{"id":113913,"date":"2026-02-23T03:11:07","date_gmt":"2026-02-23T03:11:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/113913\/"},"modified":"2026-02-23T03:11:07","modified_gmt":"2026-02-23T03:11:07","slug":"ministeerium-voib-olla-saab-metsanduse-kliimaeesmark-hoopis-taidetud-majandus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/113913\/","title":{"rendered":"Ministeerium: v\u00f5ib-olla saab metsanduse kliimaeesm\u00e4rk hoopis t\u00e4idetud | Majandus"},"content":{"rendered":"

Ministeeriumi asekantsleri Kristi Klaasi s\u00f5nul ei ole \u00fcldse teada, kas Eestil tekib mingi puuduj\u00e4\u00e4k v\u00f5i mitte. Samas ei v\u00e4lista ametnikud ka \u00fcle 100 miljoni euro suurust kulu riigile.<\/p>\n

Eestil l\u00f5ppes aastavahetusega periood 2021-2025, mil tuli Euroopa Liidus kokkulepitu j\u00e4rgi v\u00e4hendada metsanduse ja maakasutuse sektoris (LULUCF) kasvuhoonegaaside heidet.<\/p>\n

ERR on varasemalt kirjutanud<\/a>, kuidas metsanduses ja maakasutuses sel perioodil tekkinud heide on kliimaeesm\u00e4rgis seotud eesm\u00e4rgiga v\u00f5rreldes nii suur, et kui see rahasse panna, siis v\u00f5ib sellega kaasnev kulu riigieelarvele k\u00fc\u00fcndida sadade miljonite eurodeni.<\/p>\n

Kliimaministeerium on siiski tellinud keskkonnaagentuurilt ametliku prognoosi, mille j\u00e4rgi on 2021-2025 metsanduse ja maakasutuse sektoris tekkiv puuduj\u00e4\u00e4k 4,6 miljonit tonni kasvuhoonegaase.<\/p>\n

Kui juhtub nii, et metsanduse ja maakasutuse kliimaeesm\u00e4rk j\u00e4\u00e4b t\u00e4itmata Euroopa Liidul tervikuna, siis peaks ka Eesti puuduj\u00e4\u00e4k olema kokkulepitud seadusep\u00fcgalate j\u00e4rgi palju suurem. Keskkonnaagentuuri prognoosi j\u00e4rgi on Eesti puuduj\u00e4\u00e4k sellisel juhul mitte 4,6 miljonit tonni, vaid hoopis 8,3 miljonit tonni kasvuhoonegaase.<\/p>\n

Kliimaministeeriumi esindajad \u00fctlesid, et praegu ei tea nad, kas Euroopa Liit t\u00e4idab tervikuna oma kliimaeesm\u00e4rgi v\u00f5i mitte.<\/p>\n

Ministeerium: prognoos on liialt spekulatiivne<\/p>\n

Kliimaministeeriumi ametnikud hoiduvad siiski kliimaeesm\u00e4rgi t\u00e4itmata j\u00e4tmist seostamast mingi suure riigile kaasneva rahalise kuluga.<\/p>\n

Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas \u00fctles eelmisel n\u00e4dala Vikerraadio saates “Uudis+<\/a>“, et tegelikult ei ole \u00fcldse kindel, kas Eestil l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes \u00fcldse mingi puuduj\u00e4\u00e4k tekib v\u00f5i ei teki.<\/p>\n

“Tegelikult on nii, et me ei tea, kas meil tekib puuduj\u00e4\u00e4k. Just seep\u00e4rast, et praegu k\u00e4ib riikidel Br\u00fcsselis kolleegidega \u00fcliaktiivne t\u00f6\u00f6d. See metoodika ei ole praegu k\u00f5iki neid aspekte arvesse v\u00f5tnud, mis looduses tegelikult on toimunud.[\u2026] Puuduj\u00e4\u00e4gist ei olegi seet\u00f5ttu praeguses faasis m\u00f5tet r\u00e4\u00e4kida, sest me ei tea, mil m\u00e4\u00e4ral me suudame neid looduses toimunud tegureid arvutuslikult ka t\u00f5estada,” r\u00e4\u00e4kis Klaas.<\/p>\n

ERR k\u00fcsis kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhatajalt Laura Remmelgalt, kas praegu on siis v\u00f5imalik v\u00e4listada stsenaarium, kus puuduj\u00e4\u00e4gist tulenev riigieelarveline kulu on suurem kui n\u00e4iteks 100 miljonit eurot.<\/p>\n

