Populaarne suunamudija \u00f5hutab umbusku tervishoiu suhtes. Cassia Shakti n\u00e4ide paneb taas k\u00fcsima, kuhu peaks t\u00f5mbama piiri s\u00f5navabaduse ja ohtliku s\u00f5geduse vahel, millega v\u00f5imud peaks tegelema?<\/p>\n
“Teadsin, et mul ei ole vaja gl\u00fckoositesti teha. See ei anna mulle mitte midagi, see ei \u00fctle mitte midagi, see ei enneta mitte midagi. Me keeldusime sellest, mille peale taheti teha meile ultraheli, et lapse kaalu siis ennustada, m\u00f5\u00f5te ennustada, ja keeldusime ka sellest. Ma ei taha neid hirmutavaid m\u00f5tteid oma p\u00e4he,” \u00fctles suunamudija Cassia Shakti \u00fches oma podcast’is.<\/p>\n
Cassia Shakti on Eesti populaarseim terviseinfluencer ehk -suunamudija, kellel on sotsmeedias ligi 44 000 registreeritud j\u00e4lgijat. Eelmise aasta keskelt asus ta keskenduma peamiselt rasedusega seotud teemadele, sest 32-aastane naine abiellus ja j\u00e4i oma esimese lapse ootele. Muu hulgas jagas ta oma j\u00e4lgijatega, et kolmandal trimestril kahtlustasid arstid tal rasedusdiabeeti, mis on ametliku tervisejuhendi j\u00e4rgi t\u00f5sine risk nii emale kui ka lapsele.<\/p>\n
“T\u00fcsistused v\u00f5ivad olla alates sellest, et laps v\u00f5ib kasvada v\u00e4ga suureks, varajases j\u00e4rgus v\u00f5ib tekkida raseduse katkemine, hilisemas j\u00e4rgus enneaegne s\u00fcnnitus, teistpidi v\u00f5ivad tekkida lapsel s\u00fcnnij\u00e4rgsed kohanemish\u00e4ired. Diabeeti haigestumine t\u00e4hendab tegelikult pikas perspektiivis m\u00e4rksa halvemat vastupanuv\u00f5imet k\u00f5ikide teiste haiguste suhtes,” lausus Ida-Tallinna keskhaigla \u00e4mmaemandusjuht Vivian Arusaar.<\/p>\n
Rasedusdiabeet on heaoluriikides \u00fcha laialdasem probleem, nii ka Eestis. Selle tuvastamiseks on vaja l\u00e4bida lihtne test ehk sisuliselt juua kruusit\u00e4is l\u00e4\u00e4gemagusat suhkruvett, aga suunamudija hooples oma j\u00e4lgijate ees, kuidas ta sellest keeldus. Me ei r\u00e4\u00e4giks sellest, kui see oleks \u00fcksik juhtum ja piirduks postitustega, mida loeb paar s\u00f5brannat. Meie peategelane \u2013 s\u00fcnnij\u00e4rgse nimega Merilin Taimre \u2013 ilmus avalikkuse ette k\u00fcmmekond aastat tagasi ning tegeles peamiselt fitness- ja dieediteemadega. Esinejanime Paljas Porgand all tegutsenud noor naine torkas algusest peale silma peavoolust erinevate vaadetega, alustades sellest, et reklaamis seadet, mis v\u00e4idetavalt aitab ennetada rasestumist, l\u00f5petades sellega, et pandeemia ajal oli ta h\u00e4\u00e4lekas vaktsiinivastane, mis tekitas ka avalikke konflikte.\u00a0<\/p>\n
“Tal on kindlasti ka h\u00e4sti suur hulk selliseid, kes nagu on j\u00fcngrid, kes usuvad ja kiidavad takka ning \u00fctlevad, et sa oled \u00e4ge naine, et sa muudad maailma ja lammutad neid, ma ei tea, meditsiinis\u00fcsteemi alustalasid,” s\u00f5nas kolme lapse ema Tuuli Mathisen.<\/p>\n
Viis aastat tagasi vahetas joogatreeneriks hakanud naine nime ametlikult Cassia Shakti \u0160amotailoks, millele lisandus m\u00f6\u00f6dunud suvel veel abikaasa perenimi Kesk\u00fcll. Isikliku veebilehe k\u00f5rval on tema peamine platvorm Instagrami konto, kus on selle n\u00e4dala seisuga 43 900 p\u00fcsij\u00e4lgijat, kellest hetkeks ligi 500 maksavad iga kuu neli eurot ja 99 senti, et saada t\u00e4iendavat sisu.\u00a0<\/p>\n
