Ps\u00fchhiaatri ja kliinilise ps\u00fchholoogi tuge ei vaja mitte k\u00f5ik abi ootavatest lastest ja noorukitest, kuid tervishoius\u00fcsteem kaasab laiemalt teisi spetsialiste veel v\u00e4he, kirjutab Anna Helena Ursula Malkovskaja.<\/p>\n
Laste vaimse tervise kriisi leevendamiseks vajalikud sammud on olnud valdkonnaga kokku puutunud inimestele teada juba pikka aega. Et muuta lapse abiteekond terviklikuks ja efektiivseks, tuleb muuta tervishoiuteenuste rahastusmudelit, parandada valdkonna\u00fclest koost\u00f6\u00f6d ning avada terviseandmete liikumine laiemale spetsialistide ringile.<\/p>\n
Perearstid, ps\u00fchholoogid, eriarstid ja lapsevanemad kirjeldavad \u00fcha sagedamini olukorda, kus laps vajab abi n\u00fc\u00fcd ja kohe, kuid s\u00fcsteem ei suuda seda pakkuda. Perearstide ja lapsevanemate igap\u00e4evased kogemused avavad teravalt probleemi, millele lahendust on pikalt oodatud.<\/p>\n
Rahastusmudeli muutmine avaks tee diagnoosi ja ravini<\/p>\n
Ehkki sageli keskendutakse vaid lasteps\u00fchhiaatrite nappusele, algavad takistused lastele vaimse tervise abi pakkumisel palju varem, juba hindamise ja varajase sekkumise tasandil.<\/p>\n
Praegu on tekkinud aga surnud ring. Perearst ja ps\u00fchhiaatri e-konsultatsioon kinnitavad lapse abivajadust, kuid ressursside puudumise t\u00f5ttu ei j\u00f5uta diagnoosi ega ravini. Perearst j\u00e4\u00e4b koos perega \u00fcksi ja \u00f5hku j\u00e4\u00e4b k\u00fcsimus: mis edasi?<\/p>\n
Loogiline j\u00e4tk v\u00f5iks olla aga diagnoosi kinnitamiseks vajalike uuringutega edasi minek ning ps\u00fchholoogilise toe pakkumine. Viimaseks on perearstil v\u00f5imalik laps suunata kliinilise ps\u00fchholoogi vastuv\u00f5tule. Kuid uuringutega edasi minek on keeruline, sest mitte k\u00f5ik tervisekassa partneritest ei saa neid teenuseid tervisekassa rahastusel pakkuda. Seejuures on hindamisteenuste koodid tervishoiuteenuste loetelus tegelikult olemas.<\/p>\n
See t\u00e4hendab, et isegi kui iseseisvat ps\u00fchholoogilist ravi pakkuval spetsialistil on olemas nii vajalik p\u00e4devus kui ka vaba aeg, siis tal ei olegi varianti pakkuda seda teenust riigi rahastusel.<\/p>\n
Lahendusena v\u00f5iksid tervisekassa partnerid saada \u00f5iguse osutada hindamisteenuseid saatekirja alusel. Ps\u00fchhiaater saaks e-konsultatsiooni k\u00e4igus uuringute vajaduse t\u00e4psustada ja perearst saaks suunata lapse otse uuringutele. Selline muudatus lisaks s\u00fcsteemi olulist hindamisv\u00f5imekust ja aitaks viia raviteekonda edasi ning paraneks ka spetsialistide omavaheline meeskonnat\u00f6\u00f6.<\/p>\n
T\u00f5siasi on seegi, et s\u00fcsteemsuse ja rahastuse k\u00fcsimused algavad juba vaimse tervise p\u00fcramiidi varasematest astmetest. Ps\u00fchhiaatri ja kliinilise ps\u00fchholoogi tuge ei vaja mitte k\u00f5ik abi ootavatest lastest ja noorukitest, kuid tervishoius\u00fcsteem kaasab laiemalt teisi spetsialiste veel v\u00e4he. N\u00e4iteks on ps\u00fchholoog-n\u00f5ustajatel v\u00f5imalik k\u00fcll t\u00f6\u00f6tada perearstikeskuses, kuid v\u00e4ljaspool perearstikeskust iseseisvalt (ilma kliinilise ps\u00fchholoogita) t\u00f6\u00f6tamine tervisekassa rahastusel veel v\u00f5imalik pole.<\/p>\n
P\u00fcramiidi varasemate astmete parem seotus ja kaasatus tervishoius\u00fcsteemi avaks v\u00f5imalusi nii perearstidele kui ka abivajajatele, et j\u00f5uda \u00f5igel ajal \u00f5ige toeni.<\/p>\n
\u00dchtne raviteekond l\u00f5petaks lapsevanematele koormava telefonim\u00e4ngu<\/p>\n
Rahastusmudeli k\u00f5rval on teine teada mure Eesti laste vaimse tervise abi osutamisel seotud s\u00fcsteemi killustatusega tervishoiu, sotsiaalhoolekande, hariduse ja kohalike omavalitsuste vahel, kus info ei liigu ja vastutus hajub.<\/p>\n
“Samamoodi ei ole v\u00f5imalikult selgelt aru saada, kuhu laps j\u00f5uab p\u00e4rast mingi teenuse saamist v\u00f5i vastupidi, miks ta kuhugi ei j\u00f5ua.”<\/p>\n
