Euroopa Komisjon on oma distsiplinaarmenetluse n\u00fc\u00fcd l\u00f5pule viinud, sellega on joon alla t\u00f5mmatud, aga te olete ikka Br\u00fcsselis. Miks?<\/p>\n
Olen t\u00f5epoolest praegu Br\u00fcsselis. Hetkel v\u00f5iks \u00f6elda nii, et minu kodu on siin ja eks ma siit vaatan edasi, millised j\u00e4rgmised sammud oma elus ette v\u00f5tta.<\/p>\n
Kus need sammud siis olema saavad? Kas need sammud on Eestis, kuskil Euroopas v\u00f5i hoopis teistel mandritel?<\/p>\n
Nagu inimesed ikka, kui nende elus miskit muutub, siis alguses kipuvad \u00fctlema, et ma v\u00f5tan aja maha ja vaatan, mis saama hakkab. T\u00f5epoolest ei ole ma praegusel hetkel veel selget otsust teinud, aga ma m\u00f5tlen ja kaalun erinevaid variante.<\/p>\n
Vanus on veel selline, et j\u00f5uaks elus \u00fcht-teist p\u00f5nevat teha, ja loodan, et sellised v\u00f5imalused, mis v\u00f5iksid uuesti silma s\u00e4rama panna, v\u00f5ivad ka ette tulla.<\/p>\n
On mingeid pakkumisi ka juba tehtud? Teil on tohutu kogemus Euroopa Komisjoni toimimisest \u2013 selliseid inimesi juba ripakile ei j\u00e4eta.<\/p>\n
Inimesed ikka suhtlevad, mis on iseenesest tore, et sind \u00e4ra ei unustata. Liigun \u00fcks samm korraga. Praegu oleks ebakorrektne hakata millestki konkreetsest r\u00e4\u00e4kima, aga kindlasti \u00fcks p\u00e4ev kuuleb sellest.<\/p>\n
Ega ju enam mingeid uusi uurimisi karta pole? Ega Belgia politsei v\u00f5i korrakaitseorganid ei hakka mingeid pabereid l\u00e4bi vaatama? Kas sellel distsiplinaarmenetlusel on t\u00f5esti joon all v\u00f5i v\u00f5ib veel midagi tulla?<\/p>\n
Ei, sellel on joon all. L\u00e4hme eluga edasi.<\/p>\n
L\u00e4hemegi siis teie isiku juurest Euroopa murede juurde. Te saate n\u00fc\u00fcd lahtisema tekstiga r\u00e4\u00e4kida Euroopa Liidust. Mis on selle \u00fchenduse k\u00f5ige suurem probleem?<\/p>\n
Vaatame asja k\u00f5igepealt positiivse poolelt \u2013 hoolimata k\u00f5ikidest puuduj\u00e4\u00e4kidest ja vigadest on Euroopa Liit ning selle raames toimuv koost\u00f6\u00f6 liikmesriikide vahel t\u00f5en\u00e4oliselt parim asi, mis Euroopas on kunagi s\u00fcndinud.<\/p>\n
Aga loomulikult on EL oma paisunud struktuuris j\u00f5udnud sinna, kus on v\u00e4ga raske toimida olemasolevate lepingute raames.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd selle peale v\u00f5iks m\u00f5ni kosta, et muudame siis neid lepinguid. Pean seda ebat\u00f5en\u00e4oliseks ja akadeemiliselt huvitavaks aruteluks, sest ma ei n\u00e4e \u00fchtegi riiki ega valitsusjuhti, kes oleks huvitatud uutest siseriiklikest referendumitest riikides, kus referendum on kohustuslik.<\/p>\n
Lepingute muutmiseks on vaja k\u00f5ikide riikide heakskiitu, aga ma t\u00e4na ei n\u00e4e, et 27 riiki suure vaimustusega selleks valmis oleks.<\/p>\n
See on t\u00f5sine v\u00e4ljakutse: kuidas olemasoleva struktuuri ja lepingute raames minna edasi ning suurendada Euroopa Liidu suutlikkust reageerida muutustele.<\/p>\n
Euroopa Liit toimib ideaalselt siis, kui \u00fcmberringi on k\u00f5ik paigas ja elu kulgeb normaalset rada pidi. Seda me oleme n\u00e4inud: riigid ja inimesed on muutunud j\u00f5ukamaks, k\u00f5ik on l\u00e4inud paremaks. Niipea kui tekivad kriisid, tekivad ka probleemid nende lahendamisteedega.<\/p>\n
