{"id":116035,"date":"2026-02-26T03:06:07","date_gmt":"2026-02-26T03:06:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/116035\/"},"modified":"2026-02-26T03:06:07","modified_gmt":"2026-02-26T03:06:07","slug":"kliimateadlane-riik-peaks-juba-valmistuma-heiteuhikute-ostuks-majandus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/116035\/","title":{"rendered":"Kliimateadlane: riik peaks juba valmistuma heite\u00fchikute ostuks | Majandus"},"content":{"rendered":"<p>Kliimateadlase Annela Anger-Kraavi hinnangul on v\u00e4het\u00f5en\u00e4oline, et Eesti ametnikel \u00f5nnestub metsanduses ja maakasutuses aastatel 2021-2025 tekkinud puuduj\u00e4\u00e4ki niiv\u00f5rd palju v\u00e4hendada, et mingit kulu riigieelarvele \u00fcldse ei tekiks. Pigem peaks Eesti tema s\u00f5nul valmistuma juba heite\u00fchikute ostmiseks.<\/p>\n<p>Eesti on viimasel viiel aastal paisanud keskkonnagentuuri prognoosi j\u00e4rgi metsanduse ja maakasutuse sektoris \u00f5hku m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt rohkem kasvuhoonegaase, kui oleks kokkulepitud kliimaeesm\u00e4rgi j\u00e4rgi pidanud.<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1609949182\/ministeerium-voib-olla-saab-metsanduse-kliimaeesmark-hoopis-taidetud\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">ERR kajastas esmasp\u00e4eval<\/a>, kuidas kliimaministeerium loodab tehniliste k\u00f5neluste ja metoodika parandamise abil puuduj\u00e4\u00e4ki v\u00f5imalikult palju v\u00e4hendada. Kliimaministeeriumi ametnikud \u00fctlesid, et niiviisi on v\u00f5imalik, et l\u00f5puks \u00fcldse mingit puuduj\u00e4\u00e4ki ei tekigi.<\/p>\n<p>Kliimateadlase Annela Anger-Kraavi s\u00f5nul on see, et Eestil \u00f5nnestub puuduj\u00e4\u00e4ki v\u00e4ltida siiski v\u00e4het\u00f5en\u00e4oline. Ta r\u00e4\u00e4kis ERR-ile, et Euroopa Komisjoni novembrikuisest raportist selgub, et esimese kolme aasta p\u00f5hjal j\u00e4\u00e4b tegelikult kliimaeesm\u00e4rk kogu Euroopa Liidult saavutamata. See teeks ka Eestile puuduj\u00e4\u00e4gi katmise m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt raskemaks.<\/p>\n<p>&#8220;Ma isiklikult arvan praegu n\u00e4htavate andmete p\u00f5hjal, et ta ikkagi p\u00e4ris nulli ilmselt ei j\u00f5ua. Euroopa Komisjon v\u00f5ib muudatusi teha, aga see t\u00e4hendaks ikkagi vastava ettepaneku tegemist, et arvestada looduses toimuvaid h\u00e4iringuid, n\u00e4iteks torme, metsap\u00f5lenguid v\u00f5i haiguseid. Praegu on n\u00e4ha, et on ka riike, kes teevad esialgu prognoositust paremini ja on metsanduses ja maakasutuses kasvuhoonegaaside sidumise poole peal, n\u00e4iteks Itaalia, Rumeenia v\u00f5i Poola. Nendel oleks hoopis m\u00fc\u00fca \u00fchikuid teistele liikmesriikidele, hoolimata sellest, et kogu Euroopa Liidu peale on puuduj\u00e4\u00e4k 52 miljonit tonni,&#8221; selgitas Anger-Kraavi.<\/p>\n<p>Aastad 2021-2025, mil Eesti ja teised liikmesriigid pidid metsanduses ja maakasutuses oma kasvuhoonegaaside heidet v\u00e4hendama, on m\u00f6\u00f6das.<\/p>\n<p>See, kas ja kui palju see Eesti riigile maksma l\u00e4heb, on k\u00f5ik veel aga lahtine, selgub alles j\u00e4rgmisel v\u00f5i \u00fclej\u00e4rgmisel aastal.<\/p>\n<p>Nii tekib olukord, kus poliitikakujundajatel on keeruline teha pikaajalisi eelarveotsuseid.