{"id":114237,"date":"2026-02-23T12:16:11","date_gmt":"2026-02-23T12:16:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/114237\/"},"modified":"2026-02-23T12:16:11","modified_gmt":"2026-02-23T12:16:11","slug":"ulevaade-soda-ja-stiilieksperimendid-ehk-eesti-animatsioon-2025-film","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/114237\/","title":{"rendered":"\u00dclevaade. S\u00f5da ja stiilieksperimendid ehk Eesti animatsioon 2025 | Film"},"content":{"rendered":"

Aasta 2025 j\u00e4\u00e4b ajalukku aastana, mil eesti animatsiooni rahvusvahelist mainet kujundas Venemaa agressioonis\u00f5da Ukrainas. Seda nii temaatiliselt kui ka tegijate poolelt. Viitan siin Eestisse kolinud animatsioonimeistrile Natalja Mirzoyanile, kelle pagulasteemaline “Lumi saadab meid” on saanud tunnustust mitmetel A-klassi festivalidel. \u00dcha j\u00f5ulisemalt on ka selle aasta jooksul esile kerkinud Eesti Kunstiakadeemia animatsiooniosakond, mille alt valmisid nii Mirzoyani kui ka mitmete teiste aasta l\u00f5ikes silmapaistvate ja v\u00e4lisriikidest Eestisse j\u00f5udnud animatsioonikunstnike t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n

Kui alustada arvandmetest, siis Eesti Filmiinstituudi rahastusel valmis sel aastal \u00fcheksa animatsiooni, nende hulgas ka \u00fcks pooletunnine, kogu perele m\u00f5eldud j\u00f5ulufilm. Ilmselt seet\u00f5ttu, et animafilm ikka veel otsib, kus ja kuidas end presenteerida, on lastele m\u00f5eldud animatsiooni hulk kahanenud peaaegu m\u00e4rkamatuks. Lastele animafilme ei tehta, kuna neid ei ole \u00f5igupoolest kusagil n\u00e4idata. Ja see ei iseloomusta muidugi m\u00f5ista mitte ainult l\u00e4inud aastat. Seda arvestades on isegi keeruline \u00f6elda, kas suurem risk on toota lastele v\u00f5i t\u00e4iskasvanutele m\u00f5eldud nn festivali\u00adanimatsiooni, rasked valikud on m\u00f5lemad ja seet\u00f5ttu au neile animategijatele, kes m\u00f5tlevad j\u00e4relkasvule, isegi kui toode on ilmselgelt kaubanduslikku edu taga ajav “hollivuudikas”, nagu Mikk M\u00e4e “Peetrikese j\u00f5ulurobot”.<\/p>\n

