{"id":115691,"date":"2026-02-25T14:14:10","date_gmt":"2026-02-25T14:14:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/115691\/"},"modified":"2026-02-25T14:14:10","modified_gmt":"2026-02-25T14:14:10","slug":"uuring-purjus-inimese-ajuosad-kapselduvad-endasse-psuuhika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/115691\/","title":{"rendered":"Uuring: purjus inimese ajuosad kapselduvad endasse | Ps\u00fc\u00fchika"},"content":{"rendered":"<p>Piisab juba m\u00f5nest klaasist m\u00e4rjukesest, et inimese aju hakkaks teistmoodi t\u00f6\u00f6le. Iga ajupiirkond t\u00f6\u00f6tleb sel juhul infot piltlikult \u00f6eldes oma nurgas ega jaga seda teiste piirkondadega, osutab USA teadlaste <a href=\"https:\/\/www.sciencedirect.com\/science\/article\/abs\/pii\/S0376871625004259?via%3Dihub\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">uuring<\/a>.<\/p>\n<p>Senistes aju-uuringutes pole kuigiv\u00f5rd vaadeldud, mis juhtub napsitades ajupiirkondade v\u00f5rgustikuga tervikuna. Aju osad on aga tihedasti seotud ja need t\u00f6\u00f6tavad \u00f5rnas tasakaalus. Sestap m\u00f5jutab juba v\u00e4iksemgi nihe nende omavahelsies suhtluses inimese tundeid ja k\u00e4itumist, vahendab <a href=\"https:\/\/www.sciencealert.com\/alcohol-profoundly-changes-the-way-your-brain-communicates-study-finds\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">ScienceAlert<\/a>.<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd v\u00f5ttis Minnesota \u00dclikooli teadlaste juhitud t\u00f6\u00f6r\u00fchm k\u00fcsimuse luubi alla. Ilmnes, et v\u00f5rgustiku tasandil suurendas m\u00e4rjuke m\u00e4rgatavalt aju piirkondlikku t\u00f5husust ja klasterdumist. Piltlikult \u00f6eldes hakkasid ajuosad m\u00e4rjukese m\u00f5jul omaette nokitsema v\u00f5i toimetama v\u00e4ikeste r\u00fchmadena. Teisis\u00f5nu ei vahetanud ajuosad infot enam niiv\u00f5rd juhuslikult, kuiv\u00f5rd kindlaid radu pidi.<\/p>\n<p>Samuti oli n\u00e4ha, kuidas tervikuna t\u00f6\u00f6tas aju alkoholi m\u00f5jul ebat\u00f5husalt. Autorite s\u00f5nul v\u00f5iks leid aidata muu hulgas selgitada, miks tunnevad erinevad inimesed sama joobeastme juures end erineval m\u00e4\u00e4ral purjus olevat.<\/p>\n<p>Introvertsemad ajuosad<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6r\u00fchm v\u00e4rbas uuringusse 107 hea tervise juures katseisikut vanuses 21\u201345 eluaastat. Katse ise koosnes kahest osast. Kummagi ajal anti uuritavatele juua kas alkohoolset jooki v\u00f5i sellega v\u00e4ga sarnast mittealkohoolset jooki. Katses kasutatud jook pidi kergitama uuritavatel vere alkoholisisaldust 0,8 promillini: sellest piirist alates ei tohi USA seaduste j\u00e4rgi enam s\u00f5idukit juhtida.<\/p>\n<p>Pool tundi peale joogi manustamist j\u00e4\u00e4dvustasid uurijad magnetresonantstomograafiga (MRT) iga katseisiku ajut\u00f6\u00f6d. Seej\u00e4rel arvutasid nad erinevate matemaatiliste v\u00f5tetega v\u00e4lja, kuidas 106 ajupiirkonda omavahel suhtlesid.<\/p>\n<p>Laiemalt oli n\u00e4ha, kuidas ajupiirkonnad kapseldusid ega suhelnud enam \u00fclej\u00e4\u00e4nud ajuga. P\u00e4ris k\u00f5igi piirkondade kohta seda siiski \u00fchtviisi ei n\u00e4inud. Kui aju oleks linn, esines seal n\u00fc\u00fcd piltlikult \u00f6eldes autoliiklust iga linnaosa sees, aga l\u00e4bi linna tehti s\u00f5ite v\u00e4hem.<\/p>\n<p>Puhumise p\u00f5hjal otsustades oli k\u00f5igi katseisikute joobeaste sarnane. Siiski tundis osa end rohkem purjus olevat kui teised. T\u00f6\u00f6r\u00fchm t\u00e4heldas, et purjusoleku tunne oli seotud sellega, kui n-\u00f6 omaettehoidvad kellegi ajupiirkonnad parasjagu olid.