{"id":115487,"date":"2026-02-25T10:23:12","date_gmt":"2026-02-25T10:23:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/115487\/"},"modified":"2026-02-25T10:23:12","modified_gmt":"2026-02-25T10:23:12","slug":"rauaaja-massimorvarid-votsid-sihikule-naised-ja-lapsed-ajalugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/115487\/","title":{"rendered":"Rauaaja massim\u00f5rvarid v\u00f5tsid sihikule naised ja lapsed | Ajalugu"},"content":{"rendered":"

T\u00e4nap\u00e4eva Serbias asuvat ligi kolme tuhande aasta vanust massihauda uurinud arheoloogid avastasid, et r\u00fcndajad hukkasid v\u00f5imaliku kultuurikonflikti k\u00e4igus peamiselt just naisi ja lapsi<\/a>. Samas j\u00e4\u00e4b veel selgusetuks, kes t\u00e4pselt ligi 2800 aasta eest 77 inimest tappis.<\/p>\n

Jugoslaavia arheoloogid eesotsas Nikola Tasicuga leidsid P\u00f5hja-Serbias Gomolava k\u00fcla l\u00e4histel asuvad matmispaigad juba enam kui poole sajandi eest. \u00dchte napilt kolmemeetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga ja poole meetri s\u00fcgavusse hauda oli visatud 77 inimest. Aastak\u00fcmnete eest tehtud esmase luustike uuringu p\u00f5hjal eeldasid teadlased, et nad surid ootamatu pandeemia tagaj\u00e4rjel.<\/p>\n

Kahtlused tekkisid alles hiljuti, kui teadlased asusid iidseid s\u00e4ilmeid uurima moodsate biomolekulaarsete meetoditega. Rahvusvaheline t\u00f6\u00f6r\u00fchm eesotsas Linda Fibigeriga Edinburghi \u00dclikoolist otsis luudest ja hammastest haigustekitajate p\u00e4rilikkusainet, kuid ei leidnud nakkushaiguste DNA-st ainsatki j\u00e4lge.<\/p>\n

Samuti tuvastasid teadlased hambaemaili valkude ja genoomi p\u00f5hjal ohvrite bioloogilise soo. Saadud andmed paljastasid ootamatu demograafilise anomaalia. Varasemalt eeldasid arheoloogid, et muistses s\u00f5japidamises v\u00f5tsid r\u00fcndajad naisi ja lapsi pigem orjadeks. Gomolava ohvritest moodustasid aga \u00fcle 70 protsendi naised ning ealiselt olid ligi 70 protsenti lapsed ja noorukid.<\/p>\n

Ohvrite tausta selgitamiseks j\u00e4rjestasid teadlased 25 hukkunu genoomid. Uurijad otsisid nende p\u00e4rilikkusainest kattuvaid j\u00e4rjestusi ehk sugulusele viitavaid DNA-l\u00f5ike. Tulemused n\u00e4itasid, et suuremal osal hauda visatud inimestel polnud isegi kaugeid \u00fchiseid esivanemaid. Ainsa l\u00e4hisugulaste r\u00fchmana suutsid teadlased DNA p\u00f5hjal tuvastada ema ja tema kaks t\u00fctart. Uuringu autorid j\u00e4reldasid, et r\u00fcndajad ei h\u00e4vitanud lihtsalt \u00fchte sugukonda v\u00f5i kohalikku k\u00fcla, vaid tegid piirkonnas m\u00e4rksa mastaapsema puhastust\u00f6\u00f6.<\/p>\n

Maalitud pilti t\u00e4iendas hambaemaili ladestunud strontsiumi isotoopide anal\u00fc\u00fcs. See hamba arengu k\u00e4igus talletuv spetsiifiline keemiline m\u00e4rk reedab, millises geograafilises piirkonnas inimene oma lapsep\u00f5lves elas ja vett j\u00f5i. Anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas, et enam kui kolmandik inimestest ei kasvanud \u00fcles hauakoha l\u00e4hedal, vaid olid p\u00e4rit kaugemalt. Samuti viitas luude s\u00fcsiniku ja l\u00e4mmastiku teisendite suhe ohvrite v\u00e4ga erinevale toidulauale. Andmete p\u00f5hjal hindasid uurijad, et r\u00fcndajad kogusid oma ohvrid kokku mitmetest asulatest v\u00f5i sundisid neid oma kodudest lahkuma.<\/p>\n