“Lumi saadab meid” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Natalja Mirzoyani “Lumi saadab meid” on praeguseks kogunud auhindu viielt festivalilt, sealhulgas ka Cannes’ist, ja nomineeritud Euroopa filmiauhinnale. Natalja tuli Eestisse 2022. aastal kogenud ja auhinnatud filmitegijana, eesm\u00e4rgiga \u00f5ppida siin nukuanimatsiooni. “Lumi saadab meid” oli tema magistrit\u00f6\u00f6 Eesti Kunstiakadeemias (EKA), mis sai t\u00e4nu \u00dclo Pikkovi kihutusele suurema toetuse ja kasvas Eesti\u2013Armeenia\u2013Prantsusmaa\u2013Belgia koosproduktsiooniks.1\u00a0See inimlik lugu s\u00f5ja eest pagemisest kritiseerib nii agressiooni m\u00f5ttetust kui ka neid, kes selle inimvaenuliku sissetungiga kaasa l\u00e4hevad ja seda toetavad. Tekstiili valik materjalina toob hingekriipiva vastuolu halastamatuse ja hoolivuse vahel veelgi rohkem esile. Ebainimliku s\u00f5ja s\u00fcndmused ning k\u00fclmuvad inimsuhted tungivad intiimsesse materjali, mille eesm\u00e4rk on anda ja kanda soojust. Kangast majade seinad rebitakse k\u00e4rinal puruks, neoonkirjad veritsevad punast l\u00f5nga ning lumi langeb maha k\u00f5ikematva ja l\u00e4mmatava vatina. Puuvillast toodetud vatil on lausa mitu s\u00fcmboolset t\u00e4henduskihti, haavade tohterdamise funktsioonist \u00dchendriikide ajaloo h\u00e4marustesse, kus puuvillaistandused olid \u00fcheks mustanahaliste orjade kurnamise platsdarmiks. Mirzoyani puhul h\u00e4mmastab tema leidlikkus meeleliste assotsiatsioonide edasiandmisel, ja seda juba esimestest kaadritest, kus lugu hakkab hargnema traagelniitidest. Tikitud nutitelefonis on juba kontrast tekstiilile omase soojuse ja sotsiaalmeedia isiksusetu anon\u00fc\u00fcmsuse vahel, mida v\u00f5imendavad ekraanilt v\u00e4lja jooksvad kaadrid tankidest ja h\u00e4vingust. T\u00e4henduslikku vastuolu sisaldab ka algup\u00e4rane pealkiri “Winter in March” (talv m\u00e4rtsis) \u2014 talv, mis seisab v\u00f5rdpildina Venemaad j\u00e4\u00e4tavale stalinismile, mis kuidagi l\u00f5ppeda ei taha. Sellele viitab ka eestikeelne pealkiri “Lumi saadab meid” \u2014 n\u00f5ukogude taak, mis Venemaalt tulnuid j\u00e4litab, filmis kujundina lumi, millesse peategelane aegamisi \u00fcha s\u00fcgavamale sisse vajub. S\u00f5ja paral\u00fcseeriv hingus on lavastatud nutiekraanilt v\u00e4ljuvate k\u00f6idikutega, mis seovad k\u00e4sist ja jalust, j\u00e4ttes zombistunult ekraani p\u00f5rnitsema. Info matab ja katab, halvab nagu lumi.\u00a0<\/p>\n

Animatsioonis on re\u017eiss\u00f6\u00f6r rohkem kuningas kui m\u00e4ngufilmis, kuna saab kogu omamaailma luua algusest l\u00f5puni. M\u00e4\u00e4ravaks kujuneb oskus leida tasakaal k\u00e4egakatsutava t\u00f5elisuse ja selle kunstilise kujutusviisi vahel. Mirzoyanil on selle balansi leidmine \u00f5nnestunud.\u00a0<\/p>\n

S\u00f5jateema kajastub l\u00f5ppenud aasta animatsioonis mitme nurga alt. V\u00f5ib-olla ongi k\u00e4tte j\u00f5udnud see aeg, mil Venemaa agressioonist ja poliitilistest mullistustest ei saa enam m\u00f6\u00f6da vaadata ka eesti filmis. Siinjuures torkab silma, et Ukraina s\u00f5da k\u00e4sitlevad peamiselt Eestisse tulnud auto\u00adrid, erandiks Rao Heidmets, kelle k\u00fcmneminutine segatehnikas “Id\u00fcll” (Rao Heidmetsa Film) v\u00e4ljendab kogu l\u00e4\u00e4nemaailma suhtumist kodu\u00f5uele tr\u00fcgivatesse kriisidesse. Heaolu\u00fchiskonnale kohaselt eelistavad “Id\u00fclli” tegelased teeselda, et neid sissetungid ja v\u00e4givald ei puuduta, ehkki kuulid juba lendavad. V\u00e4ikekodanlasest isa t\u00f5mbab kardina ette ja ema eemaldab vaid korraks kurgiviilu silmalault, kui rohelised mehikesed pulmalaua t\u00fchjaks tassivad. Tabavalt kujutab Heidmets sissetungijaid v\u00e4iksena, sest kuri ongi pisike nagu batsill, kuid kahju ja valu, mida ta tekitab, on suur. Id\u00fcllipusle purunemises pole s\u00fc\u00fcdi keegi muu kui selles elavad nahahoidjad, kes eiravad ohum\u00e4rke nii mugavusest kui ka argusest.\u00a0<\/p>\n

EFI toel saame 2025. aasta eesti animatsioonisaagi hulka lugeda ka kahe Ukraina animalooja t\u00f6\u00f6d.\u00a0<\/p>\n

