{"id":114088,"date":"2026-02-23T09:24:07","date_gmt":"2026-02-23T09:24:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/114088\/"},"modified":"2026-02-23T09:24:07","modified_gmt":"2026-02-23T09:24:07","slug":"helena-metslang-kui-sodurioskused-ja-keeleope-kohtuvad-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/114088\/","title":{"rendered":"Helena Metslang: kui s\u00f5durioskused ja keele\u00f5pe kohtuvad | Arvamus"},"content":{"rendered":"

“N\u00e4ed, see sats l\u00e4ks suts paremale. Aga \u00e4ra n\u00fc\u00fcd hakka vab\u0161ee valest otsast kruttima, vaata tabamuste keskpunkti nihet. Kui palju \u00fcks klikk sinu sihikul 50 meetri peal tabamispunkti liigutab? \u00c4ra paku, arvuta. Pole siin mingit tuumav\u00e4rki.” Ajateenistuse keele\u00f5pikut kirjutades kuulsin keele\u00f5ppijaid just selliseid juhiseid saavat: tehniliselt t\u00e4pseid, aga mahlaka k\u00f5nekeelega.<\/p>\n

See oli vaid \u00fcks hetk aastas, kus noore peale langeb katkematu keelelaviin \u2013 igas \u00f5ppeaines, kasarmus ja harjutusv\u00e4ljal. Keelekeskkond ei ole seal rahulik ega valikuline, vaid kiire, tihe ja n\u00f5udlik. \u00d5piku tarbeks uurisin, milliste keeleolukordadega ajateenijad peavad hakkama saama, ja veetsin igas v\u00e4eosas \u00fche p\u00e4eva. Juba selle ajaga kogunes materjali rohkem, kui \u00fchte kursusesse mahub. Selgeks sai, kui erip\u00e4rane ja intensiivne on keelekeskkond, kuhu noor satub.<\/p>\n

Keele\u00f5pe eksamiks v\u00f5i elluj\u00e4\u00e4miseks?<\/p>\n

Kaitsev\u00e4gi on ajateenijate eesti keele \u00f5petamisega tegelenud j\u00e4rjepidevalt. M\u00f6\u00f6dunud aastal ilmus kaitsev\u00e4e tellimusel \u00f5ppekomplekt “Ajateenistuse elluj\u00e4\u00e4miskeel”. Samal ajal on riik otsustanud n\u00f5uda ajateenijatelt, kes pole \u00f5ppinud eesti keeles, B1-taseme t\u00f5endust. Kursusi hakkab l\u00e4bi viima integratsiooni sihtasutus, eeldatavasti tsiviilkeskkonnas.<\/p>\n

Aga kujutame ette noort, kes on \u00f5ppinud eesti keelt \u00fcheksa aastat, kokku \u00fcle tuhande tunni, ent ei tunne end kindlalt. Miks peaks kolme- kuni kuuekuuline lisakursus andma selle, mida senine \u00f5pe ei andnud, kui sisu j\u00e4\u00e4b samaks: \u00fcldkeele teemad klassiruumis ja eksamile suunatud harjutused? K\u00fcsimus ei ole ainult mahus, vaid l\u00e4henemises ja eesm\u00e4rgis.<\/p>\n

Kui kursuse sihiks on eksam, kujuneb \u00f5pe eksamikeskseks. S\u00fcsteem optimeerib seda, mida m\u00f5\u00f5detakse, ning vastutus lasub eksamitulemuse, mitte ajateenistuses toimetuleku eest.<\/p>\n

Riigikogu riigikaitsekomisjoni algatatud eeln\u00f5u<\/a> seletuskirjas on aga keskse murekohana nimetatud, et puuduliku eesti keelega ajateenija ei pruugi aru saada elluj\u00e4\u00e4miseks vajalikest suunistest.<\/p>\n

B1-eksam m\u00f5\u00f5dab \u00fcldist suhtlusoskust, reisiplaneerimist, arutlusi hobide \u00fcle jne. Ajateenistuse keel on midagi muud, see on katkendlikud k\u00e4sud metsas, relvaohutuse juhised, raadioinfo, erialaterminid ja argikeel l\u00e4bisegi. K\u00fcsimus on p\u00f5him\u00f5tteline: kas treenime noori eksamiks v\u00f5i toimetulekuks olukorras, kus vajadused on hoopis teistsugused? B1-taseme \u00fcldkeel on oluline ja loob vajalikku alust. K\u00fcsimus ei ole selle asendamises, vaid t\u00e4iendamises ajateenistuse spetsiifilise keele ja olukordadega.<\/p>\n

