Maailmakuulus primatoloog ja looduskaitsja Jane Goodall suri kolmap\u00e4eval 91-aastasena. Looduskaitse eesk\u00f5nelejat ja tema panust liikide kaitsesse on sel n\u00e4dalal meenutatud k\u00f5ikjal maailmas, meil Eestis samuti. T\u00e4na hommikul on meil au ja r\u00f5\u00f5m teretada stuudios looma\u00f6koloogi, Tallinna loomaaia pikaaegset direktorit Mati Kaalu. Tere hommikust, Mati! Kuidas teil l\u00e4heb?<\/p>\n
Teil hakkab tuleval aastal, nagu vaatasin, 80. juubelis\u00fcnnip\u00e4ev k\u00e4tte j\u00f5udma. Kas tervis peab vastu?<\/p>\n
Ega seda ette ju ei tea, aga ma loodaks k\u00fcll.<\/p>\n
Kui lahkunud Jane Goodalli juurde j\u00f5uda, siis ei puudunud ju palju, et te oleksite peaaegu saanud temaga ka Tallinnas \u0161impansipuuri juures vestelda. Samas ei ole ma p\u00e4ris t\u00e4pselt aru saanud, kas Jane k\u00e4is Tallinnas v\u00f5i ei k\u00e4inud?<\/p>\n
Ma ise ei olnud Tallinnas, aga minuni j\u00f5udis teiste loomaaia inimeste kaudu, et ta oli k\u00e4inud ja tal oli huvi \u00e4ra n\u00e4ha v\u00f5imalikult k\u00f5ik \u0161impansid, kui ta kuskil l\u00e4heduses oli. Ta teadis muidugi, kus \u0161impansid elavad, sest tema elu oli ikka suuresti p\u00fchendatud \u0161impansile. See oli umbes 10-15 aastat tagasi, sest mul on juba 10. aasta pensionil.<\/p>\n
Kas see ei pidanudki siis olema selline suur ja pidulik s\u00fcndmus, et antakse teada, saadakse kokku ja kasutatakse v\u00f5imalust?<\/p>\n
Ma arvan, et ta tahtiski n\u00e4ha asja ehedalt ja ei teinud sellest suurt ametlikkust selle asja juures, ei olnud ju konverentsi ega midagi niisugust. Aga tagasiside j\u00e4i, sest ta vestles inimestega ja nemad r\u00e4\u00e4kisid seda juttu ka mulle edasi.<\/p>\n
V\u00f5ib-olla oleks isegi parem meel olnud, kui ta oleks k\u00e4inud praegu, Tallinna loomaaed on ju tohutult arenenud.<\/p>\n
K\u00f5ik on terminites kinni. Kui maailma vaadata, siis suured ja rikkad riigid panevad loomaaedadesse suurusj\u00e4rgu v\u00f5rra suuremaid rahasid ja loovad muidugi palju p\u00f5nevamaid asju.<\/p>\n
Jane’il oli ka, keda vaadata. Meie \u0161impanside Betty ja Quincy Tallinna j\u00f5udmise lugu v\u00e4\u00e4rib ju ka meenutamist. Nad tulid vist meremeestega?<\/p>\n
Jah, see on ilmselt \u00fcks tee, mille kaudu paljud loomad loomaaeda j\u00f5uavad. On olemas niisugune asi nagu Washingtoni konventsioon ehk CITES, ja selle j\u00e4rgi ilma paberiteta \u00fcle riigipiiride liikuvad elukad konfiskeeritakse.<\/p>\n
Nende reeglite j\u00e4rgi on kaks v\u00f5imalust: kas nad l\u00e4hevad kodumaale tagasi, kus paraku mitte keegi neid selles seisus ei oota, v\u00f5i j\u00e4\u00e4vad sellele maale, kus nad konfiskeeriti. Nii pidimegi oma troopikamaja poole ehituse pealt selle \u00fcmber kohandama, et sinna tekiks ka \u0161impanside eluv\u00f5imalus.<\/p>\n
