Kutse\u00f5ppesse lisanduvad nelja-aastased kutsekeskhariduse \u00f5ppekavad, mille puhul tuleb \u00f5pilasel enne soovitud eriala \u00f5ppima asumist l\u00e4bida valdkonna\u00fclene ettevalmistav aasta.<\/p>\n
Ehkki osa kutsekoolide t\u00f6\u00f6tajaid on toonud v\u00e4lja kitsaskoha, et kui \u00f5pilane saab alles p\u00e4rast esimest, ettevalmistavat aastat teada, kas tal \u00f5nnestub soovitud erialal \u00f5ppima hakata, v\u00f5ib see osa noori hoopis eemale peletada, on Savi s\u00f5nul tegu vajaliku muudatusega.<\/p>\n
Ta t\u00f5i v\u00e4lja, et kutse\u00f5ppekavades on \u00fcldhariduse maht olnud ligi 20 aastat v\u00e4ga v\u00e4ike ja see t\u00e4hendab, et tublidel kutse\u00f5ppuritel on keeruline edasi k\u00f5rgharidusse liikuda.<\/p>\n
“Nelja-aastaste \u00f5ppekavadega t\u00f5steti oluliselt \u00fcldharidusainete mahtu, mis vastab ka g\u00fcmnaasiumi \u00fcldharidusainete miinimummahule ja v\u00f5imaldab heal kutse\u00f5ppeasutuse \u00f5ppijal liikuda p\u00e4rast keskhariduse omandamist edasi ka k\u00f5rgharidusse, lihtsustab seda teekonda,” lausus Savi.<\/p>\n
Vajadus kutse\u00f5ppuritele rohkem \u00fcldaineid \u00f5petada tuleneb tema s\u00f5nul nii tehtud anal\u00fc\u00fcsidest kui ka t\u00f6\u00f6andjate ootustest.<\/p>\n
“V\u00e4ga suur t\u00f6\u00f6andjatepoolne ootus on, et kutse\u00f5ppeasutusest tuleks inimesed, kelle maailmapilt on laiem ja kellel on paremad \u00fcldoskused, eriti suhtlemisoskus. Ehk on tarvis, et t\u00f6\u00f6taja ei teeks ainult spetsiifilist kitsast t\u00f6\u00f6l\u00f5iku, vaid m\u00f5istaks ka laiemat pilti, miks ja kuidas on tarvis seda t\u00f6\u00f6d teha, ja oleks valmis kliendisuhtluseks,” m\u00e4rkis Savi.<\/p>\n
Lisaks on ka noored ise andnud tagasisidet, et kui nad asuvad \u00f5ppima spetsiifilisele erialale, n\u00e4iteks kokaks, sest toitu teha tundub tore, aga teisel aastal saavad aru, milline t\u00f6\u00f6 suures k\u00f6\u00f6gis p\u00e4riselt on, siis pettumuse korral tuleks neil kas uuel erialal otsast alustada v\u00f5i ilma vajalike otsusteta t\u00f6\u00f6turule suunduda.<\/p>\n
Kui aga noor astub sisse laiemale valdkondlikule erialale, on tal aasta jooksul v\u00f5imalik aru saada, milline on tema suurim huvi, m\u00e4rkis Savi ja t\u00f5i n\u00e4ite, et ehitusalale astunud inimene v\u00f5ib taibata, et ei tahagi saada plaatijaks, vaid hoopis katustega tegeleda.<\/p>\n
“Et noor end leiaks, saaks karj\u00e4\u00e4ritoetusteenust, hakkaks omandama \u00fcldharidust, et saaks edasi k\u00f5rgkooli minna, selleks on see tarvilik,” p\u00f5hjendas haridusministeeriumi esindaja ettevalmistava aasta vajadust.<\/p>\n
See, kas \u00f5pilase soovitud erialale on p\u00e4rast \u00fcld\u00f5ppeaasta l\u00e4bimist ka piisavalt kohti, on Savi s\u00f5nul paljuski kooli korraldada. Igal \u00f5pper\u00fchmal on juhendaja, kool pakub karj\u00e4\u00e4riteenust ning \u00f5pilasel aidatakse oma v\u00f5imetest ja huvidest aru saada, mist\u00f5ttu usub Savi, et v\u00f5imekas \u00f5pilane p\u00e4\u00e4seb ka soovitud eriala \u00f5ppima.<\/p>\n
Haridusministeeriumi kutsehariduspoliitika osakonna juhataja hinnangul ei tea suur osa 15\u201316-aastaseid, mida nad t\u00e4pselt \u00f5ppida tahavad ja neile on valdkondlik sisseastumine eriti hea, sest j\u00e4tab paljud uksed avatuks.<\/p>\n
“\u00d5ppija astub sisse valdkondlikule erialale, omandab \u00fcldoskusi ja \u00fcldvaldkonna teadmisi, mis on t\u00e4nap\u00e4eva t\u00f6\u00f6turul h\u00e4sti olulised,” r\u00e4\u00e4kis Savi. “Spetsiifiline erialavalik kujuneb \u00fche aasta jooksul v\u00e4lja ja \u00f5pilane saab sealt oluliselt suuremas mahus erialaaineid edasi.”<\/p>\n
