Pikalt kasvutrendis olnud p\u00f5llumaa hind p\u00f6\u00f6ras 2025. aastal langusesse. Muutuse taga on nii raskused taimekasvatussektoris, piimatehase mured kui ka k\u00f5rged intressid ja investorite huvi jahtumine.<\/p>\n
Viimase 15 aasta jooksul on p\u00f5llumaa hinnad liikunud Eestis pea katkematus t\u00f5usutrendis, kuid 2024. aastal hoog rauges ning v\u00e4rskete maa-ameti andmete j\u00e4rgi langes p\u00f5llumaa hind 2025. aastal 2,1 protsenti, teatas Swedbank.<\/p>\n
Varasematel aastatel oli p\u00f5llumaa hind kiirelt kasvanud. V\u00f5rreldes 2020. aastaga kasvas haritava p\u00f5llumaa hind 2023. aastaks pea 80 protsenti. Aastad 2023\u20132025 kujunesid seevastu pigem paigalseisu perioodiks: haritava maa keskmine hind p\u00fcsis vahemikus 6294\u20136430 eurot hektari kohta.<\/p>\n
Swedbanki p\u00f5llumajandussektori juht Brit Padjus t\u00f5i \u00fche hinnalanguse p\u00f5hjusena v\u00e4lja, et viimased kolm aastat on taimekasvatajatele olnud keerulised. 2025. aasta l\u00f5plikud saagin\u00e4itajad ei ole veel teada, kuid esialgsete hinnangute j\u00e4rgi ulatub taimekasvatussektori kahjum ligikaudu 100 miljoni euroni.<\/p>\n
Kui seni on taimekasvatuses keerulisi aastaid segatootjatel leevendanud piimatootmise hea k\u00e4ek\u00e4ik, siis eelmise aasta teises pooles alanud v\u00f5i ja piimapulbri hindade langus ning raskustesse sattunud E-Piima tehase probleemid on hakanud otseselt m\u00f5jutama ka Eesti piimatootjate piimahinda ja piimarahade laekumist.<\/p>\n
Ka kinnisvarainvestorid ei pea m\u00f5istlikuks paigutada kapitali kiiresti kallinevasse p\u00f5llumaasse ning p\u00f5llumajandusettev\u00f5tete enda investeerimisv\u00f5imekus on p\u00e4rast kolme j\u00e4rjestikust n\u00f5rka taimekasvatusaastat m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4henenud.<\/p>\n
Padjus nentis, et arvestades ka piimandussektoris terendavaid v\u00e4ljakutseid, ei ole t\u00f5en\u00e4oline, et 2026. aasta tooks kaasa ulatusliku p\u00f5llumaa hinnat\u00f5usu.<\/p>\n
Ebastabiilne turuolukord on muutnud p\u00f5llumehed ja investorid ettevaatlikumaks<\/p>\n
P\u00f5llumaa m\u00fc\u00fcgiga tegeleva kinnisvara ettev\u00f5tte Eesti Maavara hinnangul on ebastabiilne turuolukord muutnud nii p\u00f5llumehed kui ka investorid varasemast ettevaatlikumaks ning see on omakorda v\u00e4hendanud n\u00f5udlust p\u00f5llumaa j\u00e4rele.<\/p>\n
“P\u00f5llumaa turgu on m\u00f5jutanud p\u00f5llumajandussektori \u00fcldine ebakindlus, mille taga on eelk\u00f5ige sisendhindade kasv, tootjate kasumlikkuse v\u00e4henemine, madalad vilja kokkuostuhinnad ning p\u00f5llumajanduslike otsetoetuste v\u00e4henemine,” selgitas Eesti Maavara juhatuse liige Randy Soosaar.<\/p>\n
Ta r\u00f5hutas, et taimekasvatussektori keeruline seis on kindlasti \u00fcks olulisemaid tegureid ning m\u00f6\u00f6dunud hooajal m\u00f5jutasid seda Eestis eelk\u00f5ige rohketest sademetest tingitud probleemid, eriti L\u00f5una-Eestis, kuid sama oluline on ka \u00fcldine majanduskeskkond ning k\u00f5rgem intressitase.<\/p>\n
Soosaare s\u00f5nul ei ole investorite huvi p\u00f5llumaa vastu t\u00e4ielikult kadunud, kuid v\u00f5rreldes varasema perioodiga on see muutunud m\u00e4rgatavalt selektiivsemaks. Eelistatakse k\u00f5rgema mullaviljakusega ja logistiliselt h\u00e4sti paiknevaid p\u00f5llumaid, samas kui v\u00e4iksemate v\u00f5i killustatud kinnistute m\u00fc\u00fck on muutunud v\u00e4ga keeruliseks.<\/p>\n