“Minu hinnangul on see tasuline sisu ohtlikum, et seal ta v\u00f5ib-olla j\u00f5ulisemalt avaldab enda arvamust ja hinnanguid. Sul on 43 000 j\u00e4lgijat ja sinu arvamus ei liigu enam samas kaalus sellega, et sa lihtsalt v\u00f5ib-olla s\u00f5brannaga k\u00f6\u00f6gilaua taga hommikul arutad, et ma v\u00f5ib-olla ei lase epiduraali teha v\u00f5i ma v\u00f5ib-olla ei lase K-vitamiini s\u00fcsti teha oma lapsele,” \u00fctles kahe lapse ema Kerttu Kirjanen.<\/p>\n
Suunamudija jaoks on tegemist tuluallikaga seda enam, et muu jutu vahele edastab ta ka tasutud s\u00f5numeid ja reklaamib tooteid.<\/p>\n
“Palju reklaamiraha on tegelikult ikkagi liikunud sellistes sotsiaalmeediakanalites. Seal on variant see, et sulle antakse, kui on suuremad ja kallimad asjad, siis v\u00f5ib-olla on see selles m\u00f5ttes tehing tehingu vastu ehk saad kaupa ja selle eest teed, aga tegelikult on v\u00e4ga palju ka ikkagi rahalisi tehinguid,” s\u00f5nas Mathisen, lisades, et suunamudijad kindlasti teenivad sellise sisu pealt korralikult.<\/p>\n
Eestis leidub suurema j\u00e4lgijaskonnaga podcaster’eid, juutuubereid ja muid suunamudijaid, kuid Cassia Shakti fookus on just nimelt terviseteemadel, kuigi meditsiiniharidust tal pole. N\u00fc\u00fcdseks kahe lapse ema Kerttu Kirjanen hakkas toonase Palja Porgandi blogi j\u00e4lgima juba viis aastat tagasi m\u00f5ttega, et \u00e4kki saab h\u00e4id toitumisnippe.<\/p>\n
“\u00dcsna pea sain aru, et siin on midagi natuke valesti. Ma arvan, et see oligi \u00e4kki viis aastat tagasi, kui ta \u00fctles, et depressiooni ei ole olemas ja sealt l\u00e4ks k\u00f5ik nagu allam\u00e4ge,” \u00fctles Kirjanen.\u00a0<\/p>\n
Kolme lapse ema Tuuli Mathisen liitus j\u00e4lgijaskonnaga eelmisel aastal, enda s\u00f5nul antropoloogilisest huvist.<\/p>\n
“J\u00e4rjepidevamalt hakkasin ma j\u00e4lgima, kui ta h\u00f5ikas v\u00e4lja, et kavatseb minna valuvabale s\u00fcnnitusele. See tundus selline v\u00f5ib-olla intrigeeriv, et ometi keegi, kes suudab lahendada “aastatuhandeid naisterahvaid piinanud probleemi”. Iroonia irooniaks, aga lihtsalt see tundus huvitav, seda enam, et tegelikult see oli tal esimene s\u00fcnnitus ja kogemust ei ole,” lausus Mathisen.<\/p>\n
M\u00f5lemad naised leiavad, et t\u00e4iskasvanud inimesed v\u00f5ivad ise otsustada, mida uskuda v\u00f5i mitte, aga h\u00e4irekell l\u00e4ks nende jaoks t\u00f6\u00f6le, kui Cassia Shakti hakkas andma ohtlikku n\u00f5u rasedatele, muu hulgas soovitades keelduda diabeeditestist, mis tema k\u00f5nepruugis liigitus liigse torkimise alla.<\/p>\n
“Tegelikult tahangi \u00f6elda teile, naised, et te ei pea k\u00f5ikide protseduuridega kaasa minema. Tegelikult te ei pea \u00fchegi protseduuriga kaasa minema, kui ma tean \u00f5igesti. Et tehke ise oma riskianal\u00fc\u00fcsid, tehke ise oma hinnangud, kuulake ise oma sisetunnet. Keegi ei saa sind sundida \u00fchekski protseduuriks. Sa oled ikkagi vaba inimene, sa oled rase, mitte vaimuhaige. Sinu k\u00e4es on tegelikult v\u00f5im oma keha ja oma raseduse \u00fcle otsustada ise,” \u00fctles Shakti \u00fches oma podcast’is.<\/p>\n