T\u00e4nap\u00e4eval kirjutatakse ajalehes iga p\u00e4ev sellest, kui erinevad ja erilised on inimesed. Ma ei kahtle, et ka \u0161impansid on. Kas Betty ja Quincy paelusid uurijaid ka millegi poolest?<\/p>\n
K\u00f5ik loomad on tegelikult ju omamoodi isiksused ja kui neid l\u00e4hemalt vaadelda, on see v\u00e4ga p\u00f5nev. Betty ja Quincy puhul ka, Quincy on palju suurema IQ-ga kui Betty n\u00e4iteks, kohe silmatorkavalt. Ta on palju terasem, palju suurema uudishimuga ja katsetab asju. Muidugi ei saa ka \u00f6elda, et Betty n\u00fc\u00fcd kuidagi v\u00e4ga tuhm oleks, aga kui neid kahte v\u00f5rrelda, siis hakkab erinevus silma.<\/p>\n
Kuidas see oligi kuulsast n\u00e4item\u00e4ngust, et mitte \u00fcks jalg ei ole l\u00fchem, vaid teine on pikem?<\/p>\n
Just.<\/p>\n
See oli ju tegelikult ka Goodalli s\u00f5num, et loomad on isiksused ja me peaksime seda m\u00e4rkama. Goodallil endal ei olnud k\u00fcll esialgu akadeemilist haridust, aga tal oli missioon, missioon r\u00e4\u00e4kida sellest, et loomadel on oma kultuur, oma tunded. Kui teaduslikult k\u00f5las tema jutt haritud zooloogide seas?<\/p>\n
Ta oli tegelikult ka terane. Ega formaalne paberiharidus ei peagi alati olema. Ta oli v\u00e4ga terava silmaga ja v\u00e4ga pedantse \u00fcleskirjutusega sellest, mida ta n\u00e4gi. T\u00f5esti, ta oli \u00fcks esimesi, kes hakkas t\u00e4helepanu juhtima, et loomad on isiksused. Muidugi, meie k\u00f5ige l\u00e4hemate sugulaste, \u0161impanside puhul on see k\u00f5ige kergemini silma torkav. Hiljem hakati m\u00e4rkama, et ka teistel elukatel on oma isiksus.<\/p>\n
Inimesed, kes suudavad teisi oma erakordsete teadmiste ja hea tujuga nakatada, on ju alati hinnas. Mulle tundub, et Eesti zooloogia p\u00f5llul on asjad endistviisi h\u00e4sti. Siin on alati olnud inimesi, kes seda suudavad ja keda kutsutakse \u00fchelt konverentsilt teisele. Teema on esil, ei l\u00e4he kaduma ega piirdu ainult ahvidega, kas pole?<\/p>\n
Eks muidugi. Eesti \u00fchiskond on olnud v\u00e4hemalt seni hariduse usku. Kui inimesed saavad haridust, siis oskavad nad ka asjade vastu huvi tunda ja asju uurida. Reeglina, kui on huvi ja haridus, siis saab ka tulemusi.<\/p>\n
Ja kui on missioon, siis l\u00e4heb asi veel l\u00f5busamaks. Milliste loomaliikide eest just t\u00e4na tuleks rohkem seista, nii meil kui mujal?<\/p>\n
Eelk\u00f5ige muidugi nende eest, kes t\u00e4nu inimeselooma laiutamisele on kehva olukorda sattunud. Meie oma kodukandi elukatest kas v\u00f5i seesama euroopa naarits, kelle p\u00e4\u00e4stmise operatsioon on see, millega meie loomaaed v\u00f5ib rinna kummi l\u00fc\u00fca ja \u00f6elda, et oleme panustanud p\u00e4ris edukalt.<\/p>\n
Olen kuulnud, et \u00f6koloogidele valmistab praegu muret just tavaliste ehk mitte ohustatud liikide arvukuse v\u00e4henemine.<\/p>\n
Eks see on allak\u00e4igu algus ja peamine, et nad ei satuks harulduste hulka.<\/p>\n