“Kiievi tort” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Mikita L\u00f5skovi “Kiievi tort” (Eesti Joonisfilm) toob l\u00e4bi groteski 23 minuti jooksul vaataja ette Ukraina l\u00e4hiajaloo. Joonisfilmi keskmes on \u00fcks tavaline perekond tavalises magalakvartali korrusmajas, koledad tegelased k\u00f5ledas argip\u00e4evas, kus elektrim\u00f5\u00f5dik s\u00f6\u00f6b raha, k\u00fclmkapp k\u00f5liseb t\u00fchjusest ja hambaid tuleb pesta vene lipu v\u00e4rvides pastaga. Ainus tr\u00f6\u00f6st ongi k\u00fclmkapis uhkes Rosheni karbis olev Kiievi tort, Ukraina pass, mis annab tiivad. Autor ei p\u00fc\u00fcagi oma kangelasi kuidagi s\u00fcmpaatselt kujutada, kuid andkem neile aega ja nad saavad meile isegi armsaks. Karikatuurses v\u00f5tmes maalib L\u00f5skov pildi Ukrainast, kus mehed on lennanud s\u00f5tta ning naised peavad hakkama saama puuduse \u00fcletamise ja laste kasvatamisega. “Kiievi tort” on s\u00fcdamega tehtud lugu kodumaast ja kodumaa-armastusest ning v\u00f5itlustahtest selle vabastamiseks, piirdugu see maailm kas v\u00f5i\u00a0panelka’de ja lagunenud m\u00e4nguv\u00e4ljakutega.\u00a0<\/p>\n

Iryna Tarasiichuki “Maa valvab meid” (“The Land Keeps Watch”) on valminud samuti Eesti Kunstiakadeemia magistrit\u00f6\u00f6na. Selles TV Painti tehnikas (kaadrihaaval v\u00e4rvitud) loos abistab r\u00e4ndaja draakonikujulist m\u00e4ge, eemaldades temast s\u00f5jast j\u00e4\u00e4nud kilde, peale tuleb aga uus s\u00f5da, uute katsumustega. Kaheksa minutit on piisav \u00fchtehoidmise ja p\u00e4\u00e4stva abistamise s\u00f5numi edastamiseks. M\u00fctoloogilised kujundid ja etnoloogilised mustrid viitavad taas tihedale sidemele kodumaaga ja s\u00fcdamevalule, mida tunneb see, kes peab kodust raskel ajal eemal olema.\u00a0<\/p>\n

Eestlastest animategijad toimetavad rahulikumas maailmas, ehkki \u00e4revus imbub aegamisi ka sellesse, justkui turvatud mudelisse.\u00a0<\/p>\n

Mari Kivi Nukufilmi all valminud 17-minutine “Ajas\u00f6\u00f6ja” k\u00e4sitleb leidlikult aja temaatikat. Mari kasutab materjalina savi, mis muutub aja m\u00f6\u00f6dudes plastilisest hapraks, nagu inimkehagi. L\u00f5puks saab savist tolm, samuti nii kehalise kaduvuse kui ka aja kujund. Elu on halvasti reguleeritud masinav\u00e4rk, olek, mis oleneb ja samas ei olene meist enestest: me oleme selle masinav\u00e4rgi k\u00e4igushoidjad. Kivi ei keskendu niiv\u00f5rd eksistentsiaalsetele kuiv\u00f5rd ajalistele probleemidele. Kivi t\u00f5lgenduses on aeg v\u00f5rdsustatav sellesama eluga; teistpidi \u00f6eldes, elu pole muud kui eksistentsi ajaline m\u00f5\u00f5de. Seega tarbibki aeg meid oma agentide kaudu \u2014 need on kool, t\u00f6\u00f6, pere, info\u00fchiskond, mis k\u00f5ik n\u00f5uavad meilt p\u00fchendumist, oma osa. Sellest puutumatuna, tervena p\u00fcsivad vaid antiikskulptuurid; need on nagu mingisse vormi valatud tarkus, korrastatud m\u00f5ttestruktuur. Mari Kivi “Ajas\u00f6\u00f6ja” lugu on tihe allegooriatest; lavastus pole samuti just lihtne, pingest plahvatavad savinukud on efektne ja k\u00f5nekas v\u00f5te, mis viib pingelise s\u00fc\u017eee ootamatu kulminatsioonini.\u00a0<\/p>\n