K\u00fcsimusele, kas riskihindamise koduss\u00fcnnituse kohta v\u00f5ib ka rase iseenda kohta teha, vastas Arusaar, et see on absoluutselt v\u00e4listatud ning selleks on juhendis olemas v\u00e4ga kindel vorm.<\/p>\n
“Meditsiin on nii palju edasi arenenud, et sinna lisandub j\u00e4rjest rohkem uuringuid, mis v\u00f5imaldavad selle, et me saaksime tagada v\u00f5imalikult terve lapse s\u00fcnni,” \u00fctles Arusaar.<\/p>\n
“See ei ole eetiline. See ei ole eetiline lihtsalt sellep\u00e4rast, et iga inimene peab saama valida ise, mis ta teeb ja kui tegemist ei ole tervishoiut\u00f6\u00f6tajaga, siis selline n\u00f5uanne ei ole kindlasti paslik,” lausus terviseameti tervishoiuteenuste juht K\u00fclli Friedemann.<\/p>\n
“Minu meelest see \u00fcleskutse on pehmelt \u00f6eldes vastutustundetu. Ma tean, mida t\u00e4hendab 30-aastaselt kaotada ema,” \u00fctles Mathisen.<\/p>\n
Tuuli Mathiseni emal avaldus diabeet raseduse ajal ja arenes hiljem teise t\u00fc\u00fcbi diabeediks, mis n\u00f5udis tema elu vaid 52-aastaselt. Ka ta enda esimene, muretult kulgenud rasedus v\u00f5ttis ootamatult ohtliku p\u00f6\u00f6rde.<\/p>\n
“Tekkis platsenta enneaegne irdumine, mis ei ole prognoositav. Siis arstid jooksid. Ma olen ikkagi olnud niimoodi, et see on minutite k\u00fcsimus,” lausus Tuuli.<\/p>\n
Tuuli kirjutas otse Cassia Shaktile oma ema juhtumist diabeediga ja enda kogemusest, kus ideaalselt kulgenud rasedus l\u00f5ppes elup\u00e4\u00e4stva keisril\u00f5ikega, aga suunamudija ei vastanud.<\/p>\n
“Sellele kirjale vastust ei tulnud. K\u00fcll aga tuli kokkuv\u00f5te teistest kirjadest, mis oli talle saadetud, mis \u00fctlesid: “Mina v\u00f5tsin ka palju juurde, aga tegelikult mitte midagi ei olnud”. Sealt joonistus h\u00e4sti v\u00e4lja, kuidas tegelikult hakkab selline infov\u00e4lja kujundamine, et k\u00f5ik, mis ei sobitu sinna, see v\u00e4listatakse,” lausus Mathisen.<\/p>\n
“Kohe, kui keegi talle tahab oma kogemust jagada, mis ei \u00fchti tema omaga v\u00f5i tema uskumusega, siis see inimene blokeeritakse \u00e4ra. Ta ei postitaks kunagi, et kuulge, andsin natuke halba n\u00f5u, v\u00f5ib-olla n\u00fc\u00fcd juhtus niisugune asi, et elades ma ei usu, et ta avalikult julgeks tunnistada seda,” s\u00f5nas Kirjanen.<\/p>\n
K\u00fcmmekond aastat tagasi, kui Eestis hakkas foorumites levima soovitus tarbida MMS-i, suhtusid ametnikud teemasse algul \u00fcleolevalt, aga kui konkreetsed juhtumikirjeldused kinnistest foorumitest meediasse j\u00f5udsid, puhkes nn kloorijoomise skandaal, mida arutati isegi riigikogus. See viis rahvatervise seaduse muudatuseni, mis hakkas viimaks kehtima pool aastat tagasi ja \u00fctleb, et m\u00fcrgist ainet sissev\u00f5tmiseks soovitada enam ei tohi.\u00a0<\/p>\n