Alates eurokriisist on lahendusi v\u00e4ga raske leida olemasolevate lepingute raames ja neid otsitakse ka t\u00e4na v\u00e4ljaspool lepinguid. Vaatame kasv\u00f5i arutelu Ukrainale antava laenu osas: vaja on 27 riigi n\u00f5usolek, kuid kuna 27 riiki ei ole selles veel kokku leppinud, siis otsitakse muid variante.<\/p>\n
Ma arvan, et tulevikus on \u00fcha rohkem teemasid, kus lahendusi otsitaksegi lepingutest v\u00e4ljaspool, kuna \u00fcheh\u00e4\u00e4lsusn\u00f5ue on muutunud teatud m\u00f5ttes k\u00e4erauaks.<\/p>\n
\u00c4rme unusta, et Eesti on olnud pikka aega \u00fcks nendest riikidest, kes on seda \u00fcheh\u00e4\u00e4lsust toetanud, kuigi oli ammu selge, et Euroopa Liidu toimimise seisukohalt ja v\u00e4lispoliitika k\u00fcsimustes hakkab see muutuma \u00fcha problemaatilisemaks.<\/p>\n
V\u00e4lispoliitikas on neli riiki, kelle suhtes on \u00fchtse liini hoidmine suur v\u00e4ljakutse \u2013 suhted Venemaa, Hiina, viimasel ajal ka Ameerika \u00dchendriikide v\u00f5i Iisraeliga.<\/p>\n
Teine takistus, mis ei v\u00f5imalda reageerida kiiresti ja efektiivselt, on seitsmeaastane eelarveperspektiiv. Headel aegadel on see parim, mis saab olla, sest lubab pikka planeerimist.<\/p>\n
Aga suurte kriiside ajal muutub ka see eelarve k\u00e4eraudadeks. Eelarveperioodi jooksul prioriteedid muutuvad, sest maailm meie \u00fcmber muutub kiiresti.<\/p>\n
Toon \u00fche n\u00e4ite: kriitilised maavarad. See on \u00fclioluline teema, me oleme absoluutselt s\u00f5ltuvad Hiinast 20\u00a0 k\u00f5ige olulisema maavara osas, mida on vaja digit\u00f6\u00f6stuse, s\u00f5jat\u00f6\u00f6stuse ja innovatsiooni tarbeks. Hiina kontrollib v\u00e4\u00e4rtusahelat 19 puhul.<\/p>\n
Selle mure lahendamiseks on vaja raha ja \u00fcldse mitte v\u00e4he. Kui seda seitsmeaastast eelarvet ja plaane tehti, ei olnud see teema oluline, mist\u00f5ttu oli ka rahaeraldusi v\u00e4he. N\u00fc\u00fcd on keeruline eelarve seest neid vahendeid leida ja adekvaatselt reageerida sellele, mida teevad maavararikastes riikides Hiina v\u00f5i Ameerika \u00dchendriigid oma huvide kaitseks.<\/p>\n
Euroopa Liit ei ole suuteline leidma v\u00f5imalusi, et rahaliselt toetada ettev\u00f5tjate investeeringuid juurdep\u00e4\u00e4suks kriitilistele maavaradele. Ometigi on tihti tegemist meile s\u00f5bralike riikidega, aga raha lihtsalt\u00a0 pole.<\/p>\n
Samas tugeva surve all ollakse valmis tegutsema, v\u00f5tame kasv\u00f5i kaitset\u00f6\u00f6stuse \u00fclesehitamiseks vajaliku raha leidmise.<\/p>\n
Kui oleks teie teha ja te saaksite disainida uue Euroopa Liidu mudeli, siis mida te teeksite teistmoodi?<\/p>\n
Minu kui majandusinimese jaoks on \u00fcks olulisemaid EL-i komponente siseturg. T\u00e4nu sellele, et siseturg 1993. aastal loodi, on Euroopa muutunud palju j\u00f5ukamaks, ettev\u00f5tetele on avanenud suured v\u00f5imalused ja meil on maailma soosituim turg: ostuj\u00f5ud ja n\u00f5udlikkus on suur. Kui suudad siia m\u00fc\u00fca, saad m\u00fc\u00fca ka mujale. Aga see edulugu j\u00e4i pooleli v\u00f5i \u00f5igemini l\u00fckati tahaplaanile.<\/p>\n
Endisel Itaalia peaministril Enrico Lettal paluti hiljuti\u00a0 kirjutada raport siseturu toimimisest. Letta \u00fctles eelmisel n\u00e4dalal intervjuus, et k\u00f5ige efektiivsem vastus USA-le ja Donald Trumpile on h\u00e4sti toimiv siseturg. Tal on selles paljuski \u00f5igus.<\/p>\n
