Kui keegi oleks paar aastat tagasi \u00f6elnud, et autentsusest saab v\u00e4rbamisprotsessis omaette v\u00e4\u00e4rtus, oleks see tundunud absurdne. T\u00e4na on see uus oht, mis loob ka uued v\u00f5imalused, kinnitavad Helmese v\u00e4rbamisjuht Angelika Pruel ja tehniline v\u00e4rbaja Jelena Poleschuk. <\/p>\n
Tehisaru kiirendab v\u00e4rbamist, aeglustab usaldust <\/p>\n
Nagu paljusid teisi valdkondi, on tehisaru ka v\u00e4rbamist muutnud. Kandideerimine on kiirem, CV-d paremini kirjutatud ja vormiliselt korrektsemad kui kunagi varem. Esmapilgul tundub see m\u00f5lemapoolselt kasulik, tuues endaga kaasa v\u00f5idetud aja kiiremate otsuste ja suurema efektiivsuse n\u00e4ol. Reaalsus on paradoksaalsem. <\/p>\n
Protsess on k\u00fcll kiirem, kuid n\u00f5uab kriitilist s\u00fcvenemist. Just tehniliste rollide puhul ei saa enam eeldada, et kandideerimisel esitatud CV<\/a> ja kaaskiri peegeldavad p\u00e4ris inimest nende taga. \u00dcha sagedamini tuleb tuvastada, kas tegu on reaalse kogemuse v\u00f5i ladusalt kirjutatud masinliku tekstiga, mille taga v\u00f5ib end peita pahatahtlike kavatsustega inimene. <\/p>\n Laitmatu CV ei anna enam eelist <\/p>\n \u00dcha sagedamini kohtab CV-sid, mis on vormiliselt laitmatud: korrektne s\u00f5nakasutus, l\u00e4bim\u00f5eldud struktuur, t\u00e4psed m\u00e4rks\u00f5nad ning ei \u00fchtki \u00fcleliigset koma ega vormistusviga. Probleem seisneb selles, et paljud kandidaadid n\u00e4evad selles etapis \u201epaberil\u201c t\u00e4pselt \u00fchesugused v\u00e4lja. <\/p>\n Mida rohkem on CV-s nii sisus kui vormis t\u00e4iuslikult \u201e\u00f5iget\u201c infot, seda keerulisem on aru saada, kes t\u00f6\u00f6otsija tegelikult on. Inimlik ebat\u00e4iuslikkus nagu v\u00e4ikesed keelelised vead ja oma s\u00f5nadega eelneva t\u00f6\u00f6kogemuse v\u00e4ljendamine kipuvad kaduma ning perfektsus tekitab pigem ettevaatlikkust kui usaldust. Just tehniliste rollide puhul on v\u00e4rbajad hakanud m\u00e4rkama ohum\u00e4rke, mis viitavad sellele, et kandidaat toetub oma vastustes otseselt tehisarule. <\/p>\n Tehisaru loob lisaks kenadele CV-dele ka soodsa keskkonna petturitele <\/p>\n Viimaste kuude kogemus n\u00e4itab, et v\u00e4rbamisprotsessidesse j\u00f5uab j\u00e4rjest rohkem v\u00f5ltsprofiile. See t\u00e4hendab, et kandidaat ei ole see, kellena ta end esitleb, vaid k\u00f5nekeskuse tingimustes t\u00f6\u00f6tav \u00f5ngitseja. T\u00f5en\u00e4oliselt on petturite eesm\u00e4rk hankida v\u00e4rbava ettev\u00f5tte siseinfot, kaardistada ettev\u00f5tte s\u00fcsteeme v\u00f5i hinnastamist. Loomulikult ei saa ka v\u00e4listada soovi p\u00e4riselt siiski t\u00f6\u00f6le asuda. <\/p>\n V\u00e4rbamisintervjuu muutub sellisel juhul automaatselt turvariskiks. See omakorda muudab kardinaalselt v\u00e4rbaja rolli: lisaks oskuste ja kogemuse hindamisele tuleb hinnata, kas inimene on p\u00e4riselt see, kelle nime ja CV-ga ta vestlusele tuleb. Sellega kaasneb reaalne risk, sest v\u00e4rbajate nimed, n\u00e4od ja kontaktandmed on avalikud, kuid osapooled ei ole enam \u00fchtmoodi l\u00e4bipaistvad. <\/p>\n Risk ei piirdu \u00fcksnes eksitavate