{"id":115699,"date":"2026-02-25T14:25:17","date_gmt":"2026-02-25T14:25:17","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/115699\/"},"modified":"2026-02-25T14:25:17","modified_gmt":"2026-02-25T14:25:17","slug":"kuprosel-levib-suu-ja-sorataud-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/115699\/","title":{"rendered":"K\u00fcprosel levib suu- ja s\u00f5rataud"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a>K\u00fcprosel levib suu- ja s\u00f5rataud. Kaart: PTA<\/p>\n

Eriti ohtlike loomataudide levik L\u00f5una-Euroopas ei n\u00e4ita vaibumise m\u00e4rke. K\u00fcprosel tuvastati mitmes farmis suu- ja s\u00f5rataud. Koolivaheajal reisides v\u00e4ldi kokkupuudet loomadega ning \u00e4ra too reisilt kaasa liha- ja piimatooteid.<\/p>\n

P\u00f5llumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhtivspetsialisti Anne-Ly Veetamme s\u00f5nul tuvastati suu- ja s\u00f5rataud esmakordselt K\u00fcprosel detsembris. \u201e<\/p>\n

Eelmise aasta detsembri keskel teavitati suu- ja s\u00f5rataudile iseloomulikest haigusn\u00e4htudest veistel K\u00fcprose p\u00f5hjaosas asuvas Lapathose k\u00fclas. Veistelt v\u00f5eti proovid, mille uurimistulemused kinnitasid suu- ja s\u00f5rataudi serot\u00fc\u00fcp SAT1. J\u00e4rgnevatel p\u00e4evadel nakatusid selles k\u00fclas veel kahe farmi veised. Piirkonnas alustati veiste vaktsineerimist. Samuti uuriti ka nakatunud farmidest kolme kilomeetri raadiuses lamba-, kitse- ja seafarme,\u201c kirjeldas Veetamm.<\/p>\n

K\u00fcprosel diagnoositi suu- ja s\u00f5rataud viimati 2007. aastal.<\/p>\n

Olgugi, et tehti k\u00f5ik, et haiguse levikule piir seada levis taud edasi K\u00fcprose l\u00f5unaossa. \u201e19.02.2026 teavitati suu- ja s\u00f5rataudi kahtlusest K\u00fcprose l\u00f5unaosas Larnaka piirkonnas asuvas 260 veisega farmis. 20.02.2026 teavitati kahtlusest ka sama piirkonna kahes lambafarmis, kokku \u00fcle 3000 lamba. K\u00f5igis farmides leidis suu- ja s\u00f5rataud kinnitust. K\u00fcprose ametiv\u00f5imud rakendavad asjakohaseid piiranguid haiguspuhangute kontrolli alla saamiseks,\u201c lisas Veetamm.<\/p>\n

Euroopas levivad ka teised v\u00e4ga ohtlikud loomataudid. \u201eV\u00e4ikem\u00e4letsejaliste katk on levinud Horvaatiasse, Kreekas ja Balkani poolsaare riikides levivad lammaste ja kitsede r\u00f5uged, L\u00f5una-Prantsusmaal ja Hispaanias veiste nodulaarne dermatiit. K\u00f5ikide nende loomataudide puhul on tegemist eriti ohtlike loomahaigustega, mille levik toob kaasa loomade massilise haigestumise ja suure majandusliku kahju loomapidajatele ning kogu toiduainetet\u00f6\u00f6stuse sektorile,\u201c kirjeldas Veetamm.<\/p>\n

Veetamm paneb s\u00fcdamele, et reisilt ei tasu k\u00f5ike kaasa osta. \u201eVahest ei ole ka nakkuse maale toomiseks muud vaja, kui kotti pistetud juustukera v\u00f5i vorstijupp ja nii see pahandus meil siin ongi. Seega ka reisimisel peab olema t\u00e4helepanelik ning loomseid saaduseid sisaldavaid tooteid, nt lihapirukas, pitsal\u00f5ik jms v\u00f5ib haiguse kohale tuua. 2001. aasta \u00dchendkuningriigi suu- ja s\u00f5rataudi puhangu tekkep\u00f5hjuseks arvatakse olevat just loomset p\u00e4ritolu toiduainete illegaalset maale toomist ja toiduj\u00e4\u00e4tmete s\u00f6\u00f6tmist sigadele. Seega saab iga eestimaalane and oma panuse, et mitte taudi maale tuua. Samuti soovitame hoiduda farmi minemast 48 tundi p\u00e4rast v\u00e4lismaalt tulekut ja jahil k\u00e4imist,\u201c selgitas Veetamm.<\/p>\n

Kuna loomataudid v\u00f5ivad levida kaugete vahemaade taha haigetelt loomadelt p\u00e4rinevate saadustega ja haigustekitajatega kokku puutunud inimeste vahendusel, siis saab iga\u00fcks meist anda panuse hoidmaks loomataudid Eestist eemal. Kindlasti ei tasuks loomapidamiskohtadesse ja nende territooriumitele niisama jalutama minna ning tuleb kinni pidada loomapidajate poolt seatud piirangutest ja hoiatustest.<\/p>\n

Selleks, et taud ei j\u00f5uaks meie loomadeni, on ka tavainimestel oluline reisimisel teada ja kinni pidada m\u00f5nest lihtsast p\u00f5him\u00f5ttest:<\/p>\n