Teine oluline dokument on Mario Draghi raport. K\u00f5ik kiitsid Draghi raportit, \u00f6eldi, seda tuleb teha, aga olgem ausad \u2013 suur osa sellest oli kopeeritud ehk varasemate teadaolevate probleemide kirjeldus uuel moel. Neid asju on olnud vaja teha pikka aega tagasi ja seda on ka teatud kogu aeg. Aga reaalselt on need j\u00e4\u00e4nud \u00f5hku rippuma ja fookus on siseturult \u00e4ra vajunud.<\/p>\n
Suurim mure on seotud kapitalituruga, mis on ka p\u00f5hjus, miks innovatiivsed ettev\u00f5tted lahkuvad Euroopast. Raha on meil palju, aga puudu on tahtmisest luua \u00fchtne kapitaliturg, mis v\u00f5imaldaks sellel rahal liidu sees paremini liikuda. Kapitali vaba liikumise lahendamise juurde tuleb tagasi tulla, kuigi saan aru, et see pole nii populaarne kui mitmed uued algatused.<\/p>\n
Teiseks r\u00e4\u00e4gitakse palju konkurentsiv\u00f5imest, aga see on muutunud t\u00fchjaks s\u00f5nak\u00f5lksuks, mis on muutunud k\u00f5nede kohustuslikuks osaks. Konkurentsiv\u00f5ime t\u00e4hendab, et me peame v\u00e4hendama regulatsioone ja t\u00f5kkeid.<\/p>\n
On kahetsusv\u00e4\u00e4rne, et Euroopa Liidu k\u00f5ige konkurentsiv\u00f5imelisem t\u00f6\u00f6stusharu \u2013 autot\u00f6\u00f6stus \u2013 ei ole enam maailmas esinumber, nagu ta oli viis v\u00f5i k\u00fcmme aastat tagasi. Oleme loovutanud oma juhtiva koha l\u00e4bi iseenda poliitikate, mis t\u00e4hendab tegelikult kaotatud t\u00f6\u00f6kohti ja innovatsiooni.<\/p>\n
Tahaks n\u00e4ha, et v\u00e4hemalt\u00a0kaitset\u00f6\u00f6stuses tekiks \u00fchiseuroopaline l\u00e4henemine. Kui iga\u00fcks oma nurgas nokitseb, ei teki mastaabiefekti. Probleem on selles, et asju vaadatakse liiga palju l\u00e4bi rahvusliku pinna, sellest ei saa \u00fcle ega \u00fcmber.<\/p>\n
Toon n\u00e4ite oma vanast valdkonnast: Euroopa Liidu \u00fchtne lennujuhtimine on t\u00e4iesti lootusetus seisus ja on arusaamatu, miks me ei suuda seda l\u00f5puks \u00e4ra teha. Nende t\u00f5kistega kaasnevad tohutud kulud. Samamoodi on \u00fchtse raudtees\u00fcsteemiga \u2013 kunstlikud piirangud on naeruv\u00e4\u00e4rsed. Aga nendest lahtisaamine on osutunud peaaegu v\u00f5imatuks.<\/p>\n
Te puudutasite autot\u00f6\u00f6stust. Aga siin on ju suur s\u00fc\u00fc Euroopa Liidul endal, sest \u00fcritasime ennaktempos teha rohep\u00f6\u00f6ret? Autot\u00f6\u00f6stused olid aastaid segaduses, elektriautode levik ei ole olnud selline, nagu loodeti, ja n\u00fc\u00fcd p\u00f6\u00f6ratakse otsuseid tagasi.<\/p>\n
Ma olen sellega n\u00f5us. Olen alati uskunud, et protsessid peavad olema v\u00f5imalikult turup\u00f5hised ja turg peab asjad paika panema. Regulaatori \u00fclesanne on tagada v\u00f5rdsed v\u00f5imalused ja poliitikaid n\u00fcgida, aga see peab toimuma j\u00e4rk-j\u00e4rgult.<\/p>\n
M\u00f5nes asjas mindi ilmselgelt liiga kaugele, kujutades ette, et kui regulatsioon paneb midagi paika, siis tehnoloogiad tulevad suure jooksuga j\u00e4rele. M\u00e4letan arutelusid, kus \u00f6eldi, et tehnoloogiaid soovitu tegemiseks pole olemaski, mille peale vastati, et k\u00fcll need tehnoloogiad kindlasti tulevad. Aga lootuse peale ei saa muutusi teha.<\/p>\n
Elektriautode suhtes olen alati olnud skeptiline ja pean tunnistama, et mul on olnud \u00f5igus.<\/p>\n
Mul pole midagi elektriautode vastu, kuid ennustasin, et nende tulek ei ole nii kiire, kui prognoositi \u2013 seda hinna, mugavuse ja laadimistaristu puudumise t\u00f5ttu.<\/p>\n
