{"id":113579,"date":"2026-02-22T10:37:13","date_gmt":"2026-02-22T10:37:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/113579\/"},"modified":"2026-02-22T10:37:13","modified_gmt":"2026-02-22T10:37:13","slug":"merike-jurilo-vajame-terviklikku-uldhariduse-oppekava-revisjoni-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/113579\/","title":{"rendered":"Merike J\u00fcrilo: vajame terviklikku \u00fcldhariduse \u00f5ppekava revisjoni | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Vajame terviklikku \u00fcldhariduse \u00f5ppekava revisjoni, mis arvestab nii noorte arengups\u00fchholoogiat, \u00f5petajate tegelikke v\u00f5imalusi kui ka \u00fchiskonna muutuvaid vajadusi, kirjutab Merike J\u00fcrilo.<\/p>\n

Haridusest r\u00e4\u00e4kimine on Eestis pidevalt avaliku arutelu keskmes. \u00d5petajate ja tugispetsialistide nappus, \u00f5ppekavade maht, vaimne tervis, \u00f5pilaste ja \u00f5petajate t\u00f6\u00f6koormus, ebav\u00f5rdsus ning pidevad reformid on teemad, mis korduvad tuimestava j\u00e4rjekindlusega.<\/p>\n

Siseturvalisuse valdkonnas tajume kasvava murega nii noorte vaimse tervise probleemide kasvu kui ka kehalise vastupidavuse tahaplaanile j\u00e4\u00e4mist.<\/p>\n

T\u00e4navune inimarengu aruanne <\/a>keskendub haridusele ning p\u00fc\u00fcab hariduse s\u00f5lmk\u00fcsimusi vaadelda tervikuna, mis kindlasti on v\u00e4\u00e4rtus omaette. Samal ajal ei saa ma aga lapsevanemana salata kerget skepsist, et antud aruannegi midagi muudab.<\/p>\n

Olen koos oma lastega k\u00e4inud \u00fcldhariduse teed ligi kaksk\u00fcmmend viis aastat ning selle aja jooksul ei ole ma m\u00e4rganud sisulist paradigmanihet. Suurim muutus on olnud digivahendite lisandumine, mis on teinud v\u00f5imalikuks \u00f5pilastele hinnete v\u00f5i \u00f5pi\u00fclesannete andmise ka s\u00fcda\u00f6\u00f6sel v\u00f5i n\u00e4dalavahetuste varahommikutel. P\u00fc\u00fcdes siiski hoida positiivset lootust, et ehk on l\u00f5puks koost\u00f6iselt valmidust midagi p\u00e4riselt muuta, mitte vaid s\u00f5nades t\u00f5deda.<\/p>\n

Mind k\u00f5netasid m\u00f5tted, mis k\u00f5lasid inimarengu aruande peatoimetaja Eneli Kindsiko s\u00f5nades “Plekktrummi” saates<\/a>: inimeseks olemise kunst vajab toetamist ka koolis ning \u00f5ppimine ei saa t\u00e4hendada l\u00f5putut \u00f5ppemahu kasvatamist.<\/p>\n

Need on m\u00f5tted, mida on kogenud pea iga lapsevanem, kui koolit\u00f6\u00f6d venivad s\u00fcda\u00f6\u00f6sse. Piisab pilgust riiklikule p\u00f5hikooli v\u00f5i g\u00fcmnaasiumi \u00f5ppekavale \u2013 sadade lehek\u00fclgede kaupa eesm\u00e4rke, p\u00e4devusi ja \u00f5pitulemusi, kus iga ainevaldkond v\u00f5istleb t\u00e4helepanu ja aja p\u00e4rast. Sellises konkurentsis tunnevad \u00f5petajad, et aega on liiga v\u00e4he, ning \u00f5pilased ja lapsevanemad, et neilt oodatakse liiga palju.<\/p>\n

K\u00fcsimus ei ole ainult mahus, vaid fookuses. Rahvusvahelised uuringud (OECD, UNESCO, WHO) osutavad \u00fcha selgemalt, et t\u00e4nases ja homses maailmas vajab noor inimene \u00fcldharidusest lahkudes eesk\u00e4tt tugevaid tuumoskusi: kriitilist m\u00f5tlemist, enesejuhtimist, koost\u00f6\u00f6oskust, digip\u00e4devust, vaimset vastupidavust ning v\u00f5imet \u00f5ppida kogu elu. Just need oskused aitavad s\u00e4ilitada toimetulekut ja arengutahet kiiresti muutuvas \u00fchiskonnas ning loovad vundamendi edasiseks \u00f5ppimiseks.<\/p>\n

Me ei vaja niiv\u00f5rd maksimaalselt p\u00e4he tuubitud teadmistega noort, vaid vaimselt ja f\u00fc\u00fcsiliselt tasakaalus noort, kes oskab teadmisi m\u00f5testada, oma aega ja energiat juhtida ning teha teadlikke valikuid tuginedes olulisimatele baasteadmistele loodusteadusest, matemaatikast, kultuurist ja keelest.<\/p>\n