Turgu on m\u00f5jutanud ka toetuss\u00fcsteemi muutused. “Suhteliselt suuremaid toetusi saavad v\u00e4iketootjad, mahetootjad ja erinevaid keskkonnan\u00f5udeid t\u00e4itvad tootjad, kuid just nende majanduslik olukord on sageli keerulisem,” \u00fctles Soosaar.<\/p>\n
Ta t\u00f5i v\u00e4lja, et viimase aasta jooksul on mitmed tootjad oma tegevuse l\u00f5petanud ning nende kasutuses olnud maad enamasti l\u00e4inud \u00fcle suurematele kohalikele tootjatele. On piirkondi, kus \u00fches vallas on tegevuse korraga l\u00f5petanud neli tootjat.<\/p>\n
V\u00e4lisinvestorite huvi on viimastel aastatel olnud tagasihoidlik<\/p>\n
Turule ei ole uusi tegijaid lisandunud ning ka varasemad investorid on pigem keskendunud oma maa portfelli v\u00e4hendamisele ja maade j\u00e4rkj\u00e4rgulisele m\u00fc\u00fcgile, r\u00e4\u00e4kis Soosaar. “Nende maade peamisteks ostjateks on olnud enamasti kohalikud tootjad, mis on omakorda sidunud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse osa nende investeerimise v\u00f5imekusest ja piiranud v\u00f5imalusi uuteks investeeringuteks,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Soosaare s\u00f5nul on seis keeruline ning sageli ei ole see maaomanikele veel t\u00e4ielikult kohale j\u00f5udnud, sest ajalooliselt on p\u00f5llumaa hinnad pikema aja jooksul pidevalt kasvanud.<\/p>\n
“Tegelikkuses on aga piirkondi, kus p\u00f5llumaa hinnad on v\u00f5rreldes paari aasta taguse ajaga langenud kuni 40 protsenti.\u00a0N\u00e4eme seda oma igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s \u2013 kui maaomanikud esitavad meile hinnap\u00e4ringuid, viidatakse sageli paari aasta tagustele oluliselt k\u00f5rgematele pakkumistele ning praegune hinnatase tekitab pettumust. Sageli k\u00fcsitakse v\u00f5rdluseks ka teisi pakkumisi ja j\u00f5utakse l\u00f5puks ise j\u00e4reldusele, et varasemaid hindu t\u00f5epoolest enam ei pakuta. Samas l\u00fckatakse m\u00fc\u00fcgiotsus tihti edasi lootuses, et turg taastub ja hinnad t\u00f5usevad,” r\u00e4\u00e4kis Soosaar.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Pikalt kasvutrendis olnud p\u00f5llumaa hind p\u00f6\u00f6ras 2025. aastal langusesse. Muutuse taga on nii raskused taimekasvatussektoris, piimatehase mured kui…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":115633,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,11948,691,54265,9797,16192,54175,16915],"class_list":["post-115632","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-hinnalangus","tag-kinnisvara","tag-piimatehas","tag-piimatoostus","tag-pold","tag-pollumaa","tag-taimekasvatus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116131427033674858","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/115632","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=115632"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/115632\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/115633"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=115632"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=115632"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=115632"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}