“Ajas\u00f6\u00f6ja” Autor\/allikas: Nukufilm<\/p>\n

Kaspar Jancise “Koer” (Rebel Frame)\u00a0 toimetab veelgi ajatumates kategooriates. 17. sajandi hiina luuletaja, n\u00e4itekirjaniku, disaineri ja nii-\u00f6elda renessansiinimese Li Yu erootilise loo ainetel valminud joonisfilm on viieminutine moralitee ihast ja saamahimust, millele tuuakse ohvriks n\u00f5rgemad. Iseloomult meelelahutuslik stiilieksperiment v\u00f5tab pildiesteetikas eeskujuks Li Yu kaasaegsete tu\u0161imaalid, laiendades Jancise loomingulist paletti. V\u00f5ib m\u00f5ista tegijate loogikat, et rasketel aegadel vajab inimene ka midagi, kuhu p\u00f5geneda, ja miks mitte teha seda l\u00e4bi kergelt frivoolsete lugude, mis ka ajahambale vastu pidanud. Kuid arvestades seda, mis meie meeli t\u00f5epoolest p\u00e4evast p\u00e4eva \u00e4revil hoiab, j\u00e4\u00e4b “Koer” oma s\u00f5numilt kahjuks t\u00fchjaks ja kaugeks. Paratamatult jagavad vaataja ja looja praegu sama \u00e4ngistust, ja ega paremat retsepti sellest v\u00e4ljap\u00e4\u00e4suks polegi, kui teha seda, mida ise k\u00f5ige \u00f5igemaks pead.\u00a0<\/p>\n

Seda enam tulebki ehk au anda neile, kes suudavad p\u00fchenduda l\u00f5busamatele teemadele, et publiku m\u00f5tteid mujale viia. Mihkel Reha uus animatsioon “10 ainulaadset paika, mida kindlasti k\u00fclastada” (Eesti Joonisfilm) on satiir massiturismi pihta. Teema muutub tasapisi taas ajakohaseks, sest kogu turismisektor koos riigieelarvega ootab pandeemiaeelse reisijatearvu taastumist ja igal suvel loetakse ka Tallinna sadamas kruiisilaevu. 14-minutine satiir n\u00e4itabki \u00fche kruiisilaeva saabumist Tallinnaga sarnanevasse Hansalinna, viidates piiratud ajale ja pealiskaudsusele, mis selliseid retki paratamatult saadab. “10 ainulaadset paika\u2026” vastaks justkui turismist s\u00f5ltuvate linnade unelmale, kus masside l\u00e4bilaskmiseks tuleb linnam\u00fc\u00fcrid rasvaga kokku m\u00e4\u00e4rida, ehkki inimene ei taha oma reisilt muud, kui end lihtsalt v\u00e4lja puhata.\u00a0<\/p>\n

“10 ainulaadset paika, mida kindlasti k\u00fclastada” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Lastele valmis l\u00e4inud aastal kaks animatsiooni: “Robot Leo” (Animafilm) ja vahetult j\u00f5ulup\u00fchadeks kinodesse j\u00f5udnud “Peetrikese j\u00f5ulurobot” (A-Film).\u00a0<\/p>\n

Piret Siguse ja Silja Saarepuu\u00a0 kaheksaminutise nukuanimatsiooni “Robot Leo” aluseks on Pusa raamat “Robot Leol on t\u00e4htis p\u00e4ev” (P\u00e4ike ja Pilv, 2008). Ivo Uukkivi peale loetud riimid ja Ramo Tederi muusikaline kujundus saadavad lugu robot Leost, kes teeb ettevalmistusi oma s\u00fcdames\u00f5branna Liisu k\u00fclask\u00e4iguks. Lihtne ja l\u00f5bus lugu n\u00e4itab, et k\u00f5ike ei pea liiga t\u00f5siselt v\u00f5tma, sest alati on midagi ettearvamatut, mis v\u00f5ib t\u00e4iuslikud plaanid nurjata. Loost tuletatava s\u00f5numi k\u00f5rval osutavad Sigus ja Saarepuu ka m\u00e4ngu v\u00f5imalustele maailma tundma \u00f5ppimisel. Orgaanilisus lahendatakse l\u00e4bi anorgaanilise \u2014 vedrudest ja plekit\u00fckkidest koosnev robot Leo valmistab oma kallile k\u00fclalisele l\u00f5unas\u00f6\u00f6ki samuti metallist, ehk siis lavastuslikul tasandil on lugu teostatud pealtn\u00e4ha \u00fcsna k\u00e4ep\u00e4raste vahenditega, nagu Kalju Kivi “Klaasikillum\u00e4ng” (1985) meie animatsiooniklassikast. “Robot Leo” n\u00e4itabki, et loo r\u00e4\u00e4kimiseks pole tegelikult vaja mingit edevat tehnoloogiat v\u00f5i tehisaruplahvatusi, ning see on s\u00f5numina vaat et olulisemgi, kui teha taas kord n\u00e4puviibutus sotsiaalmeedia ja ekraanide kahjulikkuse teemal.\u00a0<\/p>\n

