ootama; ta ei suundu mitte lifti, vaid alla viiva eskalaatori poole, r\u00fchkides sihikindlalt m\u00f6\u00f6da l\u00fchikest rada, mis viib riidepuudel rippuvate kleitide vahelt l\u00e4bi.<\/p>\n
Ta j\u00e4\u00e4b j\u00e4rsku eskalaatori ees seisma ja vaatab tagasi, seej\u00e4rel naeratab, nagu n\u00e4eks ja kuuleks midagi, mida oligi oodanud. M\u00fc\u00fcjatar, kes arvab, et klient on juba eskalaatoril ning vaate- ja kuulmisulatusest v\u00e4ljas, on p\u00f6\u00f6rdunud teise mustas kleidis m\u00fc\u00fcjanna poole. “K\u00f5ik need v\u00e4rvid niimoodi koos!” \u00fctleb ta. “Sellised uskumatud v\u00e4rvid! Ta \u00fctles, et need on t\u00e4iesti loomulikud. Loomulikud! Ta \u00fctles, et siin p\u00f5hjas…” Tema h\u00e4\u00e4l katkeb, kui ta m\u00e4rkab, et Lise vaatab ja kuulab. T\u00fcdruk j\u00e4tab mulje, et jahmerdab riidepuul oleva kleidiga ja r\u00e4\u00e4gib millestki muust, p\u00fc\u00fcdes ilmet mitte kuigi m\u00e4rgatavalt muuta. Lise naerab valjusti ja s\u00f5idab eskalaatoriga alla.<\/p>\n
“Olgu, m\u00f5nusat reisi, Lise,” kostab h\u00e4\u00e4l telefonist. “Saada mulle postkaart.”<\/p>\n
“Jah, muidugi,” \u00fctleb Lise ja hakkab s\u00fcdamest naerma, kui on toru hargile pannud. Ta ei l\u00f5peta. Ta l\u00e4heb kraanikausi juurde ja t\u00e4idab klaasi veega, mille ta kuristades \u00e4ra joob, seej\u00e4rel veel \u00fche, ning naerust endiselt peaaegu l\u00e4mbudes veel \u00fche. Ta l\u00f5petab naermise ja \u00fctleb n\u00fc\u00fcd s\u00fcgavalt hingates tummale telefonile: “Muidugi. Jah, muidugi.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Noor naine Lise v\u00f5tab puhkust, ostab erksates toonides kost\u00fc\u00fcmi ja s\u00f5idab varahommikuse lennuga \u00fchte l\u00f5unamaa linna. Plaan on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":11347,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,7843,7841,140,7842],"class_list":{"0":"post-11346","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-juhiiste","15":"tag-loomingu-raamatukogu","16":"tag-meelelahutus","17":"tag-muriel-spark"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11346","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11346"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11346\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/11347"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11346"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11346"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11346"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}