M\u00f5ned liigid kaovad, teised tulevad asemele. Loen t\u00e4na \u00d5htulehest pealinna probleemist: \u0161aakalid kondavad ringi laste m\u00e4nguv\u00e4ljakutel. Sattusin isegi Koplisse ja mulle tundub, et n\u00e4gin natukene liiga suurt rebast.<\/p>\n
V\u00f5ib k\u00fcll olla. Vaba\u00f5humuuseumis oli paar aastat tagasi pesakond. Tema on niisugune liik, kes t\u00e4nu kliima soojenemisele on viimased paark\u00fcmmend-kolmk\u00fcmmend aastat hakanud oma levilat j\u00f5udsalt p\u00f5hja suunas laiendama. Ta on \u00fcks niisugune liik, kes tunneb h\u00f5lpu inimese tegevusest, ei pelga pr\u00fcgim\u00e4gesid ega pr\u00fcgikonteinereid.<\/p>\n
Algul arvati, et v\u00f5ib-olla on keegi ta lahti lasknud, aga kui asja l\u00e4hemalt uuriti, selgus, et piki suurte j\u00f5gede orgusid hakkasid kuskil \u00fcheksak\u00fcmnendatel aastatel liikuma ja praegu on neid leitud isegi P\u00f5hja-Norras.<\/p>\n
M\u00f5ningate taimedega on otsustatud v\u00f5idelda. Ma ei r\u00e4\u00e4gi siin enam Sosnovski karuputkest, ka v\u00e4ga ilusaid taimi juuritakse praegu v\u00e4lja ja p\u00fc\u00fctakse neist vabaneda. Mida peaks loomadega tegema \u2013 kohanema v\u00f5i v\u00f5itlema?<\/p>\n
See oleneb sellest, mis elukaga tegemist on. N\u00e4iteks k\u00e4hrikkoer ja Ameerika naarits on inimese poolt sisse toodud, nii nagu invasiivsed taimeliigidki. Mis puudutab \u0161aakalit, siis tema on vastavalt kliima muutumisele oma levilat ise laiendanud ja teda ei saa v\u00f5\u00f5rliigiks pidada. Selles m\u00f5ttes tuleb sellega leppida.<\/p>\n
Need on asjalikud arutelud, aga ma ei kuule t\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5ib-olla enam nii palju p\u00fchendunud aktivismist, et v\u00f5tame n\u00fc\u00fcd selle looma saatuse ette ja hakkame temaga tegelema. Mul on selline versioon ka, et \u00e4kki on inimesel tekkinud nii palju probleeme, k\u00f5ik need s\u00f5jad, pinged ja rahutused, et loodusele j\u00e4\u00e4b j\u00e4rjest v\u00e4hem aega.<\/p>\n
Inimene on tegelikult ju ka \u00fcks looduse osa ja selles m\u00f5ttes inimkond on ise niisugune elukas, kes vohab. Mul on olnud kiusatus kogu aeg inimkonda v\u00f5rrelda biosf\u00e4\u00e4ri pildis pahaloomulise kasvajaga organismi tasemel. See on \u00fcks liik, kes vohab piiramatult, kuni ta h\u00e4vitab oma peremehe kandev\u00f5ime ja h\u00e4vib ise koos peremehega. Selles m\u00f5ttes ma ei ole v\u00e4ga optimistlik.<\/p>\n
Ega te ometi seda aega ei oota?<\/p>\n
Ei ma ei oota ja t\u00f5en\u00e4oliselt see minu eluajal ka veel ei juhtu, aga kui asi sedasi edasi l\u00e4heb\u2026 Pilt on praegu niisugune, et kui v\u00f5tta imetajate biomass, k\u00f5ik alates pisikesest hiirest elevandini ja veel suuremateni, siis see moodustab praegu ainult neli protsenti. \u00dclej\u00e4\u00e4nud 96 protsenti on inimkond koos oma koduloomadega, sealjuures need koduloomad moodustavad 64 protsenti.<\/p>\n