Mikk M\u00e4e “Peetrikese j\u00f5ulurobot” seda aga just teeb. Sellel EFI ja kultuurkapitali toel valminud j\u00f5ulufilmil on kerge haltuuramaik, ehkki v\u00f5ib aru saada rahastajate soovist anda k\u00f5ige v\u00e4iksemale vaatajaskonnale j\u00f5uludeks ka m\u00f5ni kodumaine p\u00f5hjus kinno minna. “Peetrikese j\u00f5ulurobot” r\u00e4\u00e4gib v\u00e4ikesest poisist Peetrikesest ja ta s\u00f5pradest, kes saavad kokku oma vanemate traditsioonilisel j\u00f5ulupeol ning avastavad, et Peetrikese soov tehisaruga j\u00f5uluvanast on j\u00f5uluime l\u00e4bi teoks saanud. J\u00e4rgneb ridamisi seiklusi, p\u00f5genemisi ja ehmatusi, kuni \u00f5nneliku l\u00f5puni, kus ohtlikuks muutunud tehisaruga j\u00f5ulurobot on sunnitud inimesele siiski alla vanduma. Oma temaatikale kohaselt on film tulvil Hollywoodi lastem\u00e4rulitest tuttavaid kli\u0161eid, ka j\u00f5uluvana ise sarnaneb Jalmar Helanderi metsiku j\u00f5uluvanaga filmist “Rare Exports: A Christmas Tale” (2010), kes leitakse Lapi tundra j\u00e4\u00e4keltsast ja keda kehastas Peeter Jakobi. Arvuti\u00adanimatsioon J\u00f5uluroboti teostamisel mingit erilist karakterit teistele tegelastele just ei loo, laste h\u00e4\u00e4li teevad t\u00e4iskasvanud, mis ehk peakski viitama t\u00e4iskasvanute poolt lastele tehtud ja ka r\u00e4\u00e4gitud loole. Naljakas see n\u00fc\u00fcd pole, pigem imelik. “Peetrikese j\u00f5ulurobotis” peegeldub kommertsmaailm ja tarbija\u00fchiskond; loojutustuses l\u00e4htub film ameerikalikust traditsioonist: \u00e4revaks tegeva s\u00fcndmustiku leevenduseks laulu- ja tantsuepisood, kirsiks sel tordil Disneylandi loss. 30 minutit on ka paras pikkus lastele, samas on filmis m\u00fcrtsu ikkagi piisavalt, et neid \u00e4ra ehmatada. V\u00f5ib ju aru saada tegijate soovist j\u00f5uda v\u00e4iksema vaatajani talle tuttavas keeles, kuna ka k\u00f5ik muud kinodes jooksvad animatsioonid j\u00e4rgivad samu skeeme. Pealegi on “Peetrikese j\u00f5uluroboti” s\u00f5num ju positiivne \u2014 p\u00e4riselu eelistamine tehisarule ja sotsiaalmeediale. Aga v\u00f5ib-olla ongi “J\u00f5uluroboti” autoritel pikem plaan ja nende j\u00e4rgmine lastele m\u00f5eldud animatsioon n\u00e4itab, kuidas tasku-hollywoodi m\u00f5judest v\u00e4lja tulla.\u00a0<\/p>\n

“Peetrikese j\u00f5ulurobot” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

