{"id":116215,"date":"2026-02-26T08:56:07","date_gmt":"2026-02-26T08:56:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/116215\/"},"modified":"2026-02-26T08:56:07","modified_gmt":"2026-02-26T08:56:07","slug":"uus-liigitussusteem-aitab-tehisarul-valeinfo-levitajaid-margata-tehnika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/116215\/","title":{"rendered":"Uus liigituss\u00fcsteem aitab tehisarul valeinfo levitajaid m\u00e4rgata | Tehnika"},"content":{"rendered":"

\u00dchismeedias levivast valeinfost j\u00f5uab m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa meieni pahaaimamatute tavakasutajate kaudu. Tallinna \u00dclikooli teadlased t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja uue liigituss\u00fcsteemi<\/a>, mis aitab tulevikus tehisintellektil eristada teadlikke manipulaatoreid inimestest, kes jagavad eksitavat sisu puhtast teadmatusest.<\/p>\n

Kriiside ja loodus\u00f5nnetuste ajal aitab \u00fchismeedia elup\u00e4\u00e4stvatel hoiatustel kiiresti levida. T\u00e4pselt sama kiirust ja filtrite puudumist kasutavad \u00e4ra ka pahatahtlikumate kavatsustega inimesed. Tallinna \u00dclikooli digitehnoloogiate instituudi teadlased uurisid rahvusvahelise teadusprojekti Martini<\/a> raames, kes on need inimesed ja millised on need masinad, mis internetis v\u00e4\u00e4rinfot jagavad.<\/p>\n

Uurijate laiem eesm\u00e4rk oli laduda vundament tehisintellektil p\u00f5hinevatele t\u00f6\u00f6riistadele, mis suudaksvaleinfo levitajaid automaatselt tuvastada ja koostada nende profiile.<\/p>\n

Teadust\u00f6\u00f6 \u00fcks suurimaid v\u00e4ljakutseid oli aga v\u00e4\u00e4rinfo levitajate tuvastamine, sest internetis ringlev sisu ei ole alati tahtlikult pahatahtlik. “M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa valest teabest levib pahaaimamatute kasutajate kaudu, kes ei ole teadlikud, et levitavad eksitavat infot,” nentis Tallinna \u00dclikooli nooremteadur Debora Conceicao Firmino De Souza.<\/p>\n

Teadusartikkel t\u00f5i v\u00e4lja selge erisuse aktiivse ja passiivse petmise vahel. Sisu loojad kasutavad aktiivset pettust, luues valeinfot ja v\u00f5ltsitud usaldusv\u00e4\u00e4rsust. Samal ajal langevad tavakasutajad sageli passiivse pettuse ohvriks, jagades sisu edasi seet\u00f5ttu, et see toetab nende varasemaid uskumusi v\u00f5i pakub emotsionaalset k\u00f5lapinda.<\/p>\n

Olukorra muudab keerukamaks asjaolu, et valeinfot levitavad nii inimesed kui ka automatiseeritud kontod ehk botid. Samal ajal v\u00f5ivad sellesse panustada nii \u00fcksikisikud kui ka organiseeritud r\u00fchmitused. Arvestades eksitava sisu kiiret levikut, j\u00e4\u00e4b selle tuvastamiseks ja faktikontrolliks sageli v\u00e4ga v\u00e4he aega.<\/p>\n

Kaoses korra loomiseks t\u00f6\u00f6tasid teadlased v\u00e4lja kolmeosalise taksonoomia ehk liigituss\u00fcsteemi. Esimene osa keskendub tegutseja rollile ja tunnustele. S\u00fcsteem eristab selgelt sisu algseid loojaid, edasijagajaid ja kattuvaid rolle t\u00e4itvaid kontosid. Kontode taga v\u00f5ivad peituda tavakasutajad, v\u00f5rgustunud r\u00fchmitused, n\u00e4iteks \u00e4\u00e4rmuslased, lihtsad r\u00e4mpsposti-robotid v\u00f5i isegi oma mainet kujundavad ettev\u00f5tted.<\/p>\n