“Kui on suur j\u00e4lgijaskond ja kui ei ole ikkagi teadmisi, ei ole ka nii-\u00f6elda registreeritud tervishoiut\u00f6\u00f6taja ehk ei ole vastavat haridust, siis ei ole kindlasti \u00f5igus anda ka tulunduslikel eesm\u00e4rkidel tervisen\u00f5u, eriti kui sellega kaasneb mingi toodete v\u00f5i teenuste m\u00fc\u00fck inimestele. K\u00f5ige suurem risk on ikkagi see, et, et see diagnoos hilineb,” lausus Friedemann.<\/p>\n
K\u00fclli Friedemann on \u00fchelt poolt tervishoiuametnik, teisalt teab ka isiklikult, kuidas sotsiaalmeedia k\u00f5lakojas omandatud umbusk ja t\u00f5endusp\u00f5hisest ravist keeldumine v\u00f5ib olla fataalsete tagaj\u00e4rgedega. Tema laste isa suri lihtsasti ravitava haiguse tagaj\u00e4rjel kaks aastat tagasi.<\/p>\n
“Antibiootikum oleks p\u00e4\u00e4stnud, aga sellest lihtsalt loobuti. Ma arvan, et t\u00e4na ei ole \u00fchtegi inimest, kes ei teaks kedagi, kellel see m\u00f5tteviis on muutunud selliseks. Alati v\u00f5ib \u00f6elda, et inimesed on otsustusvabad ning see vabadus ja k\u00f5ik on olemas, aga me peame m\u00f5tlema selle peale, et kui on pered, kus m\u00f5tteviisi t\u00f5ttu \u00fcks lapsevanem n\u00e4iteks kaotab elu, siis temast j\u00e4\u00e4vad j\u00e4rgi lapsed,” s\u00f5nas Friedemann.<\/p>\n
Paradoks ongi, et kui Cassia Shakti oleks registreeritud meditsiinit\u00f6\u00f6taja, saaks terviseamet sekkuda, aga hetkel on ta nende vaatest tavakodanik, kes kasutab lihtsalt oma s\u00f5navabadust, olgugi et ebaeetiliselt.\u00a0<\/p>\n
“Kuna tegemist ei ole tervishoiut\u00f6\u00f6tajaga ja keegi, kes jagab oma nii-\u00f6elda vaateid v\u00f5i informatsiooni oma j\u00e4lgijatele, siis nad tegelikult ei ole terviseameti huviorbiidis. Huviorbiiti v\u00f5ivad nad sattuda siis, kui nad hakkavad tegema midagi, mis v\u00f5ib hakata kahjustama inimesi,” lisas Friedemann.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu j\u00e4tkas Cassia Shakti enesekindlalt ekspertide s\u00f5nul ohtliku tervisen\u00f5u jagamist, naeruv\u00e4\u00e4ristades meditsiini ja r\u00f5hutades oma “uurimust\u00f6\u00f6d”. N\u00e4iteks kuulutas ta selle tulemusel vasts\u00fcndinutele prof\u00fclaktiliselt s\u00fcstitava K-vitamiini ebavajalikuks. \u00c4mmaemand Vivian Arusaare s\u00f5nul on tema praktikas ette tulnud juhtumeid, kus K-vitamiinist keeldunud vanemate vasts\u00fcndinu elu vajas p\u00e4\u00e4stmist.<\/p>\n
“V\u00f5ib tekkida sisemist verejooksu ja enamasti see verevalandus v\u00f5ib tekkida ajju ja selleks, et maandada seda riski ja hoida \u00e4ra verejooksu tekke, selleks on K-vitamiin prof\u00fclaktilise doosina,” s\u00f5nas Arusaar.<\/p>\n
“Me teame ka seda, kus lastehaiglasse on n\u00e4iteks nii-\u00f6elda libaravimeid viidud ja kui p\u00e4evasel ajal arstid turgutasid last elule, siis \u00f6\u00f6sel lapsevanem andis mingeid oma ravimeid,” \u00fctles Friedemann.<\/p>\n
Reeglina eelistavad meditsiinieitajatest ja vaktsiiniskeptikutest naised kodus\u00fcnnitust. Erand pole ka Cassia Shakti, kes kuulutas oma lugejatele juba varakult, et kui naine vaimu ja keha piisavalt ette valmistab, on v\u00f5imalik valuvabalt ja ilma meditsiini sekkumiseta kodus s\u00fcnnitada.<\/p>\n