<\/p>\n<p>&#8220;Kui me 2021 ja 2022 liikmesriikidega seda m\u00e4\u00e4rust l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kisime, siis mitu liikmesriiki t\u00f5statasid selle sama k\u00fcsimuse, et kuidas saab teha poliitikat, kui sa tulemused saad teada alles kaks aastat hiljem. Kuidas saab \u00fcldse sellisel juhul midagi planeerida, kui sul on kogu aeg m\u00e4\u00e4ramatus? See asi ongi sinna m\u00e4\u00e4rusesse sisse kirjutatud, et nii kaua ei tea, kuni see asi k\u00e4es on, mis on tegelikult v\u00e4ga keeruline k\u00f5igile liikmesriikidele,&#8221; \u00fctles Anger-Kraavi.<\/p>\n<p>Anger-Kraavi s\u00f5nul peaks Eesti praeguses m\u00e4\u00e4ramatus olukorras m\u00f5tlema juba selle peale, millistelt riikidelt kahe aasta p\u00e4rast puuduolevaid kasvuhoonegaaside heite\u00fchikuid osta. Tema s\u00f5nul oleks m\u00f5istlik s\u00f5lmida juba ostu-m\u00fc\u00fcgi eelkokkuleppeid.<\/p>\n<p>&#8220;V\u00f5iks ka r\u00e4\u00e4kida nendega, kellel ikkagi suure t\u00f5en\u00e4osusega kasvuhoonegaaside \u00fchikuid \u00fcle j\u00e4\u00e4b. Minna ja ajada juttu, vaadata, kas nad oleksid n\u00f5us m\u00fc\u00fcma. Arvestades, et ka Saksamaal tekib v\u00e4ga suur puuduj\u00e4\u00e4k, siis Saksamaa suure t\u00f5en\u00e4osusega juba r\u00e4\u00e4gib nendega,&#8221; \u00fctles Anger-Kraavi.<\/p>\n<p>Euroopa Komisjon tegi viimase p\u00f5hjalikuma \u00fclevaate metsanduse ja maakasutuse esimese kliimaeesm\u00e4rgi t\u00e4itmise kohta novembris. Sealt selgus, et lisaks Eestile on raskused kliimaeesm\u00e4rgi t\u00e4itmisel veel 10 liikmesriigil ning k\u00f5ige kallimaks v\u00f5ib see minna Saksamaale, Soomele ja Portugalile.<\/p>\n<p>Samal ajal on Euroopa Komisjoni andmetel aga 16 liikmesriiki, kes esimese kolme aasta p\u00f5hjal on metsanduse ja maakasutuse eesm\u00e4rki t\u00e4itmas. Riigid, kes Euroopa Komisjoni teabe kohaselt v\u00f5iksid kliimaeesm\u00e4rgist rahaliselt v\u00f5ita on n\u00e4iteks Hispaania, Itaalia, Rumeenia, Holland ja Poola.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kliimateadlase Annela Anger-Kraavi hinnangul on v\u00e4het\u00f5en\u00e4oline, et Eesti ametnikel \u00f5nnestub metsanduses ja maakasutuses aastatel 2021-2025 tekkinud puuduj\u00e4\u00e4ki niiv\u00f5rd&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":116036,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[2487,26,27,11685,37,1198,33,35,3239,34,36,15689,31,32,21,54434,2340,3081,28,29,2339,3086,19,3424,25,1016,134,23,24,22,20,1012,30],"class_list":["post-116035","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-ametnikud","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-co2","tag-ee","tag-eelarve","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-el","tag-estonia","tag-estonian","tag-ets","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-heitekaubandus","tag-kliimaeesmargid","tag-kliimaministeerium","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lulucf","tag-metsandus","tag-news","tag-pollumajandus","tag-populaarseimad-lood","tag-riigieelarve","tag-rohepoore","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valitsus","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116134725749506032","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/116035","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=116035"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/116035\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/116036"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=116035"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=116035"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=116035"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}