<\/p>\n<p>Leid aitab m\u00f5neti selgitada muidki alkoholiga liialdamise tunnuseid, nagu n\u00e4gemise h\u00e4gustumist ja raskusi sirges joones k\u00f5ndimisel. Liiati oli n\u00e4ha, et \u00fcks k\u00f5ige kapselduvam piirkond ajus oli kuklasagar. Seal t\u00f6\u00f6tleb aju silmade kaudu tulnud visuaalset teavet. N\u00fc\u00fcd, kus piirkond omaette hoidis, ei j\u00f5udnud silmadega n\u00e4htu oletatavasti nii h\u00e4sti teiste ajupiirkondadeni.<\/p>\n<p>Teadlaste s\u00f5nul kinnitavad tulemused, et info\u00fclekanne muutub ajus isoleeritumaks ja v\u00e4hem l\u00f5imituks. See on koosk\u00f5las alkoholi tuntud m\u00f5juga enesekontrollile ning sellele, kuidas tajuvad inimesed naudingut, vastumeelsust ja s\u00fcndmuste emotsionaalset t\u00e4hendust. Seda k\u00f5ike uurijad siiski vahetute katsetega ei kinnitanud. Pigem j\u00e4reldavad nad seda aju\u00fclesv\u00f5tete arvutuslikust anal\u00fc\u00fcsist.<\/p>\n<p>Uued k\u00fcsimused<\/p>\n<p>Uue teadust\u00f6\u00f6 valguses oleks m\u00f5ndagi edasi uurida. N\u00e4iteks kehtivad selle tulemused \u00fcksnes puhkeolekus aju kohta, sest katseisikud ei teinud MRT aju-uuringu ajal midagi. Samuti tasuks t\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul hinnata alkoholi m\u00f5ju ajule pikema aja jooksul.<\/p>\n<p>Varasemate uuringute p\u00f5hjal oletavad nad sedagi, et tugeva ja kroonilise alkoholis\u00f5ltuvusega inimestel v\u00f5ib napsitamise j\u00e4rel vaadata ajust vastu teistsugune pilt. V\u00f5imalik, et nende ajuosade \u00fchendusteed oleksid juhuslikumad, mitte nii kitsalt ja kohalikult piiritletud.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6r\u00fchma hinnangul tasuks edasistes uuringutes v\u00e4rvata rohkem katseisikuid. Samuti v\u00e4\u00e4riks nende s\u00f5nul uurimist alkoholi m\u00f5ju kehaliselt ja vaimselt mitte nii tervete inimeste ajudele. Rahvastiku vananemist arvestades tasuks uurida ka rohkem vanemaid inimesi.<\/p>\n<p>Teadust\u00f6\u00f6 ilmus ajakirjas <a href=\"https:\/\/www.sciencedirect.com\/science\/article\/abs\/pii\/S0376871625004259?via%3Dihub\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Drug and Alcohol Dependence<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Piisab juba m\u00f5nest klaasist m\u00e4rjukesest, et inimese aju hakkaks teistmoodi t\u00f6\u00f6le. Iga ajupiirkond t\u00f6\u00f6tleb sel juhul infot piltlikult&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":115692,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[6601,8477,8475,25822,1403,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,43082,54290,28,29,95,19,25,4397,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-115691","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-aju","tag-aju-osad","tag-ajupiirkonnad","tag-ajutoo","tag-alkohol","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-joomine","tag-joove","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-purjus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116131690223792233","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/115691","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=115691"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/115691\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/115692"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=115691"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=115691"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=115691"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}