“Iga ainevaldkond justkui lisab, kuid keegi ei ole julgenud v\u00f5i tahtnud otsustada, mida v\u00f5iks v\u00e4lja j\u00e4tta.”<\/p>\n

Nii j\u00f5uame paratamatult \u00fcldhariduse riikliku \u00f5ppekavani. Aus ei ole l\u00e4henemine, et p\u00f5hikooli riiklik \u00f5ppekava kirjeldab kogu maailmarahu ning \u00f5petaja \u00f5lgadel on kohustus selles r\u00e4gastikus laveerida nii, et k\u00f5ik oleksid \u00f5nnelikud. \u00d5ppekava j\u00e4tab mulje riiklikul tasandil koost\u00f6isuse puudumisest. Iga ainevaldkond justkui lisab, kuid keegi ei ole julgenud v\u00f5i tahtnud otsustada, mida v\u00f5iks v\u00e4lja j\u00e4tta.<\/p>\n

Rakendusk\u00f5rghariduses oleme pidanud selliseid valikuid koost\u00f6iselt tegema l\u00e4htudes nii ajaressursist kui ka kaasaja vajadustest. N\u00e4iteks politseit\u00f6\u00f6 \u00f5ppekava puhul oleks lihtne uppuda ootuste ja n\u00f5udmiste merre, kuid seda ei ole tehtud. On olnud julgust keskenduda tuumkompetentsidele, sidustada teadmised ja oskused tervikuks ning arvestada realistlikult \u00f5ppuri ajaressursiga. Sama julgust on vaja ka \u00fcldhariduses.<\/p>\n

\u00dcldhariduse \u00f5ppurite t\u00f6\u00f6koormus on kindlasti t\u00e4helepanu vajav teema. Kui liita p\u00f5hikooli kolmanda kooliastme koolip\u00e4evade pikkus, temaatiline killustatus ja sellele lisanduv kodune \u00f5ppimine, siis j\u00f5uame t\u00f6\u00f6tundide arvuni, mida me ei pea m\u00f5istlikuks isegi t\u00e4iskasvanu puhul.<\/p>\n

Koormus ei ole aga ainult kvantitatiivne k\u00fcsimus, sama oluline on koolip\u00e4eva t\u00e4henduslikkus. Noorte vaimse tervise probleemide kasv n\u00e4itab, et midagi vajab s\u00fcsteemset \u00fcmberm\u00f5testamist.<\/p>\n

Lahendused ei s\u00fcnni \u00fcle\u00f6\u00f6, kuid need algavad l\u00e4bim\u00f5eldud kokkuleppest: millised tuumteadmised ja oskused on \u00fcldhariduse fookuses ning mille saab j\u00e4tta elukestva \u00f5ppe ja tehnoloogia v\u00f5imaluseks. Vajame terviklikku \u00fcldhariduse \u00f5ppekava revisjoni, mis arvestab nii noorte arengups\u00fchholoogiat, \u00f5petajate tegelikke v\u00f5imalusi kui ka \u00fchiskonna muutuvaid vajadusi. Ainult nii saab koolist keskkond, mis toetab vaimset ja f\u00fc\u00fcsilist arengut ning valmistab ette noori, kes on valmis edasi \u00f5ppima ja vastutust kandma.<\/p>\n

Noored elavad maailmas, kus info on k\u00e4ttesaadavam ja liigub kiiremini, kus kriisideks tuleb valmis olla, riskid on mitmekesisemad ja ootused suuremad. Haridus peab neid selles keskkonnas toetama ja edasi aitama, mitte lisakoormusega murdma. \u00dcldharidusel on v\u00f5imalus ja vastutus kujundada vaimselt tervem ja tugevam tuleviku\u00fchiskond. See v\u00f5imalus ei tohiks j\u00e4\u00e4da kasutamata.<\/p>\n

Merike J\u00fcrilo t\u00f6\u00f6tab Sisekaitseakadeemias ning on varasemalt t\u00f6\u00f6tanud \u00fcldhariduskoolis \u00f5petaja ja \u00f5ppejuhina.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Vajame terviklikku \u00fcldhariduse \u00f5ppekava revisjoni, mis arvestab nii noorte arengups\u00fchholoogiat, \u00f5petajate tegelikke v\u00f5imalusi kui ka \u00fchiskonna muutuvaid vajadusi,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":113580,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,406,21,49898,50923,4057,28,29,53600,19,25,53599,3574,23,24,53598,22,20,30],"class_list":["post-113579","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haridus","tag-headlines","tag-inimarengu-aruanne","tag-inimarengu-aruanne-2026","tag-koolid","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-merike-jurilo","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rakenduslik-korgharidus","tag-sisekaitseakadeemia","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldharidus","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116113849898393679","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/113579","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=113579"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/113579\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/113580"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=113579"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=113579"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=113579"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}