Eesti kaalub s\u00fcgisel liitumist toiduainete m\u00e4rgistamise s\u00fcsteemiga Nutri-Score. Valgusfoori p\u00f5him\u00f5ttel sama kategooria tooteid v\u00f5rdlev skaala oleks kohalike toitumisekspertide s\u00f5nul tervitatav. Seejuures r\u00f5hutavad nad, et punasem m\u00e4rgistus t\u00e4hendaks soovitust toodet harvem tarbida, mitte seda ostmata j\u00e4tta.<\/p>\n
Valgusfooritoonides toidum\u00e4rgistuss\u00fcsteem Nutri-Score hindab toodete tervislikkust viiepalliskaalal: rohelisest A-st punase E-ni. “See t\u00f5lgib pakendi tagak\u00fcljel oleva info lihtsamasse keelde ehk aitab inimestel teha poes tootegrupi sees otsuseid vastavalt v\u00e4rvile, millisesse v\u00e4rvikategooriasse toode parasjagu kuulub,” selgitab Tervise Arengu Instituudi (TAI) toitumise valdkonna juht Janne Lauk.\u00a0<\/p>\n
S\u00fcsteem v\u00f5eti esimesena kasutusele Prantsusmaal ja on praeguseks k\u00e4ibel ka Belgias, Saksamaal, Luksemburgis, Hollandis, Hispaanias ja \u0160veitsis. Eesti kaalub n\u00fc\u00fcd samuti Nutri-Score’i kasutuselev\u00f5ttu. Nagu mujalgi, oleks m\u00e4rgistuse kasutamine siin vabatahtlik. “Kellelegi seda peale ei sunnita. Samas annab see tootjatele hea v\u00f5imaluse t\u00f5sta enda tooted paremasse valgusesse v\u00f5rreldes teiste tootjate toodetega samas kategoorias,” k\u00f5rvutab Lauk.<\/p>\n
“Me ei hakka v\u00f5rdlema vorsti ja kartulisalatit, vaid me v\u00f5rdleme vorsti vorstiga.” – Janne Lauk<\/p>\n
Valdkonnajuhi s\u00f5nul on tarbijal oluline teada, et Nutri-Score’iga k\u00e4ib v\u00f5rdlus alati sama kategooria piires. “Me ei hakka v\u00f5rdlema vorsti ja kartulisalatit, vaid me v\u00f5rdleme vorsti vorstiga,” piltikustab ta. Tartu \u00dclikooli k\u00e4itumisgeneetika professor Uku Vainik n\u00f5ustub omast v\u00e4lismaal poesk\u00e4imise kogemusest, et Nutri-Score lihtsustab otsustamist \u00fche kategooria piires. “Kui valime n\u00e4iteks hommikus\u00f6\u00f6gihelbeid, saame aru, millised on tervist toetavamad. Nii saame valida lastele k\u00f5ige sobivamad helbed ega pea valima ainult superkangelase pildi j\u00e4rgi, vaid saame vaadata sisu,” arutleb ta.<\/p>\n
Nutri-Score’i skaalat v\u00f5iks professori s\u00f5nul v\u00f5rrelda energiam\u00e4rgise skaalaga eluaset valides. “Enamik meist ei ole ehituskogemusega ja kui me hakkame korterit ostma, on raske hinnata, kuiv\u00f5rd energias\u00e4\u00e4stlikult see maja on kokku pandud,” m\u00e4rgib ta. Nii nagu ehituses v\u00f5tab energiam\u00e4rgis kokku mitu ehitusinseneeria m\u00f5\u00f5det, on ka Nutri-Score toidukaupadele mitme n\u00e4itaja v\u00f5rdpilt.<\/p>\n
Roheline argip\u00e4eva, punane pidup\u00e4eva<\/p>\n
Nii Janne Laugu kui ka Uku Vainiku s\u00f5nul on Nutri-Score tarbija seisukohast v\u00e4ga hea, sest teeb tarbijale elu lihtsamaks. “R\u00e4\u00e4gime kogu aeg, et tehke paremaid valikuid, ja erinevate tootekategooriate seest saabki teha paremaid valikuid,” s\u00f5nab Lauk. Vainiku kinnitas, et\u00a0 toitev\u00e4\u00e4rtus v\u00f5ib olla v\u00e4ga erinev ka \u00fche kategooria sees. “N\u00e4iteks m\u00f5nes saias v\u00f5ib olla rohkem suhkrut kui Coca-Colas. Selle kontrollimise peale ise ei tulegi ja toiduinfo osa on h\u00e4sti kirju,” t\u00f5deb ta.<\/p>\n
Nutri-Score arvutab tootele kategooria v\u00e4lja algoritmiga. Laugu s\u00f5nul saab algoritmis miinuspunkte suurema energia-,\u00a0 soola-, suhkru-\u00a0 ja k\u00fcllastunud rasvhapete sisalduse eest, jookides ka lisatud magusainete eest. Plusspunkte toovad seevastu suurem kiudainete ning puu- ja k\u00f6\u00f6giviljade sisaldus. “Need on t\u00e4pselt need aspektid, millele me t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rame, kui inimestega r\u00e4\u00e4gime: mida peaks pakendil j\u00e4lgima ja kuidas teha paremaid toiduvalikuid,” osutab Lauk.<\/p>\n
“R\u00e4\u00e4gime kogu aeg, et tehke paremaid valikuid, ja erinevate tootekategooriate seest saabki teha paremaid valikuid.” – Janne Lauk<\/p>\n
Kuigi praegune toote tagak\u00fclje m\u00e4rgistus kilokalorite, valkude, k\u00fcllastunud rasvhapete jms kohta on informatiivne, eeldab see m\u00f5lema eksperdi s\u00f5nul inimeselt palju eelt\u00f6\u00f6d. Nutri-Score v\u00f5tab kogu selle info aga l\u00fchidalt kokku. Kui siis inimene soovib osta n\u00e4iteks jogurtit, vaatab ta n\u00fc\u00fcd sama kategooria toodete esik\u00fclgi. “Siis ta valib ja m\u00f5tleb, et “okei, enamasti s\u00f6\u00f6n seda helerohelist v\u00f5i tumerohelist, aga t\u00e4na tahan midagi natuke magusamat ja v\u00f5tan oran\u017ei”,” kirjeldab Lauk<\/p>\n
M\u00f5lema eksperdi s\u00f5nul ei t\u00e4henda Nutri-Score’i skaala, et punasema m\u00e4rgisega toidud tuleks \u00fcldse \u00e4ra kaotada. “Need v\u00f5ivad ikka olla, aga need v\u00f5iksid olla sellised, mida me s\u00f6\u00f6me t\u00e4histamiseks v\u00f5i erijuhtudel. Igap\u00e4evatoit v\u00f5iks olla pigem A- ja B-kategoorias,” soovitab Vainik. Professori s\u00f5nul on uuringud ka n\u00e4idanud, et kui Nutri-Score on poes olemas, teevad inimesed tervislikumaid valikuid. “Kokkuv\u00f5ttes aitab see ka tervisekassal raha kokku hoida, kui inimesed t\u00e4nu Nutri-Score’ile natukene kaalust alla v\u00f5tavad,” t\u00f5deb ta.<\/p>\n
Traditsiooniline ei ole alati tervislikum<\/p>\n