Keel tegevuses, mitte ainult klassiruumis<\/p>\n

P\u00e4rast \u00f5piku valmimist osalesin naiskodukaitse s\u00f5duri baasv\u00e4lja\u00f5ppes. Olin varem kuulanud \u00f5ppuste salvestisi ja lugenud k\u00e4siraamatuid, kuid metsas ja lasketiirus sain k\u00fcmne minutiga rohkem selgust kui tundide kaupa kabinetis uurides.<\/p>\n

“Arusaamine k\u00e4sklustest ja suutlikkus r\u00fchmas tegutseda ei s\u00fcnni \u00fcksnes klassiruumis, vaid tegutsemise k\u00e4igus.”<\/p>\n

Kui varustus on seljas ja r\u00fchm liigub, muutub keel praktiliseks, k\u00e4sklus ei ole enam tekst, vaid tegevus. Seal sai mulle l\u00f5plikult selgeks, et s\u00f5duri v\u00e4lja\u00f5pe ja keele\u00f5pe ei peaks olema kaks eraldi maailma. B1-tase v\u00f5ib olla m\u00f5istlik orientiir, kuid kui eesm\u00e4rk on ajateenistuses toimetulek, peab \u00f5pe toimuma keskkonnas, kus seda keelt kasutatakse. Arusaamine k\u00e4sklustest ja suutlikkus r\u00fchmas tegutseda ei s\u00fcnni \u00fcksnes klassiruumis, vaid tegutsemise k\u00e4igus.<\/p>\n

Sama p\u00f5him\u00f5tet r\u00f5hutab ka Euroopa keele\u00f5ppe raamdokument raamdokument, \u00fcle maailma kasutatav juhis, mille j\u00e4rgi keele\u00f5pet kavandatakse: keelt \u00f5pitakse t\u00f5husalt p\u00e4risolukordades tegutsedes, mitte teoreetiliselt. \u00d5ppekomplekt “Ajateenistuse elluj\u00e4\u00e4miskeel” l\u00e4htubki sellest, et keel tuleb teenistusolukordade kaudu, relvaohutusest ja varustusest kuni r\u00e4nnaku ja esmaabini. Keel ei ole v\u00e4lja\u00f5ppe k\u00f5rvalteema, vaid selle osa.<\/p>\n

J\u00e4rgmine samm ei peaks olema lihtsalt rohkem tunde klassiruumis, vaid militaarne l\u00f5imitud aine- ja keele\u00f5pe: keele\u00f5pe p\u00e4risolukordades ja koost\u00f6\u00f6s instruktoritega. Kui kaitsev\u00e4gi ise seda teha ei saa, v\u00f5iks integratsiooni sihtasutuse kursust toetada n\u00e4iteks Naiskodukaitse ja Noored Kotkad lihtsustatud s\u00f5duri baaskoolituse vormis. L\u00e4bi elatud keel p\u00fcsib paremini kui ainult tunnis \u00f5pitu.<\/p>\n

Keele\u00f5pe on kogu \u00fcksuse asi<\/p>\n

Keelekeskkonnas edenemiseks tuleb kuulda ja kasutada palju loomulikku, ent j\u00f5ukohast eesti keelt. See ei ole ainult keele\u00f5petaja \u00fclesanne. Roll on instruktoritel, \u00fclematel ja eestikeelsetel kaasajateenijatel. Lihtsa keele koolitus \u00fclematele ja suhtlusviiside l\u00e4bim\u00f5tlemine ei ole hellitamine, vaid \u00fcksuste t\u00f5hususe k\u00fcsimus.<\/p>\n

Ajateenistusega tuttavaks saades \u00fcllatas mind \u00fcldine lugupidav suhtumine, et \u00fclekohut ei tolereeritud, alati julgustati selgitusi k\u00fcsima ning s\u00f5na v\u00f5itluskaaslane kasutati tihedalt iga emakeelega noore kohta. See on tugev alus. Ometi v\u00f5ib pidev intensiivne keelekeskkond panna noore oma kohmakatest purssimiskatsetest loobuma. “Ma ei oska eesti keelt” ei ole sageli \u00fclbus, vaid enesekaitse.<\/p>\n