Kui inimene alustas, siis ta oli ju k\u00fcbe. Ja sellest ei ole rohkem kui 200 aastat tagasi, kui maailmas oli ainult miljard inimest. N\u00fc\u00fcd on varsti juba \u00fcheksa.<\/p>\n
Samas National Geographic ju tegutseb endiselt, filme ja fotosid tehakse enneolematu kvaliteediga. Kindlasti olete n\u00f5us. On sellel ka soovitud m\u00f5ju, kas salak\u00fcttimist j\u00e4\u00e4b n\u00e4iteks v\u00e4hemaks? Kas inimene k\u00e4itub looduses n\u00fc\u00fcd v\u00e4hem matslikult?<\/p>\n
Oleneb inimesest. Ma olen n\u00fc\u00fcd 15 aastat k\u00e4inud Tansaanias loodusjuhiks ja n\u00e4inud seda v\u00f5itlust k\u00f5rvalt. Seal on ikkagi t\u00e4iesti niisugune suli-v\u00f5mmi m\u00e4ng, et paramilitaarsete vardjate \u00fcksuste v\u00f5itlus salak\u00fcttidega s\u00f5ltub sellest, kellel parasjagu viimane tehnikasaavutus on. Asi on tegelikult kurb, sest inimeste saamahimu on ikka nii suur, et see on kurb.<\/p>\n
Mis ja kes on seal k\u00f5ige suurema l\u00f6\u00f6gi all?<\/p>\n
Seal on muidugi ninasarvikud, eelk\u00f5ige sellep\u00e4rast, et paraku Hiina rahvameditsiin arvab, et sellest sarvest saab igasugust imerohtu teha. Kuigi k\u00f5ige moodsamad t\u00e4nap\u00e4eva keemilise anal\u00fc\u00fcsi vahendid ei ole suutnud sealt peale keratiini midagi leida. Usk on suure j\u00f5uga.<\/p>\n
Aga l\u00e4hemaltki saab ju seda \u00f5nnetut pilti n\u00e4ha. Kui tihti teie leiate ennast m\u00f5tlemas sellele, mis on saanud s\u00f5jas kannatanud Ukraina looduskeskkonnast?<\/p>\n
Oi, palju m\u00f5tlen selle peale. Ma olen m\u00f5ned korrad k\u00e4inud Hersoni l\u00e4hedal sellel kuulsal Askania-Nova stepikaitsealal, mille asutas omal ajal Tartu \u00dclikooli vilistlane Falz-Fein. Ja mis sellest saanud on, sellele on kohe jube m\u00f5elda.<\/p>\n
Ainu\u00fcksi \u00f5hku lastud tamm juba keeras tasakaalu nii segamini.<\/p>\n
Jah, ja kuidas seal on marod\u00f6\u00f6ritsetud loomaaedades… \u00dcksjagu loomi on muidugi Ukraina loomaaedadest ka evakueeritud. Tallinna loomaaed ka aitas \u00fcsna palju seal Harkivi l\u00e4hedal \u00fchte suurt loomaaeda, saates siit asju, mida nad enam k\u00e4tte ei saa. Selles m\u00f5ttes on asi kurb.<\/p>\n
Tuleme koju. \u00dctlen teile m\u00e4rks\u00f5na “metssiga”. Mis tunded valdavad?<\/p>\n
Siga on muidugi v\u00e4ga plastiline elukas ja on ka viimase saja aastaga oma levilat k\u00f5vasti p\u00f5hja poole laiendanud. Paraku, midagi pole teha, t\u00f5bi on t\u00f5bi ja kuna inimene tahab s\u00fc\u00fca, siis ta peab oma toiduvaru kaitsma.<\/p>\n
Praegu seda muret ilmselt ei ole, et sead p\u00e4riselt otsa saaksid, selleks pole meil lihtsalt j\u00f5udu. Aga see hakkab teiselt poolt m\u00f5juma: suurtel kiskjatel ei ole k\u00fcllalt saakloomi. Metsseakesik on ju hundil \u00fcks meelisninaesine ja kui see \u00e4ra kaob, siis l\u00e4heb surve metskitsedele v\u00e4ga suureks ja sellega pannakse ilvese toidulaud kinni. K\u00f5ik on k\u00f5igega seotud. Siis pole \u00fcldse imestada, et tekivad suuremad r\u00fcnded koduloomadele. Midagi pole parata.<\/p>\n