“Seal on ikkagi v\u00f5\u00f5rad inimesed, see on v\u00f5\u00f5ras koht ning seal valitseb \u00fcldiselt ikkagi hirmuenergia, mis ei loo naisele soodsat ruumi oks\u00fctotsiini tootmiseks ja see ongi ju v\u00f5tmetegur valuvabale s\u00fcnnitusele,” lausus suunamudija \u00fches oma videos, selgitades, miks haigla s\u00fcnnitamiseks ei sobi.<\/p>\n
“Alguses, kui v\u00e4lja h\u00f5ikas selle valuta s\u00fcnnituse ja kodus\u00fcnnituse, siis seal oli natuke naeruv\u00e4\u00e4ristamist, et ma ei saa aru naistest, kes ei valmista ennast s\u00fcnnituseks ette ja see keisriemme pole \u00fcldse tegelenud. Sellist alav\u00e4\u00e4ristavat ja arste naeruv\u00e4\u00e4ristavat suhtumist oli p\u00e4ris palju,” \u00fctles Mathisen.<\/p>\n
“\u00dctleme nii, et p\u00e4ris selliseid, kes k\u00f5ikidest asjadest keelduvad, suure t\u00f5en\u00e4osusega haiglaseinte vahele ei j\u00f5uagi. J\u00f5uavad juba siis, kui on vaja tagaj\u00e4rgedega tegeleda, et on ka neid olukordi ju ajaloos ikkagi ette tulnud,” lausus Arusaar.<\/p>\n
Samal ajal postitas Shakti statistikat, nagu oleks kodus s\u00fcnnitamine ohutum, sest l\u00f5peb harvem erakorralise keisril\u00f5ikega, mis on ekspertide s\u00f5nul statistika vildakas t\u00f5lgendamine ning pidas kirjavahetust tervisekassa ja terviseametiga, et assisteeritud koduss\u00fcnnitus oleks Eestis tasuta teenus.<\/p>\n
“Haiglates s\u00fcnnitamine kindlasti on ohutum. V\u00f5ib juhtuda v\u00e4ga palju asju, millele on vaja tegelikult reageerida ja kodustes tingimustes seda reageerimist ei ole v\u00f5imalik tagada,” \u00fctles Friedemann.<\/p>\n
“Keisril\u00f5ikus on tegelikult elup\u00e4\u00e4stev operatsioon. Eestis ei ole v\u00f5imalik saada keisril\u00f5ikust, sest ma tahan v\u00f5i soovin keisril\u00f5ikust. Eestis ikkagi keisril\u00f5ikuse otsus langetatakse \u00fcle tervisen\u00e4itajate, olgu need siis ema v\u00f5i lapse omad,” s\u00f5nas Arusaar.<\/p>\n
Jaanuari teises pooles andis Cassia Shakti j\u00e4lgijatele lakoonilises postituses teada, et sai m\u00f5ni p\u00e4ev tagasi emaks. Ootamatult selgus, et kodus\u00fcnnitus l\u00f5ppes haiglas ja erakorralise keisril\u00f5ikega, kuid mis t\u00e4psemalt juhtus, lugejad teada ei saa.<\/p>\n
“Aga oma s\u00fcnnituslugu jagades on sealt tegelikult \u00fcks puslet\u00fckk puudu ehk siis algab sellega, et oli kaks p\u00e4eva kodus\u00fcnnitus – k\u00fc\u00fcnlad ja k\u00f5ik oli ideaalne. Siis selgus, et on vaja keiser teha ja j\u00e4rgmine punkt on juba see, et kuidas talle veeni lasti valuvaigisteid ja antibiootikume. Keegi ei tea, mis seal vahepeal juhtus,” lausus Mathisen.<\/p>\n
“On olemas \u00fcks v\u00e4ga hea vanas\u00f5na: s\u00fcnnitaja ei tohiks kahte p\u00e4ikeset\u00f5usu n\u00e4ha. See v\u00f5ib-olla on see koht, mis v\u00f5iks \u00fchel \u00e4mmaemandal kuskil kuklas vahest meelde tulla,” s\u00f5nas Arusaar.<\/p>\n
Kriitikud peavad sellist k\u00e4itumist kahepalgeliseks ja isegi k\u00fc\u00fcniliseks – kui seni jagas Cassia Shakti oma tervise kohta \u00fcksikasjalikku teavet, siis n\u00fc\u00fcd, mil t\u00f5endusp\u00f5hine meditsiin p\u00e4\u00e4stis tema ja ta lapse elu, l\u00e4heb ta sellest kiirelt m\u00f6\u00f6da, ent hakkab sama s\u00f5numi sees hoopis reklaami tegema, et raskest s\u00fcnnitusest aitab taastada \u00fche turunduspartneri jook ja teise sushi.<\/p>\n