EKA animatsiooniosakond on igal aastal andnud olulise panuse aasta animasaaki. N\u00e4htavuse probleemi leevendab veidi kooli enda lehek\u00fclg, kus leiab valikuliselt aastate jooksul valminud t\u00f6id.2\u00a0See on ka k\u00f5ige parem platvorm, kus peegeldub animatsiooni v\u00f5imaluste kirevus. T\u00e4navu bakalaurusekraadi saanud animategijatest j\u00e4\u00e4b eredalt meelde Paulina Belik, kelle kuueminutine lihtne joonisanimatsioon r\u00e4\u00e4gib Narva t\u00e4navalastest. “From Narva With Love” on m\u00e4lestustevoog adrekajanus teismeliste elust Narvas. Filmil puudub k\u00fcll dramaturgiline liin, mis kuhugi v\u00e4lja viiks (j\u00e4\u00e4dakse vaid tegelaste tutvustuse juurde), kuid eeldused Eesti oma “Trainspottinguks” on siin selgelt olemas. Iseenesest on siin m\u00e4ngufilmi\u00a0treatment, visand t\u00e4navanoortest r\u00e4\u00e4kivale m\u00e4ngufilmile, mida meil seni pole tehtud. Kuid vaatamata visandlikkusele on Beliki filmi tegelased ohtlikumad kui “Pikkade paberite” (2024, re\u017e Meel Paliale) karakterid ja usutavamad kui “Fr\u00e4nki” (2025, re\u017e T\u00f5nis Pill) k\u00f5urikud. “From Narva With Love” on nostalgiline essee s\u00f5pradest ja kadunud noorusest, s\u00fcdame ja sooja suhtumisega tehtud.\u00a0<\/p>\n

Magistrikraadi saanutest tuleb esile t\u00f5sta hiina animaatorit Yao Shunyuani ja tema “Fenomeni taltsutamist”. Selle ligi k\u00fcmneminutise filmi p\u00fchendab Yao oma vanaisale, kes \u00f5petas teda joonistama. “Fenomeni taltsutamine” on \u00f5igupoolest animeeritud visandivihik, kuid teostus on peadp\u00f6\u00f6ritav. Yao haldab joont ja kujundit, visandist tekivad ootamatute muundumiste kaudu uued vormid, mis m\u00e4ngivad selliste m\u00f5istetega nagu kehalisus, afektid, hirmud, ihad. Rikas fantaasia haarab vaataja kaasa, r\u00f6\u00f6vides ta ettekujutusv\u00f5ime, ja alles filmi l\u00f5pus laseb Yao ta\u00a0 vabaks.\u00a0<\/p>\n

Aastat 2025 v\u00f5ib lugeda animatsioonis siiski heaks aastaks, ehkki filme v\u00f5iks ju rohkem olla. Palett oli piisavalt kirev nii animatsioonitehnika kui ka teemade poolest, kusjuures sellele mitmekesisusele aitas suuresti kaasa EKA animatsiooniosakond. Tahaks loota, et animatsiooniosakonna l\u00f5petajad ka animatsiooni juurde j\u00e4\u00e4vad, olgu siis siin v\u00f5i mujal. Rahastuse poolelt: EFI teeb, mis suudab, kuid miks ei v\u00f5iks ka animatsioonis olla suurem roll erarahastajatel ja -tootjatel, nagu m\u00e4ngufilmis end kindlalt positsioneerinud Tallifornia ja Apollo.\u00a0<\/p>\n

1\u00a0Baltic Film 2, 2025. \u2014 https:\/\/assets.poff.ee\/docs\/BF_02_2025_spread_150.pdf).\u00a0<\/p>\n

2\u00a0EKA koduleht. Animafilmid. \u2014 https:\/\/www.artun.ee\/et\/erialad\/animatsioon\/animafilmid\/<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\tTeater. Muusika. Kino<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Aasta 2025 j\u00e4\u00e4b ajalukku aastana, mil eesti animatsiooni rahvusvahelist mainet kujundas Venemaa agressioonis\u00f5da Ukrainas. Seda nii temaatiliselt kui…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":114238,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[53832,17371,14096,37,33,35,173,34,36,208,7160,20095,549,15577,53834,53831,140,53833,14098,17983],"class_list":["post-114237","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ajasooja","tag-animafilm","tag-animatsioon","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-film","tag-kaspar-jancis","tag-kiievi-tort","tag-koer","tag-lumi-saadab-meid","tag-maa-valvab-meid","tag-mari-kivi","tag-meelelahutus","tag-natalja-mirzoyan","tag-peetrikese-joulurobot","tag-tonu-karjatse"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116119901773424440","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/114237","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=114237"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/114237\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/114238"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=114237"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=114237"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=114237"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}