Kus t\u00e4na on Eesti looduses see tasakaal k\u00f5ige rohkem paigast \u00e4ra?<\/p>\n
Mulle tundub\u2026 omal ajal ma tegin oma diplomit\u00f6\u00f6 pruunkarust ja siis oli Eestis kaheksa-\u00fcheksa korda v\u00e4hem karusid. Mulle tundub, et praegu metsikut loodust enam nii palju ei ole, et nad \u00e4ra mahuksid. N\u00fc\u00fcd on ainult aja k\u00fcsimus, millal hakkab tekkima suuremaid konflikte.<\/p>\n
Ja kui millegip\u00e4rast arvatakse, et loodus ei k\u00e4i loodusseaduste, vaid juriidiliste seaduste j\u00e4rgi ja v\u00f5ib kohtuga panna arvukuse reguleerimise seisma, siis head nahka sellest ei tule.<\/p>\n
K\u00f5nelesin m\u00f5ne kuu eest siinsamas “Vikerhommikus” bioloog Kalevi Kulliga, kes nimetas Rail Balticut suureks lolluseks. Milline on teie vaade?<\/p>\n
Mina ei ole p\u00e4ris seda meelt. Ma ei ole alla kirjutanud \u00fchelegi nendest petitsioonidest, mida on palutud, sellep\u00e4rast et ma pigem peaksin \u00f5igeks mitte selle vastu v\u00f5idelda, vaid proovida see teha loodusele v\u00f5imalikult v\u00e4hese m\u00f5juga ehk rajada k\u00fcllaldaselt laiasid \u00f6kodukte.<\/p>\n
Mind ajas p\u00e4ris naerma, kui esimene \u00f6kodukt Tartu maanteele tehti ja siis vaadati, et esimesel talvel peale kassi keegi \u00fcle ei k\u00e4inud. Samas on ta suhteliselt kitsas ja ei ole nii h\u00e4sti taimestatud, kui ta v\u00f5iks olla, sest maailmas on t\u00f6\u00f6tavaid \u00f6kodukte k\u00fcllalt. Teine n\u00e4ide oli, kui P\u00e4rnu maanteele tehti, siis millegip\u00e4rast \u00fcks riigifirma ehitas \u00f6kodukti ja teine raius selle otstest metsa maha.<\/p>\n
Vastas t\u00e4iesti t\u00f5ele. Kas meil on siis t\u00e4na andmeid, et \u00f6kodukte kasutatakse veidi elavamalt?<\/p>\n
Jah, muidugi. Kui on korralik \u00f6kodukt… meie omad on niisugused noatera peal. Aga mida laiemad ja mida rohkem on nad metsamaastikuga seotud, seda elavamalt neid kasutatakse.<\/p>\n
Samas, ega midagi pole teha. Mina n\u00e4iteks arvan, et tegelikult poleks vaja neid mitmerajalisi maanteid, vaid tulekski m\u00f6\u00f6da raudteed rekad panna peale ja l\u00f5petada see rekade voorimine maanteedel \u00e4ra.<\/p>\n
Aga maanteid tehakse meil laiemaks ja raudtee tehti kitsamaks, nagu te teate.<\/p>\n
Nojah, aga loodetavasti on v\u00e4hemalt raudtee tamm \u00f5ige laiusega.<\/p>\n
Millal te loomaaias viimati k\u00e4isite?<\/p>\n
Eile.<\/p>\n
Eile? Te nagu elaksite seal?<\/p>\n
Ma ikka k\u00e4in aeg-ajalt abiks ekskursioone juhtimas ja kui m\u00f5ni n\u00f5u k\u00fcsib, siis katsun j\u00f5udum\u00f6\u00f6da sedagi anda.<\/p>\n
Kas direktor on k\u00fcsinud, et Mati, mida me t\u00e4na peaks esimese asjana loomaaias ette v\u00f5tma?<\/p>\n