“Kas seal on mingisugused p\u00f5hjused, miks seda ei ole hea r\u00e4\u00e4kida, sest tegelikult sellise suure j\u00e4lgijaskonnaga inimesel sotsiaalmeedias kaasneb ka suur hulk koost\u00f6\u00f6d, mis on tema valdkondadega seotud ning see on rahaline ja tasustatud,” \u00fctles Mathisen.<\/p>\n
Kolmandat pidi j\u00e4tkab Cassia Shakti erakordsete tervisev\u00e4idete esitamist. N\u00e4iteks viimati teatas ta teistele gaasivalude k\u00e4es vaevlevate imikute emadele, et tegi \u00e4ra selle, mida teadus seni ei suuda ja elimineeris koolikute ehk gaasivalude probleemi. Mis see lahendus on \u2013 seda saab teada ainult tasu eest!<\/p>\n
Kui \u00fckshaaval v\u00f5etuna v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da mulje, et Cassia Shakti v\u00e4lja\u00fctlemised pole kuigi probleemsed, siis kogumis joonistub selge muster, kus naeruv\u00e4\u00e4ristatakse t\u00f5endusp\u00f5hist meditsiini, kusjuures m\u00f5nikord selgelt kaubanduslikel eesm\u00e4rkidel. Kui enamikel n\u00f5uannete j\u00e4rgijatel l\u00e4heb \u00f5nneks, polegi kahju s\u00fcndinud. Aga mis siis, kui kellelgi oma iidoli \u00fcleskutseid j\u00e4rgides nii h\u00e4sti ei l\u00e4he ja tagaj\u00e4rjed on traagilised?<\/p>\n
Mida \u00fctleb suunamudija ise? Hoolimata korduvatest ettepanekutest keeldus Cassia Shakti kaamera ette tulekust ja saatis “Pealtn\u00e4gijale” kirjaliku avalduse.<\/p>\n
“V\u00e4ide, et sisulooja peab vastutama k\u00f5igi eest, kes tema sisu tarbivad, nihutab vastutuse valesse kohta. T\u00e4iskasvanud vastutavad ise oma valikute eest ning laste puhul on see vastutus eelk\u00f5ige vanematel, kelle \u00fclesanne on \u00f5petada kriitilist m\u00f5tlemist ja meediap\u00e4devust. Elame aastal 2026 ning on sinisilmne arvata, et sisuloojad peavad igal sammul oma sisu luues arvestama \u00e4\u00e4rmiselt mitmekesise publikuga \u2013 inimestega, kellel on erinevad soovid, uskumused ja v\u00e4\u00e4rtushinnangud \u2013 eesm\u00e4rgiga, et sisu sobiks kindlasti k\u00f5igile. Iga inimene valib ise, millist sisu ta tarbib, kas see peegeldab tema v\u00e4\u00e4rtusi ning mida ta sealt saadava infoga edasi teeb. Infoajastul ei ole probleem mitte info olemasolu, vaid oskamatus seda m\u00f5testada ning kasutada,” \u00fctles Shakti.<\/p>\n
“Minu sotsiaalmeediaplatvorm on ennek\u00f5ike minu elu, minu kogemuste ja minu loovuse v\u00e4ljendus. Ma ei ela oma elu teiste inimeste hirmude ega kellegi ettekujutuse j\u00e4rgi sellest, mis on tema silmis “\u00f5ige”. Ma ei ole rikkunud seadust \u2013 olen teinud valikuid oma v\u00e4\u00e4rtuste p\u00f5hjal, t\u00e4pselt nagu iga\u00fchel on \u00f5igus teha otsuseid omaenda v\u00e4\u00e4rtustest l\u00e4htudes, mitte kellegi teise omadest. Olgu tal 40 tuhat j\u00e4lgijat v\u00f5i mitte,” lausus suunamudija.\u00a0<\/p>\n