Spetsialistidel ja lapsevanematel puudub selge \u00fclevaade k\u00e4ttesaadavatest teenustest, nende j\u00e4rjekorrast ning sellest, kuidas n\u00e4iteks koolitugi v\u00f5i rehabilitatsioon omavahel haakuvad. Samamoodi ei ole v\u00f5imalikult selgelt aru saada, kuhu laps j\u00f5uab p\u00e4rast mingi teenuse saamist v\u00f5i vastupidi, miks ta kuhugi ei j\u00f5ua.<\/p>\n
Ministeeriumide t\u00f6\u00f6r\u00fchma 2023. aasta raport on samuti r\u00f5hutanud, et valdkondade \u00fclene koost\u00f6\u00f6 on ebapiisav. Reaalsuses peab lapsevanem t\u00e4itma korraga koordinaatori, sekret\u00e4ri ja projektijuhi rolli, otsides teenuseid ja vahendades infot eri spetsialistide vahel.<\/p>\n
Olukorda parandaks \u00fchtne ja selge raviteekond, mis kaardistaks spetsialistide rollid ning kaasaks s\u00fcsteemi paremini ka loov-, tegevus- ja m\u00e4nguterapeudid, keda praegu tervishoius\u00fcsteemis h\u00e4sti n\u00e4ha \u00fcldse ei olegi.<\/p>\n
Infosulu \u00fcletamine kiirendaks abi saamist<\/p>\n
Kriitiliseks takistuseks laste aitamisel on veel terviseandmete piiratud liikumine digiloos. Praegu on ligip\u00e4\u00e4s lapse terviseinfole peaaegu eranditult vaid kliinilistel ps\u00fchholoogidel, keda on Eestis v\u00e4he.<\/p>\n
Suur osa teistest spetsialistidest, nagu ps\u00fchholoog-n\u00f5ustajad, koolips\u00fchholoogid ja pereterapeudid, ei saa lapse terviseinfot dokumenteerida ega lugeda, mis takistab erinevate spetsialistide sisulist meeskonnat\u00f6\u00f6d ja ka diagnoosimist.<\/p>\n
Kui laps saab abi omavahel mitte suhtlevatest eri s\u00fcsteemidest, siis ei pruugi oluline info s\u00fcsteemide vahel liikuda ja nii v\u00f5ib juhtuda, et info n\u00e4iteks perev\u00e4givalla kogemise kohta ei pruugi olla teada k\u00f5igile spetsialistidele, mist\u00f5ttu suunatakse pere koos lapsega pereteraapiasse, mis nimetatud juhul v\u00f5ib oluliselt rohkem kahju teha, kui kasu ja on tegelikult antud olukorras vastun\u00e4idustatud.<\/p>\n
Kui enamik lastega t\u00f6\u00f6tavaid spetsialiste saaks oma leide digiloos jagada, v\u00e4heneks s\u00fcsteemis dubleerimine ja ebaefektiivsus. See v\u00f5imaldaks ps\u00fchhiaatritel keskenduda alginfo kogumise asemel diagnoosi kinnitamisele ja lapse tegelikule aitamisele, muutes kogu raviprotsessi kiiremaks ja tulemuslikumaks. Ja suure t\u00f5en\u00e4osusega ka paremini k\u00e4ttesaadavamaks.<\/p>\n
Laste vaimse tervise kriis ei ole \u00fcletamatu, kui astume esimesi samme ja viime s\u00fcsteemselt ellu lahendusi, mis on meil juba pikalt laual olnud. Fookuse seadmine terviklikule raviteekonnale annab nii lapsevanematele kui ka spetsialistidele kindlustunde, et \u00fckski laps ei j\u00e4\u00e4 abita pelgalt b\u00fcrokraatlike t\u00f5kete v\u00f5i infosulu t\u00f5ttu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ps\u00fchhiaatri ja kliinilise ps\u00fchholoogi tuge ei vaja mitte k\u00f5ik abi ootavatest lastest ja noorukitest, kuid tervishoius\u00fcsteem kaasab laiemalt…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":115356,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[54168,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,3704,5389,28,29,2538,19,15144,25,12424,296,308,31849,512,562,21521,23,24,22,20,4213,30],"class_list":["post-115355","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-anna-helena-ursula-malkovskaja","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-lapsed","tag-lapsevanemad","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-meditsiin","tag-news","tag-perearstid","tag-populaarseimad-lood","tag-psuhhiaatria","tag-psuhholoogia","tag-tervis","tag-terviseandmed","tag-tervisekassa","tag-tervishoid","tag-tervishoiususteem","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vaimne-tervis","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/115355","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=115355"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/115355\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/115356"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=115355"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=115355"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=115355"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}