Just Ukraina \u00f5lul lasub see kohustus, mis oli NATO “tehaseseadistustes”. Ukraina kaotus v\u00f5i petlik relvarahu lisab Vladimir Putini ambitsioonidele ainult uljust ning Washingtoni targad v\u00f5iksid NATO-st 3.0 unistades l\u00fclitada sellesse ka Ukraina, kirjutab Peeter Kaldre.<\/p>\n
Venemaa Ukraina-vastase t\u00e4iemahulise s\u00f5ja neljanda aastap\u00e4eva puhul on ilmunud arvukalt anal\u00fc\u00fcse s\u00f5ja p\u00f5hjuste, olukorra ja tulevikuv\u00e4ljavaadete kohta. Arvamused on olnud seinast seina. \u00dched arvavad, et Venemaa l\u00f5puks niikuinii v\u00f5idab, teised leiavad vastupidi, et Venemaa majandus ei kannata pikaajalist s\u00f5da v\u00e4lja.<\/p>\n
K\u00f5ige huvitavamad on siiski arvamused, et mis saab edasi, kui juhtumisi \u00f5nnestub Ukrainas siiski mingi relvarahuni j\u00f5uda.<\/p>\n
Petlik relvarahu<\/p>\n
Selles m\u00f5ttes tasub peatuda artiklil, mis ilmus m\u00f5jukas v\u00e4ljaandes Foreign Affairs ja mille autorid on ameerika anal\u00fc\u00fctik Samuel Charap ja soomlane Hiski Haukkala. Artikkel kannab pealkirja “Euroopa j\u00e4rgmine s\u00f5da”.<\/p>\n
Artikli postulaat on, et relvarahu t\u00e4hendab Euroopa jaoks veelgi ohtlikumat olukorda ning Venemaa ja NATO otsese s\u00f5jalise konflikti v\u00f5imalus on \u00e4\u00e4rmiselt k\u00f5rge. Kirjutises meenutatakse, et k\u00fclma s\u00f5ja ajal oli NATO ja NSV Liidu vahel palju rohkem kontakte, mis v\u00f5imaldasid olukorra eskaleerumist m\u00f5ne valearvestuse p\u00e4rast \u00e4ra hoida. P\u00e4rast 24. veebruari 2022 on aga need kontaktid j\u00f5udnud miinimumini ning valesammud m\u00f5lemalt poolelt v\u00f5ivad viia s\u00f5jalise kokkup\u00f5rkeni.<\/p>\n
M\u00f5ned n\u00e4ited. Kui USA leiab, et s\u00f5da on tulekul ja toob Euroopasse pikamaaraketid v\u00f5ib Moskva arvata, et valmistutakse kallaletungiks. L\u00e4\u00e4s aga v\u00f5ib arvata, et Venemaa j\u00e4rjekordsed s\u00f5jalised \u00f5ppused v\u00f5ivad \u00fcle kasvada agressiooniks. Just nii, nagu juhtus Ukraina puhul.<\/p>\n
Igal juhul ei n\u00e4e Venemaa Euroopa julgeolekut sellisena nagu l\u00e4\u00e4s. K\u00f5ik m\u00e4rgid n\u00e4itavad, et Venemaa valmistub s\u00f5jaks NATO-ga. Soome julgeolekuraport osundab, et Venemaa kavatseb suurendada oma v\u00e4gesid p\u00f5hjatiival rohkem kui kaks korda, 30 000 mehelt 80 000 meheni. Eesti v\u00e4lisluureameti raport muide viitab Venemaa plaanile moodustada drooniarmee.<\/p>\n
Omalt poolt v\u00f5iks lisada, et Venemaa majandus on viidud pea t\u00e4ielikult s\u00f5jar\u00f6\u00f6bastele ja selle tagasikeeramine on v\u00e4ga raske. Pealegi, mida teha miljoni s\u00f5jas kalestunud k\u00f5ril\u00f5ikajaga? Neid ei saa ju ometi m\u00f6\u00f6da Venemaad laiali saata.<\/p>\n
Pole saladus, et kineetilisele konfliktile eelnevad Venemaa h\u00fcbriidr\u00fcnnakud ehk sabotaa\u017eid, kaablil\u00f5hkumised, “eksinud” droonid jne. Seda k\u00f5ike n\u00e4eme juba praegu.<\/p>\n
Artiklis viidatakse ka USA rollile. Venemaad kindlasti julgustavad Washingtoni ja Euroopa lahkhelid, n\u00e4iteks Gr\u00f6\u00f6nimaa p\u00e4rast. Aga kui USA arvab, et tal \u00f5nnestub potentsiaalsest s\u00f5jast Euroopas k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4da, siis ta eksib. Selleks on USA ja Euroopa liiga tihedalt seotud.<\/p>\n
NATO 3.0<\/p>\n
“Elbridge Colby esines hiljuti seisukohav\u00f5tuga, et NATO peab tagasi minema oma algsete juurte ehk “tehaseseadistuste” juurde.”<\/p>\n