Siin muutub m\u00e4\u00e4ravaks keskkond. Kui r\u00fchm kohandab keelevalikut (v\u00e4hem sl\u00e4ngi ja k\u00f5nekujundeid) ning julgustab kannatlikult eesti keelt proovima, tekib julgus r\u00e4\u00e4kida. Keele edenemine ei ole ainult \u00f5ppija vastutus. Inglise keele \u00f5petamise kontekstis nimetatakse seda p\u00f5him\u00f5tet share the burden ehk arusaamaks, et emakeelsed kolleegid aitavad \u00f5ppijal keelelist koormust kanda. See ei v\u00e4henda n\u00f5udlikkust, vaid muudab \u00f5ppimise realistlikumaks ja tulemuslikumaks. Keeletoe- ja l\u00f5imumiskultuuri v\u00f5ib n\u00e4ha \u00fche elemendina, mis toetab kaitsev\u00e4e \u00fchtsust.<\/p>\n

Kaitsev\u00e4gi on selles suunas juba liikunud. Keelekursused, uuendatud kursusekava ja \u00f5ppekomplekt “Ajateenistuse elluj\u00e4\u00e4miskeel” on konkreetsed sammud. K\u00fcsimus ei ole enam selles, kas keele\u00f5pe on vajalik, vaid kuidas kujundada see nii, et see toetaks nii v\u00e4lja\u00f5pet kui ka teenistuskogemuse kvaliteeti.<\/p>\n

N\u00f5udest v\u00f5imekuseni<\/p>\n

Keeleoskus ei teki n\u00f5udest, vaid kogemusest. Integratsiooni sihtasutuse ajateenistust ettevalmistav keelekursus v\u00f5iks sisaldada keele\u00f5ppelaagreid, mis toetavad valdkonda sisseelamist, m\u00f5istmist ja kinnistamist. Sel viisil \u00f5pitud keelt saab teenistuses p\u00e4riselt kasutada ning s\u00fcnnib enesekindlus, mitte ainult eksamitunnistus. Selline kursus v\u00f5ib leida aset v\u00e4ljaspool kaitsev\u00e4ge ja vajadusel ilma selle osaluseta.<\/p>\n

\u00d5ppekomplekt “Ajateenistuse elluj\u00e4\u00e4miskeel” on \u00fcks n\u00e4ide sellest, kuidas teenistusolukordadest l\u00e4htuv keele\u00f5pe saab sellist ettevalmistust toetada. Nii v\u00f5ib formaalsest n\u00f5udest saada tegelik v\u00f5imekus. Selline ettevalmistus ei peaks olema m\u00f5eldud ainult neile, kellel B1-t\u00f5end puudub. Ka need noored, kellel on vajalik tase olemas v\u00f5i kes on \u00f5ppinud eestikeelses koolis, v\u00f5iksid soovi korral kursusel osaleda, ajateenistuse olukorrad on k\u00f5igile rasked.<\/p>\n

<\/p>\n

“Ajateenistuse elluj\u00e4\u00e4miskeel” on ajateenijatele loodud keele\u00f5ppekomplekt, mis keskendub s\u00f5duri baaskursuse erialas\u00f5navarale ja p\u00e4risolukordadele. Materjal p\u00f5hineb v\u00e4eosade vaatluste, \u00f5ppuste salvestiste ning ajateenijate, instruktorite, kaplani ja keele\u00f5petajate kogemustel. Komplekt koosneb t\u00f6\u00f6raamatust, kuulamisfailidest, \u00f5petajaraamatust, selle juurde kuulub ka \u00f5ppekava.
Autorid: Helena Metslang ja Lea Kreinin. Arendusprojekt algatati kaitsev\u00e4e juhatuse eestvedamisel 2022. aastal ning seda suunas sisuliselt kapten Anu Loss; disainiprotsessi toetas ka avalike teenuste disainer Helelyn Tammsaar. Projekt sai alguse kaitsev\u00e4e juhataja k\u00e4su p\u00f5hjal.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“N\u00e4ed, see sats l\u00e4ks suts paremale. Aga \u00e4ra n\u00fc\u00fcd hakka vab\u0161ee valest otsast kruttima, vaata tabamuste keskpunkti nihet.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":114089,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[6821,27537,27536,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,53767,53768,2645,5423,28,29,1753,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-114088","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-ajateenijad","tag-ajateenijate-keelenouded","tag-ajateenijate-keeleoskus","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-helena-metslang","tag-jateenistuse-ellujaamiskeel","tag-kaitsevagi","tag-keeleoskus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-naiskodukaitse","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116119225246603956","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/114088","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=114088"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/114088\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/114089"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=114088"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=114088"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=114088"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}