Luude anatoomiline uuring maalis juhtunust \u00e4\u00e4rmiselt verise pildi. Uurijad leidsid suurel osal ohvritest paranemata peavigastusi, mis tekkisid tugeva n\u00fcri esemega l\u00e4hiv\u00f5itluses. R\u00fcndajad purustasid enamasti ohvrite pealae v\u00f5i kukla. Biomehaanika p\u00f5hjal oletasid teadlased, et tapjad olid ohvritest m\u00e4rgatavalt pikemad, r\u00fcndasid ratsahobuselt v\u00f5i peksid surnuks p\u00f5genevaid inimesi.<\/p>\n

Uurijad tegid luudele ka kompuutertomograafilise uuringu, mis t\u00f5i ilmsiks spetsiifilise bakteriaalse kulumismustri. See kinnitas, et surnukehad ei j\u00e4\u00e4nud maapinnale kiskjatele n\u00e4rida, vaid nad maeti peaaegu kohe p\u00e4rast tapatalguid.<\/p>\n

Teadlased panid t\u00e4hele, et ohvritelt ei r\u00f6\u00f6vitud nende pronksist ehteid ega isiklikke esemeid, vaid need pandi neile hauda kaasa. Lisaks leiti hauast keraamilisi joogin\u00f5usid ning rituaali viimases etapis asetati haua peale purustatud jahvekivid ja p\u00f5letatud seemned. Arheoloog Barry Molloy m\u00e4rkis, et taoline aja- ja ressursikulu viitab sihip\u00e4rasele m\u00e4lestus\u00fcritusele, mitte katsele kiiresti laipadest vabaneda. Rituaalne tegevus v\u00f5is kesta tunde v\u00f5i isegi p\u00e4evi, kinnistades toimunu pealtn\u00e4gijate m\u00e4llu.<\/p>\n

K\u00e4itumisest saab autorite hinnangul teha kaugeleulatuvaid j\u00e4reldusi rauaaja \u00fchiskonna kohta. Naiste ja laste hukkamine koos v\u00e4\u00e4rtuslike loomade ja ehetega meenutas s\u00fcmbolina aarde loomist. R\u00fcndajad ei \u00fcritanud h\u00e4vitada mitte ainult vaenlase eluj\u00f5udu, vaid matsid s\u00fcmbolina maha terve kogukonna tuleviku ja v\u00e4\u00e4rtuse. T\u00f6\u00f6r\u00fchma hinnangul oli tegu j\u00f5ulise ja pragmaatilise katsega korraldada \u00fcmber piirkondlikud v\u00f5imusuhted ning kinnistada kontroll uute maade ja varade \u00fcle.<\/p>\n

Haua \u00fcmbert leitud postiaugud viitavad, et paik j\u00e4i m\u00e4lestusm\u00e4rgina n\u00e4htavaks ka hilisematele p\u00f5lvkondadele. Teadlased usuvad, et monumentaalne matus aitas vormida kollektiivset m\u00e4lu ja saatis piirkonnas liikuvaile inimr\u00fchmadele selge s\u00f5numi, kes piirkonnas oma v\u00f5imu kehtestas. T\u00e4nap\u00e4evaks on see teadmine j\u00f5udnud aga kaotsi minna.<\/p>\n

Uuring ilmus ajakirjas Nature Human Behaviour.<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00e4nap\u00e4eva Serbias asuvat ligi kolme tuhande aasta vanust massihauda uurinud arheoloogid avastasid, et r\u00fcndajad hukkasid v\u00f5imaliku kultuurikonflikti k\u00e4igus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":115488,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,54217,19,25,3822,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-115487","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-massimorv","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-serbia","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised","30":"tag-world","31":"tag-world-news","32":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116130781853961428","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/115487","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=115487"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/115487\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/115488"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=115487"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=115487"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=115487"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}