vastustega. Sellega kaasneb t\u00f6\u00f6koormuse ootamatu t\u00f5us ja v\u00e4rbamisprotsessi pidev kohandamine tehisarust tingitud kiiretele muutustele vastavaks. Kui kandidaat p\u00fc\u00fcab intervjuulk\u00fcsimustele vastata tehisaru abil, v\u00f5ib ta h\u00e4tta j\u00e4\u00e4da lihtsate v\u00f5i inimlike k\u00fcsimustega, mis ei puuduta otseselt tema professionaalset kogemust. Sellised olukorrad ei t\u00e4henda pelgalt ebamugavat vestlust, vaid v\u00f5ivad tekitada v\u00e4rbajas ka ebaturvalise tunde. <\/p>\n Inimlik kontakt kui uus konkurentsieelis <\/p>\n Muutusel on siiski ka helgem pool. Mida rohkem automatiseerimist, seda suuremat v\u00e4\u00e4rtust omandab ehe, inimlik kontakt. Kandidaadid otsivad \u00fcha enam vahetut vestlust inimesega ehk ootavad selget suhtlust, hoolivust ja tunnet, et teisel pool ei ole ainult t\u00e4ielikult automatiseeritud protsess, kus j\u00e4rgmisesse faasi j\u00f5udmise \u00fcle otsustab tehisaru. <\/p>\n Sellest tulenevalt hinnatakse rohkem ka t\u00f6\u00f6keskkonda, kuna f\u00fc\u00fcsiline t\u00f6\u00f6keskkond ja tiim on muutunud oluliseks osaks t\u00f6\u00f6andja v\u00e4\u00e4rtuspakkumisest. Kandidaat ei liitu br\u00e4ndi v\u00f5i koodibaasiga, vaid tiimiga, kellega ta jagab samu v\u00e4\u00e4rtusi ja energiat. <\/p>\n Tagasi p\u00f5hit\u00f5dede juurde <\/p>\n Tehisaru v\u00f5ib protsessi optimeerida, kuid h\u00e4id suhteid, kuuluvustunnet ja usaldust see ei loo ega asenda. See viib t\u00f6\u00f6andjad- ja otsijad tagasi p\u00f5hit\u00f5dede juurde, et viimaks valivad inimesed ikkagi inimesi. <\/p>\n Kandidaadi sobivus v\u00e4rvatavasse rolli s\u00f5ltub inimlikkusest, usaldusest ja vastutusest, mida oskused ja kogemus t\u00e4iendavad. V\u00e4rbamine on olemuslikult usalduse loomine \u2013 kandidaat ei otsi lihtsalt j\u00e4rgmist t\u00f6\u00f6kohta, vaid keskkonda, kus teda m\u00e4rgatakse ja v\u00e4\u00e4rtustatakse. <\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (1)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui keegi oleks paar aastat tagasi \u00f6elnud, et autentsusest saab v\u00e4rbamisprotsessis omaette v\u00e4\u00e4rtus, oleks see tundunud absurdne. T\u00e4na…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":113793,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[18],"tags":[673,37,33,35,34,36,8547,159,158,1932],"class_list":["post-113792","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-sport","tag-cv","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-inimene","tag-sport","tag-sports","tag-varbamine"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116115666447251552","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/113792","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=113792"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/113792\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/113793"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=113792"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=113792"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=113792"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}