Nii konkreetselt ei ole, aga eks ta natuke on huvi tundnud.<\/p>\n
Mis te siis olete \u00f6elnud?<\/p>\n
Ma olen \u00f6elnud, et olen alati k\u00e4ttesaadav.<\/p>\n
Kas te ei ole k\u00fcsinud, kus l\u00f5vi on?<\/p>\n
Ei, ma seda tean, kus ta on. T\u00e4nap\u00e4eval ongi asjad sedasi, et maailmas m\u00f5tlevad rikkad riigid v\u00e4lja v\u00e4ga keerulisi ja kalleid asju, ja kui sa seda j\u00e4rgi ei tee, siis ei ole sul v\u00f5imalik ka elukaid saada. Selles on see probleem, et v\u00e4ikeste riikide v\u00e4ikeste loomaaedade kollektsioonid kuivavad kokku.<\/p>\n
See t\u00e4hendab, et m\u00f5ne liigi hankimine on muutunud peaaegu v\u00f5imatuks?<\/p>\n
Loomaaiad ei m\u00fc\u00fc ega osta, vaid t\u00f6\u00f6tavad \u00fclemaailmse v\u00f5rgustikuna. Loomi jagatakse vastavalt jaotuskavale. On komisjonid, kes kontrollivad, kas tingimused vastavad, kas geneetiline liin sobib ja nii edasi. Loomaaiad saavad loomi tasuta, aga nad peavad tekitama neile t\u00e4nap\u00e4eva n\u00f5uetele vastavad elutingimused.<\/p>\n
On see h\u00e4sti objektiivne v\u00f5i on seal ka tavap\u00e4rast korruptsiooni?<\/p>\n
Seal ei ole niiv\u00f5rd korruptsiooni, kuiv\u00f5rd seda, et m\u00f5nedki n\u00f5udmised, mida esitatakse, ei ole loomadele nii vajalikud, kui tundub inimestele, kes neid vaatavad. M\u00f5nikord on emotsiooni peal suurem r\u00f5hk kui ratsionaalsel m\u00f5tlemisel. Inimesed vaatavad tingimusi ja arvavad, et loomal on tarvis midagi sellist, mida nemad tahaksid. Alati k\u00f5ik n\u00f5udmised ei ole ratsionaalselt p\u00f5hjendatud looma jaoks.<\/p>\n
Oh, siit hakkab juba j\u00e4rgmine teema kooruma, aga praegu said meie minutid otsa. Mati Kaal, t\u00e4nan v\u00e4ga, et tulite.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Maailmakuulus primatoloog ja looduskaitsja Jane Goodall suri kolmap\u00e4eval 91-aastasena. Looduskaitse eesk\u00f5nelejat ja tema panust liikide kaitsesse on sel…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":11430,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,7046,28,29,2858,7864,19,25,7044,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-11429","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-jane-goodall","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-loomaaed","22":"tag-mati-kaal","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-simpansid","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11429","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11429"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11429\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/11430"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11429"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11429"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11429"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}