On teada, et Donald Trumpi administratsioon n\u00f5uab j\u00f5uliselt, et Euroopa peab oma julgeolekusse, sealhulgas ka NATO-sse, oluliselt rohkem panustama. Pentagoni asejuht Elbridge Colby esines hiljuti seisukohav\u00f5tuga, et NATO peab tagasi minema oma algsete juurte ehk “tehaseseadistuste” juurde. See plaan on saanud tingliku nimetuse “NATO 3.0”. Ehk siis tuleb loobuda killustavatest v\u00e4lismissioonidest nagu Iraak ja Kosovo ning tegelda vaid oma territooriumi julgeolekuga.<\/p>\n
Sellesse sobitub ka plaan v\u00e4hendada liitlaste, kuid mitte-NATO liikmete senisest kaasamist alliansi asjadesse. Nii ei taheta, et NATO j\u00e4rgmisel tippkohtumisel Ankaras (ametlikus osas) osaleksid India- ja Vaikse ookeani riigid Austraalia, Uus-Meremaa, L\u00f5una-Korea ja Jaapan, aga ka Ukraina.<\/p>\n
Siinkohal tahaks k\u00fcll t\u00e4helepanu juhtida sellele, et kui r\u00e4\u00e4gitakse NATO “tehaseseadistustest”, siis allianss ju loodi selleks, et \u00e4ra hoida N\u00f5ukogude hordide kallaletungi Euroopale. Praegu on sarnane olukord Venemaaga. Ainult et USA uues julgeolekustrateegias, kaitsestrateegias ega juhtivate poliitikute esinemistes ei nimetata Venemaad ohuks ega vaenlaseks.<\/p>\n
Jutt, et USA ei pea Venemaad mitte maailmaj\u00f5uks, vaid regionaalseks tegijaks, ja et p\u00f5hivastane on Hiina, ei kannata kriitikat. Venemaa on ainus riik maailmas, millel on isegi rohkem tuumarelvi kui USA-l ja ta v\u00f5ib s\u00f5ja korral Washingtoni maapinnalt p\u00fchkida.<\/p>\n
On juba kulunud \u00fctlus, et Ukraina kaitseb praegu kogu Euroopat. Just Ukraina \u00f5lul lasub see kohustus, mis oli NATO “tehaseseadistustes”. Tema kaotus v\u00f5i petlik relvarahu lisab Vladimir Putini ambitsioonidele ainult uljust. Nii et Washingtoni targad v\u00f5iksid NATO-st 3.0 unistades l\u00fclitada sellesse ka Ukraina. Praegu selleks valmisolek puudub.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Just Ukraina \u00f5lul lasub see kohustus, mis oli NATO “tehaseseadistustes”. Ukraina kaotus v\u00f5i petlik relvarahu lisab Vladimir Putini…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":8238,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,324,37,33,35,26046,34,36,31,32,21,326,54035,28,29,95,54,19,6223,25,54034,1049,23,24,1229,262,22,325,20,96,37204,30,661,92,93,94],"class_list":["post-114924","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-donald-trump","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elbridge-colby","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hiina","tag-hiski-haukkala","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-nato","tag-news","tag-peeter-kaldre","tag-populaarseimad-lood","tag-samuel-charap","tag-soda","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tuumarelv","tag-ukraina","tag-uldised-uudised","tag-usa","tag-uudised","tag-venemaa","tag-venemaa-hubriidsoda","tag-viimased-uudised","tag-vladimir-putin","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116125886266725214","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/114924","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=114924"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/114924\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8238"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=114924"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=114924"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=114924"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}