Sissetulekute ebav\u00f5rdsusest on saanud kogu maailmas \u00fcks peamisi muresid. Hoolimata aastak\u00fcmneid kestnud majanduskasvust ja keskmise elustandardi paranemisest on suured sissetulekul\u00f5hed p\u00fcsima j\u00e4\u00e4nud ja nii m\u00f5nelgi juhul veel laienenud. Liigne ebav\u00f5rdsus on problemaatiline, sest see v\u00f5ib l\u00f5hkuda sotsiaalset \u00fchtekuuluvust, hoogustada poliitilist polariseerumist, pidurdada vaesuse v\u00e4hendamist ja l\u00f5puks takistada pikaajalist majanduskasvu. Poliitikameetmete kujundamisel on seega \u00fclit\u00e4htis aru saada, mis kasvavat ebav\u00f5rdsust tagant t\u00f5ukab ja mida selle suhtes ette saab v\u00f5tta.<\/p>\n
Siinses toimetises uuritakse \u00fcht tegurit, mis v\u00f5ib sissetulekute ebav\u00f5rdsust kasvatada, ent mis tihtipeale t\u00e4helepanuta j\u00e4\u00e4b: k\u00fcsimus, kes abiellub kellega. Partneri valik paneb majapidamisele aluse ning selle m\u00f5ju sissetulekule ja j\u00f5ukuse kogumisele on v\u00e4ga pikaajaline. T\u00e4psemalt keskendutakse toimetises hariduslikule homogaamiale, see t\u00e4hendab kalduvusele abielluda partneriga, kellel on sarnane haridustase. Kuna haridustase m\u00f5jutab teenitavat tulu ja h\u00f5ivev\u00f5imalusi v\u00e4ga palju, v\u00f5ib kahe k\u00f5rgelt haritud inimese abielu koondada sissetulekud teatud t\u00fc\u00fcpi majapidamistesse, kuid madalama haridustasemega inimeste abielu v\u00f5ib majanduslikult ebasoodsad olud teha veel ebasoodsamaks. Seega tekib loomulikult k\u00fcsimus, et kas partneri valik hariduse alusel v\u00f5ib olla oluline tegur, mis m\u00e4\u00e4rab \u00e4ra majapidamiste sissetulekute ebav\u00f5rdsuse.<\/p>\n
Toimetises p\u00fc\u00fctakse sellele k\u00fcsimusele vastust leida nelja suure keskmise sissetulekuga riigi n\u00e4itel. Need on Brasiilia, Indoneesia, Mehhiko ja L\u00f5una-Aafrika Vabariik \u2013 riigid, mis sobivad taoliseks anal\u00fc\u00fcsiks eriti h\u00e4sti, sest seal on p\u00fcsivalt suur sissetulekute ebav\u00f5rdsus. Samuti on seal viimastel aastak\u00fcmnetel asunud \u00fcha rohkem inimesi haridust omandama. Peale selle moodustavad nad m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse osa maailma rahvastikust, kes elab \u00e4\u00e4rmises vaesuses. Kuid suure sissetulekuga riikidega v\u00f5rreldes on sealsete inimeste partnerivalikut ja ebav\u00f5rdsust \u00fcsna v\u00e4he anal\u00fc\u00fcsitud.<\/p>\n
Esitame toimetises kolm peamist k\u00fcsimust. Esiteks: kas nendes riikides kipuvad inimesed abielluma partneriga, kellel on sarnane haridustase? Teiseks: kas see tendents on aja jooksul muutunud? Kolmandaks: mil m\u00e4\u00e4ral m\u00f5jutab hariduslik homogaamia eri majapidamiste sissetulekute ebav\u00f5rdsust?<\/p>\n
Toimetise p\u00f5hipanus seisneb uuenduslikus metodoloogias. Varasemates anal\u00fc\u00fcsides ei ole haridusliku partnerivaliku trende korrektselt m\u00f5\u00f5detud. Kui haridust asub j\u00e4rsku omandama palju rohkem inimesi \u2013 nagu on nii m\u00f5neski riigis alates 1970. aastatest juhtunud \u2013, v\u00f5ivad tavap\u00e4rased m\u00f5\u00f5dikud eksitavalt n\u00e4idata, et partnereid valitakse hariduse alusel sagedamini, isegi kui tegelikud valikumustrid ei ole muutunud. Siinses toimetises kasutan uut meetodit, mida olen varasemas t\u00f6\u00f6ski maininud. Arvesse v\u00f5etakse k\u00f5rgeima omandatud haridustaseme muutuseid, see aga laseb tuvastada puhtalt partnerivalikus toimunud muudatusi.<\/p>\n
Leian, et kuigi k\u00f5igis neljas riigis kipuvad abielluma sarnase haridustasemega partnerid, on see tendents aja jooksul s\u00fcvenenud. Lisaks leian, et kuigi hariduslikul partnerivalikul on majapidamiste sissetulekute ebav\u00f5rdsusele mistahes aastal m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne m\u00f5ju, ei m\u00f5juta aja jooksul toimunud muudatused haridusliku partnerivaliku m\u00e4\u00e4ras sissetulekute ebav\u00f5rdsust peaaegu \u00fcldse. Selle p\u00f5hjus peitub erinevates grupid\u00fcnaamikates. K\u00f5rgharidusega inimeste seas on hariduslikku partnerivalikut hakanud v\u00e4hem esinema, mis peaks ebav\u00f5rdsust v\u00e4hendama. Samal ajal on madalaima haridustasemega inimeste seas seda rohkem, mis j\u00e4llegi kasvatab ebav\u00f5rdsust. Kogum\u00f5ju on seega nullil\u00e4hedane.<\/p>\n
See tulemus on \u00fchtaegu nii lohutav kui ka hoiatav. Hirm, et hariduslik homogaamia suurendab majapidamiste sissetulekute ebav\u00f5rdsust drastiliselt, v\u00f5ib olla \u00fcle paisutatud. Samal ajal ilmneb trend, mis teeb veel rohkem muret: madalaima haridustasemega inimeste sotsiaalne ja majanduslik isoleeritus s\u00fcveneb. Neil on t\u00f6\u00f6turul v\u00e4hem v\u00f5imalusi ja \u00fcha kehvemaks muutub ka nende v\u00f5imalus t\u00e4nu kooselule sissetulekus v\u00f5ita. Seega v\u00f5ib olla, et ebav\u00f5rdsuse v\u00e4hendamiseks tuleb rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata madalamate hariduskihtide marginaliseerumisele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Sissetulekute ebav\u00f5rdsusest on saanud kogu maailmas \u00fcks peamisi muresid. Hoolimata aastak\u00fcmneid kestnud majanduskasvust ja keskmise elustandardi paranemisest on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":3775,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[12138,131,130,37,33,35,34,36,12140,12139,3359],"class_list":{"0":"post-116536","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-id290","9":"tag-ari","10":"tag-business","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-nameuuringud","17":"tag-titleuuringud","18":"tag-typetaxonomy_term"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116137659113610011","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/116536","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=116536"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/116536\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3775"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=116536"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=116536"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=116536"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}