L\u00fchemad kutseerialad j\u00e4\u00e4vad samuti alles<\/p>\n
Ta r\u00f5hutas, et lisa-aasta puudutab ainult kutsekeskhariduse \u00f5ppekavasid ehk \u00e4ra ei kao ka kutseerialad, mille kestus on poolest aastast kuni kolme aastani.<\/p>\n
Seega ei ole k\u00f5ik kutsehariduse omandajad sunnitud mahukama \u00fcldhariduse osaga rinda pistma ning neile, kes tahaksid ennek\u00f5ike kiiresti m\u00f5nd ametit \u00f5ppida ja kelle siht ei ole kindlasti k\u00f5rgharidus, j\u00e4\u00e4b selleks samuti v\u00f5imalus alles.<\/p>\n
“Nende jaoks ongi puhtad kutse\u00f5pingud. Need kestavad l\u00fchemat aega ja \u00fcldharidus\u00f5pinguid juures ei ole. Sealt suundutakse otse t\u00f6\u00f6turule, aga need on ka lihtsamad t\u00f6\u00f6d,” t\u00f5des Savi.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul ei t\u00e4henda see aga, et nelja-aastased kutsekeskhariduse \u00f5ppekavad oleksid suunatud peamiselt neile, kes sooviksid g\u00fcmnaasiumis \u00f5ppida, kuid kellel ei \u00f5nnestu sinna sisse saada. Ta \u00fctles, et need \u00f5ppekavad on m\u00f5eldud inimestele, kellele meeldib t\u00f6\u00f6tada spetsiifilises valdkonnas ning teha t\u00f6\u00f6d pea ja k\u00e4tega ehk rakendada oskusi.<\/p>\n
“G\u00fcmnaasium ei anna mingeid t\u00f6\u00f6oskusi, ta annab \u00fcldoskusi ja peamiselt \u00fcldharidust. Kui vaatame statistikat, siis noorte t\u00f6\u00f6puudus on k\u00f5rgeim just g\u00fcmnaasiumil\u00f5petajate hulgas,” m\u00e4rkis Savi.<\/p>\n
“K\u00fcsimus pole, kuhu panna need noored, kes pole g\u00fcmnaasiumisse sisse saanud, vaid et pakkuda noortele ka selliseid alternatiive, kus nad lisaks \u00fcldharidusele omandavad \u00f5pingute jooksul v\u00e4ga head kutseoskused, mis v\u00f5imaldavad selles valdkonnas edasi \u00f5ppida v\u00f5i suunduda t\u00f6\u00f6turule, kus neid pikisilmi oodatakse,” lisas ta.<\/p>\n
Esimesed nelja-aastased \u00f5ppekavad rakendusid sellest \u00f5ppeaastast ja j\u00e4rgmisest s\u00fcgisest lisandub juba 30 niisugust \u00f5ppekava.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kutse\u00f5ppesse lisanduvad nelja-aastased kutsekeskhariduse \u00f5ppekavad, mille puhul tuleb \u00f5pilasel enne soovitud eriala \u00f5ppima asumist l\u00e4bida valdkonna\u00fclene ettevalmistav aasta.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":114328,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[50799,26,27,37,33,35,34,36,31,32,2507,21,1312,53860,4067,8087,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-114327","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-alo-savi","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haridusministeerium","tag-headlines","tag-kutseharidus","tag-kutsekeskharidus","tag-kutsekoolid","tag-kutseope","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116120267177555949","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/114327","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=114327"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/114327\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/114328"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=114327"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=114327"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=114327"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}