“T\u00e4na on v\u00e4ga vara sel teemal spekuleerida,” vastas Remmelgas.<\/p>\n

Kuigi kliimaministeeriumil on olemas viimane prognoos selle kohta, kui palju kasvuhoonegaase metsanduse ja maakasutse sektoris aastatel 2021-2025 seoti v\u00f5i heideti, on see prognoos ministeeriumi hinnangul praegu siiski liialt spekulatiivne ning ennatlik, et sellest teha tugevaid j\u00e4reldusi l\u00f5pliku puuduj\u00e4\u00e4gi suuruse kohta.<\/p>\n

\u00dchelt poolt on ametnike s\u00f5nutsi keskkonnaagentuuri prognoosid kasvuhoonegaaside heidet seni hinnanud k\u00f5rgemaks, kui see on l\u00f5puks osutunud. Teisalt ei ole prognoosis arvestatud ka liikmesriikide vahel k\u00e4ivate ekspertide aruteludega, mis v\u00f5iksid l\u00f5plikku puuduj\u00e4\u00e4ki Eesti jaoks m\u00e4rgatavalt v\u00e4hendada.<\/p>\n

Ministeerium loodab, et arvutustes v\u00f5etakse arvesse Vene-Ukraina s\u00f5da ja \u00fcraskeid<\/p>\n

Eestil ja teistel liikmesriikidel on nimelt Euroopa Komisjoniga k\u00e4imas tehnilise tasandi arutelud, et metsanduses ja maakasutuses viimasel viiel aastal toimunud muutused ja trendid saaksid ikkagi v\u00f5imalikult adekvaatselt statistikas kajastatud.<\/p>\n

Ministeeriumist r\u00e4\u00e4giti, et liikmesriigid saavad nimelt arvutada puuduj\u00e4\u00e4gist maha selle osa, mis on seotud Vene-Ukraina s\u00f5ja m\u00f5judega v\u00f5i kliimamuutustega \u2013 n\u00e4iteks p\u00f5uad, metsatulekahjud v\u00f5i kuuse-koore\u00fcraski tekitatud kahju.<\/p>\n

Vene-Ukraina s\u00f5ja t\u00f5ttu on ministeeriumi hinnangul suurenenud m\u00e4rgatavalt raiesurve Eesti metsades: varem said ettev\u00f5tted odavat puitu ka Venemaalt ja Valgevenest, kuid n\u00fc\u00fcd see enam v\u00f5imalik ei ole ning senisest rohkem peab raiuma Eesti metsades.<\/p>\n

Eelmise aasta l\u00f5pus tellis Euroopa Komisjon Euroopa Keskkonnaagentuurilt ka konkreetsema juhendi selle kohta, kuidas neid muutusi ja trende siis ikkagi kokkulepitud seaduste piires arvesse v\u00f5tma.<\/p>\n

“Kliimamuutustest tulenevad muutused metsas on toimunud palju kiiremini, kui osati umbes viis aastat tagasi ette arvata, kui metsanduse ja maakasutuse regulatsioon kokku lepiti. V\u00e4ga suur fookus on n\u00e4iteks sellel, et kuidas me saame arvutustes seda paremini arvesse v\u00f5tta, et puud kasvavadki aeglasemalt ja seovad seet\u00f5ttu s\u00fcsinikku v\u00e4hem,” r\u00e4\u00e4kis Klaas Vikerraadios.<\/p>\n

ERR on varem kajastanud\u00a0seda<\/a>, kuid Eesti soovib sarnaselt Rootsi ja Soomega, et metsanduse ja maakasutuse puuduj\u00e4\u00e4gi arvutamisel arvestataks metsarikaste riikide erip\u00e4radega.<\/p>\n

LULUCF-i m\u00e4\u00e4rust pole Eesti soovinud lahti v\u00f5tta<\/p>\n

Kliimaministeeriumi ametnikud loodavad seega, et puuduj\u00e4\u00e4k v\u00e4heneb tehnilise tasandi arutelude toel v\u00f5imalikult palju. Seda, kui palju see puuduj\u00e4\u00e4k v\u00f5iks aga v\u00e4heneda ei soovita prognoosida \u2013 see peaks selguma alles paari aasta jooksul.<\/p>\n