“Poliitikas peetakse iseenesestm\u00f5istetavaks, et eksisteerivad erinevad seisukohad ja vaated. Miks siis mujal elus ei ole see justkui lubatud? Miks on “Pealtn\u00e4gija” v\u00f5tnud endale \u00f5iguse arutada \u00fche ema isiklikke valikuid avalikkuse ees, nagu tal polekski \u00f5igust oma otsustele? See on naeruv\u00e4\u00e4rne ja ausalt \u00f6eldes ka veider. Paratamatult tekib k\u00fcsimus, mis siin tegelikult toimub,” \u00fctles Shakti.<\/p>\n
“Ma ei n\u00e4e mitte \u00fchtegi p\u00f5hjust, miks peaksin oma isiklikke valikuid \u2013 eriti oma s\u00fcnnituse osas \u2013 kellelegi p\u00f5hjendama. Iga ema valik on legitiimne ja tema jaoks \u00f5ige valik. Kellelgi teisel sinna lihtsalt asja ei ole,” l\u00f5petas Shakti.<\/p>\n
Paradoksaalselt on see seisukoht, millega n\u00f5ustuvad ka eksperdid.<\/p>\n
“T\u00e4na on ju see aeg, kus on s\u00f5navabadus ja on v\u00f5imalik ju postitada mida iganes, mis iganes lehek\u00fclgedele, et kindlasti see ei v\u00f5ta \u00e4ra ka inimese vastutust ise lugeda, anal\u00fc\u00fcsida ja mis on see \u00f5ige valik teha. Me ei saa s\u00fc\u00fcdistada ei \u00fchte ega teist poolt, et l\u00f5pliku valiku teeb ikka alati tarbija,” s\u00f5nas Arusaar.<\/p>\n
“On see siis vaimne tervis, on see siis f\u00fc\u00fcsiline tervis, on see mingi soovitus midagi s\u00fc\u00fca. V\u00e4ga selgelt on see valdkond nii lai, et seda ei ole v\u00f5imalik kellelgi reguleerida ja kontrollida. Siin peab olema ise tark, et millist meediat ma tarbin. Ma pean aru saama, kas see n\u00f5uanne, mis ma saan, et kas see on m\u00f5istlik ja kas see aitab mind,” \u00fctles Friedemann.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Populaarne suunamudija \u00f5hutab umbusku tervishoiu suhtes. Cassia Shakti n\u00e4ide paneb taas k\u00fcsima, kuhu peaks t\u00f5mbama piiri s\u00f5navabaduse ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":115942,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,31623,37,33,35,34,36,31,32,21,54414,54413,46033,28,29,46402,19,44689,25,10744,4744,38062,23,24,37206,22,20,30,54412],"class_list":["post-115941","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-cassia-shakti-samotailo","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kerttu-kirjanen","tag-kodusunnitus","tag-kulli-friedemann","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-merilin-taimre","tag-news","tag-paljas-porgand","tag-populaarseimad-lood","tag-rasedus","tag-terviseamet","tag-tervisenouded","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tuuli-mathisen","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-vivian-arusaar"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116133388765890087","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/115941","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=115941"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/115941\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/115942"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=115941"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=115941"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=115941"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}