Teine osa liigitab meetodeid, mida pahalased oma eesm\u00e4rkide saavutamiseks kasutavad. Uurijad kaardistasid hulga v\u00f5tteid alates otsesest meediamanipulatsioonist, nagu s\u00fcvav\u00f5ltsingud ja meemid, kuni diskursuse manipuleerimiseni. Viimane h\u00f5lmab n\u00e4iteks avalike arutelude fookuse suunamist, trollimist ja vihak\u00f5ne levitamist.<\/p>\n

Kolmas osa hindab levitaja laiemat kampaaniastrateegiat. Tehisintellekt peab tulevikus suutma hinnata, kas kontod sp\u00e4mmivad valimatult, v\u00f5imendavad kunstlikult oma m\u00f5ju v\u00f5i loovad suletud kajakambreid.<\/p>\n

Loodud raamistiku proovilepanekuks anal\u00fc\u00fcsisid teadlased 30 erinevat Telegrami kanalit, kust kogusid kokku tuhandeid s\u00f5numeid. Juhtumiuuring n\u00e4itas kohe, et praktikas on sisu liigitamine veelgi keerukam, kuna t\u00f5lgendus s\u00f5ltub suurel m\u00e4\u00e4ral kontekstist ja v\u00f5rgustikust.<\/p>\n

Teadlased t\u00f5desid, et t\u00e4iesti neutraalne uuesti jagatud postitus v\u00f5i p\u00e4riselt ilmunud uudis v\u00f5ib \u00fches arutelus olla kahjutu, kuid teises keskkonnas omandada eksitava v\u00f5i lausa kahjuliku t\u00e4henduse. Samuti teeb teadlastele ja tehisintellektile peavalu sotsiaalmeedia kiirus. Sisu liigub platvormide ja kanalite vahel nii kiiresti, et viide algallikale kaob. Seet\u00f5ttu osutus liigitamine nn loojateks ja levitajateks p\u00e4ris elus sageli v\u00f5imatuks, sest algset postitajat pole lihtsalt enam v\u00f5imalik leida.<\/p>\n

K\u00f5igist nendest v\u00e4ljakutsetest hoolimata suutsid teadlased luua mudeli, mis on universaalne ega s\u00f5ltu \u00fchestki konkreetsest teemast, riigist v\u00f5i poliitilisest s\u00fcndmusest. “Loodud s\u00fcsteem pakub usaldusv\u00e4\u00e4rset alust teadlastele ja tehnoloogia arendajatele, et j\u00e4tkata tehisintellektil p\u00f5hinevate t\u00f6\u00f6riistade arendamist, mis suudavad v\u00e4\u00e4rinfo levitajaid tuvastada ja profileerida, ning toetada v\u00f5rgus\u00fcsteemide vastutustundlikku kujundamist,” s\u00f5nas interaktsioonidisaini dotsent S\u00f3nia Cl\u00e1udia Da Costa Sousa.<\/p>\n

Praegu valmistab projektimeeskond ette uut teaduspublikatsiooni, et esitleda rahvusvahelise projekti l\u00f5plikke j\u00e4reldusi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00dchismeedias levivast valeinfost j\u00f5uab m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa meieni pahaaimamatute tavakasutajate kaudu. Tallinna \u00dclikooli teadlased t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja uue liigituss\u00fcsteemi, mis…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":116216,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,54503,130,54504,37,33,35,34,36,54505,407,814,3771],"class_list":["post-116215","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-botid","tag-business","tag-debora-conceicao-firmino-de-souza","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-sonia-claudia-da-costa-sousa","tag-tallinna-ulikool","tag-tehisaru","tag-valeinfo"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116136102095517603","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/116215","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=116215"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/116215\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/116216"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=116215"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=116215"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=116215"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}