“Konkreetsetest numbritest ja protsentidest on t\u00e4na t\u00f5esti ennatlik r\u00e4\u00e4kida, sest l\u00f5puks peab riikide aruanded kinnitama ka komisjon. P\u00e4rast seda saame \u00f6elda, mis see t\u00e4pne number on, aga igal juhul on meie siht liikuda selles suunas, et Eesti oma eesm\u00e4rgid t\u00e4idaks ja rahalistest kohustustest p\u00e4\u00e4seks,” r\u00e4\u00e4kis Laura Remmelgas.<\/p>\n

Remmelgas ei v\u00e4listanud samas, et reaalne metsanduse heide v\u00f5ib tulla hoopiski suurem kui keskkonnaagentuur praegu prognoosib.<\/p>\n

“Me ei n\u00e4e \u00fchtegi praktilist p\u00f5hjust, miks see peaks suurenema. Me teeme praegu t\u00f6\u00f6d selle nimel, et Eesti liiguks oma eesm\u00e4rkide t\u00e4itmisele v\u00f5imalikult l\u00e4hedale,” vastas Remmelgas.<\/p>\n

“Me igal juhul t\u00f6\u00f6tame selle nimel, et me saaksime need p\u00e4riselt toimunud muutused v\u00f5tta arvesse nii, et need oleksid ka k\u00f5ikides liikmesriikides v\u00f5rreldavad ja l\u00e4bipaistvad. Ma arvan, et see pilt n\u00fc\u00fcd aasta jooksul aina enam selgineb, mida enam need ekspertide diskussioonid, numbrid ja arvutused kokku saavad. Nii et me vaatame l\u00f5pptulemusele otsa siis, kui see osa arvutustest on \u00e4ra tehtud,” r\u00e4\u00e4kis Klaas.<\/p>\n

Klaas r\u00e4\u00e4kis Vikerraadios, et k\u00f5igi nende muutuse arvesse v\u00f5tmine ei t\u00e4henda seda, nagu peaks Euroopa Liidus LULUCF-i seadusandlust muutma, pigem t\u00e4hendab see lihtsalt seda, et liikmesriigid lepivad kokku \u00fchtses arvutusmetoodikas.<\/p>\n

Ka kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas r\u00e4\u00e4kis, et Euroopa Komisjon plaanib k\u00fcll metsanduse ja maakasutuse m\u00e4\u00e4ruse sel aastal \u00fcmber vaadata, kuid see puudutab alles j\u00e4rgmisesse k\u00fcmnendisse j\u00e4\u00e4vaid aastaid.<\/p>\n

Remmelgas \u00fctles, et 2021.-2025. aasta kliimaeesm\u00e4rgi aluseks olevat reeglistikku ehk niinimetatud LULUCF-i m\u00e4\u00e4rust pole liikmesriikidel plaanis muuta.<\/p>\n

“Meil ei ole tulnud jutuks, et see m\u00e4\u00e4rus lahti v\u00f5tta,” \u00fctles Remmelgas.<\/p>\n

See, kas Eestil on metsanduse ja maakasutuse sektoris puuduj\u00e4\u00e4k v\u00f5i ei ole ning kas kliimaeesm\u00e4rgi t\u00e4itmata l\u00e4heb riigile maksma \u00fcle 100 miljoni euro v\u00f5i \u00fcldse mitte midagi selgub seega alles paari aasta p\u00e4rast kui riigid esitavad Euroopa Komisjonile oma l\u00f5pparuande.<\/p>\n

Siis selgub ka see, kas Euroopa Komisjon Eesti esitatud aruande ning seal sisalduvad arvutused heaks kiidab.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ministeeriumi asekantsleri Kristi Klaasi s\u00f5nul ei ole \u00fcldse teada, kas Eestil tekib mingi puuduj\u00e4\u00e4k v\u00f5i mitte. Samas ei…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":113914,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[2487,26,27,4559,11685,37,33,35,3239,34,36,31,32,21,2340,7031,28,29,2339,5176,3086,19,3424,25,1016,134,9837,23,24,22,20,30],"class_list":["post-113913","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-ametnikud","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-burokraatia","tag-co2","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-el","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kliimaeesmargid","tag-kristi-klaas","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lulucf","tag-mets","tag-metsandus","tag-news","tag-pollumajandus","tag-populaarseimad-lood","tag-riigieelarve","tag-rohepoore","tag-susinikuheide","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116117758482320117","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/113913","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=113913"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/113913\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/113914"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=113913"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=113913"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=113913"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}