“Pealtn\u00e4gija”<\/a> lugu, mis k\u00e4sitles peamiselt privaatseid fotosid inimeste kodudest, siis Lehise s\u00f5nul on nende menetlus m\u00e4rksa laiem.<\/p>\n“Eesm\u00e4rk on kontrollida kogu ehitisregistri andmet\u00f6\u00f6tlusprotsesse, sealhulgas seda, kas ja kuidas on korraldatud isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemine. See on meie ainukene fookus, kuiv\u00f5rd me saame kontrollida seda poolt, mitte muid andmeid, mis seal olla v\u00f5ivad.”<\/p>\n
Lehis viitas sellistele andmetele, mis v\u00f5ivad riivata inimeste privaatsust, kuid ei ole seaduse m\u00f5istes isikuandmed. Ta r\u00f5hutas, et isikuandmed on ainult selline info, mis on otseselt v\u00f5i kaudselt konkreetse inimesega seostatav.<\/p>\n
“Kui minu kodust on pilt, kus \u00fchtegi minu fotot ega perefotot ei ole, siis mina saan aru, et see on minu kodu, aga kolmandad isikud v\u00f5ib-olla ei saa aru. Ehitisregistri puhul muidugi on veel palju lisaandmeid, mist\u00f5ttu on v\u00f5imalik nad tihti isikuga kokku viia,” selgitas Lehis.<\/p>\n
AKI ei anna praegu hinnanguid<\/p>\n
Lisaks on kerkinud k\u00fcsimus, kas selline dokumentide varjamine ehitisregistris on \u00fcldse seaduslik. Tartu linn argumenteerib, et seadus ei anna alust, mis v\u00f5imaldaks avaliku teabe varjata ajutise ettevaatusabin\u00f5una.<\/p>\n
Kliimaministeeriumist \u00f6eldi seepeale, et praegu kehtestatud massiline juurdep\u00e4\u00e4supiirang on ajutine kaitsemeede, mis arutati l\u00e4bi andmekaitse inspektsiooniga. “Meede on meie hinnangul proportsionaalne, sest sulgemata j\u00e4tmise v\u00f5imalikud riskid olid suured. Hetkel hindame olukorra lahendamiseks erinevaid meetmeid sh koosk\u00f5lastame lahendused eelnevalt andmekaitse inspektsiooniga,” seisis kliimaministeeriumi ehitustegevuse valdkonnajuhi Liisi Pajuste kommentaaris.<\/p>\n
Kuigi siit v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da mulje, nagu oleks AKI andnud korralduse dokumentidele ligip\u00e4\u00e4s sulgeda, siis tegelikkuses nii ei ole. Pille Lehis r\u00f5hutas, et \u00f5iguslikult siduvaid seisukohti saab inspektsioon anda alles j\u00e4relevalve l\u00f5ppedes.<\/p>\n
“Kui ka tekib menetluse k\u00e4igus kiireloomulisi vajadusi sekkuda ja anda korraldusi n\u00e4iteks mingisuguse andmet\u00f6\u00f6tlusprotsessi peatamiseks, siis me saame seda teha, aga hetkel seda k\u00fcll tehtud ei ole. K\u00f5ik otsused, mis on ehitisregistri osas t\u00e4naseks tehtud, on teinud vastutav t\u00f6\u00f6tleja \u2013 kliimaministeerium \u2013 ja tegelikult nii see olema peabki,” \u00fctles Lehis.<\/p>\n
Ta m\u00e4rkis, et t\u00f5epoolest ministeerium konsulteeris inspektsiooniga, kuid konkreetset luba v\u00f5i keeldu nad ei saanud. “Selline menetluse keskel n\u00f5ustamine v\u00f5i suuniste andmine on kaheldava v\u00e4\u00e4rtusega, kuiv\u00f5rd l\u00f5puks v\u00f5ib tekkida ka huvide konflikt,” lisas AKI juht.<\/p>\n
Avaliku teabe seadus vastamisi GDPR-iga<\/p>\n
Kuigi Lehis ei \u00f6elnud, kas nende meelest on kliimaministeerium k\u00e4itunud korrektselt, juhtis ta t\u00e4helepanu sellele, et avaliku teabe seadusest kui riigisisesest \u00f5igusaktist k\u00f5rgemal seisab Euroopa Liidu \u00f5igusakt GDPR ehk isikuandmete kaitse \u00fcldm\u00e4\u00e4rus. Selle j\u00e4rgi peab vastutav t\u00f6\u00f6tleja, see t\u00e4hendab kliimaministeerium, tagama, et isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemine oleks turvaline.<\/p>\n
“Avaliku teabe seadus \u00fctleb, et juurdep\u00e4\u00e4supiiranguga on ainult konkreetselt loetletud teave, muu hulgas ka isikuandmed. T\u00e4na on olukord selline, kus vastutav t\u00f6\u00f6tleja ei suuda tagada juurdep\u00e4\u00e4supiirangut isikuandmetele, kuna need on seal segamini ja nad ei suuda t\u00f5en\u00e4oliselt eristada, kus t\u00e4pselt, kui palju ja millised isikuandmed on, ning piirata ainult nendele juurdep\u00e4\u00e4su. See on n\u00fc\u00fcd \u00fclesanne, mida nad peavadki lahendama,” k\u00f5neles Lehis.<\/p>\n
Veel r\u00f5hutas ta, et praegu on ainult piiratud iga\u00fche ligip\u00e4\u00e4s kasutuslubade ja -teatiste lisadokumentidele, mitte ei ole ehitisregister t\u00e4ielikult suletud. K\u00f5igil, kellel on seadusest tulenev \u00f5igus sealt andmeid saada, peab olema tagatud juurdep\u00e4\u00e4s.<\/p>\n
“Ma saan aru, et kasutajatel on juurdep\u00e4\u00e4s raskendatud, aga need lahendused peab leidma ehitisregistri omanik, et kuidas tagada k\u00f5ikide \u00f5iguste ja kohustuste tasakaal,” t\u00f5des Lehis.<\/p>\n
AKI j\u00e4relevalvemenetlus saaks teoreetiliselt arvesse v\u00f5tta ka seda, et probleemile ehitisregistri andmete avalikkusega on varem t\u00e4helepanu juhitud, kuid pigem keskendub j\u00e4relevalve olukorrale, mis fikseeritakse menetluse alustamise hetkel. Seej\u00e4rel antakse sellele \u00f5iguslik hinnang.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"2021. ja 2022. aastal algatas andmekaitse inspektsioon (AKI) ehitisregistriga seoses kaks j\u00e4relevalvemenetlust, mis l\u00f5ppesid 2024. aastal. Need m\u00f5lemad…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":115279,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[5086,26,27,37,33,35,48440,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-115278","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-andmekaitse-inspektsioon","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-ehitisregister","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116129488114414816","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/115278","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=115278"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/115278\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/115279"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=115278"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=115278"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=115278"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}