Ameerika \u00dchendriikide autot\u00f6\u00f6stuse konsolideeritud kahju oli vist 68 miljardit just liigse optimismi t\u00f5ttu, elektriautodesse maeti liiga palju raha. Rohkem turu kuulamist m\u00f5juks Euroopa konkurentsiv\u00f5imele reaalselt positiivselt.<\/p>\n
On kujunenud ka teatud negatiivne suhtumine ettev\u00f5tlusesse, \u00e4risse ja eriti t\u00f6\u00f6stusesse, mida peetakse vanaaegseks. See on suur viga.<\/p>\n
Euroopa Liidu majandus saab ka tulevikus p\u00f5hineda vaid tugeval t\u00f6\u00f6stusel. Kui tulla eelmise k\u00fcmnendi ja koroonaaja juurde, siis paljude jaoks oli see k\u00fc\u00fcniliselt \u00f6eldes isegi positiivne, sest k\u00e4ivitus kontrollimatu rahatr\u00fckk.<\/p>\n
See tekitas poliitikutes ohtliku m\u00f5tteviisi, et polegi oluline, kust raha tuleb. Me k\u00f5ik teame, et raha tuleb ettev\u00f5tlusest ja maksudest, mida \u00fcmber jagada. Aga tekkis arusaam, et mis sellest ettev\u00f5tlusest \u2013 meil on ju rahatr\u00fckk. Teame, kui halvasti see l\u00f5ppes: see t\u00f5i suure inflatsioonilaine ja m\u00f5jus majandusele halvasti.<\/p>\n
Koroona ajal see legitimeeriti, aga t\u00e4na tuleb sellest m\u00f5tteviisist lahti saada. Parem keskkond ettev\u00f5tlusele, h\u00e4sti toimiv sise- ja kapitaliturg on need, mis toovad tegelikku raha riikide ja EL-i eelarvesse.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kides Ursula von der Leyeni eelmisest Euroopa Komisjoni koosseisust \u2013 kas rohep\u00f6\u00f6re v\u00f5etigi eesm\u00e4rgiks lihtsalt selleks, et minna ajalukku ambitsioonika m\u00e4rgiga? Komisjon tuli kokku, sentiment tundus olevat soodne ja nii need asjad veerema hakkasid?<\/p>\n
Eesm\u00e4rk oli iseenesest \u00f5ilis \u2013 kes ei tahaks elada paremas looduskeskkonnas ja hingata puhtamat \u00f5hku? Tol ajal oli kliimateema inimeste jaoks v\u00e4ga oluline, seda n\u00e4itasid ka meile esitatud arvamusk\u00fcsitlused, ja komisjon pidi tegutsema. Rohep\u00f6\u00f6re v\u00f5eti seega prioriteediks.<\/p>\n
Probleem ei ole olnud p\u00f5him\u00f5tetes, vaid meetodites ja protsessi kiiruses. Rohep\u00f6\u00f6re oleks v\u00f5inud toimida palju paremini, kui see oleks olnud ettev\u00f5tluskesksem ning arvestanud rohkem majandust ja t\u00f6\u00f6kohti. Lisaks defineeriti rohep\u00f6\u00f6rde kiirus valesti, see oli tingitud omakorda \u00fcleliigsest optimismist.<\/p>\n
Edaspidi peab komisjon j\u00e4lgima, et me ei toodaks oma otsustega juurde b\u00fcrokraatiat ja raporteerimiskohustusi. Suured ettev\u00f5tted saavad hakkama, aga keskmistele ja v\u00e4ikestele on see koormav. P\u00f5him\u00f5te ei olnud vale, aga meetodid vajaksid rohkem majanduslikku reaalsuskontrolli.<\/p>\n
Oleme k\u00fcll muutunud j\u00f5ukamaks, aga kui v\u00f5rdleme Euroopat Ameerika v\u00f5i Hiinaga, siis teised on eest \u00e4ra liikunud. Siin on ju vastutus ka Euroopa Liidu otsustel v\u00f5i hea elu v\u00e4hendabki ambitsiooni? Me r\u00e4\u00e4gime, kui t\u00f5husad on neljap\u00e4evased t\u00f6\u00f6n\u00e4dalad, samas kui Ameerikas selle \u00fcle naerdakse.<\/p>\n
T\u00f5epoolest, Euroopas on v\u00e4ga hea elada. Arstiabi, hariduse ja toetuste k\u00e4ttesaadavus on erinev muust maailmast. See on osa Euroopa DNA-st ja ma arvan, et \u00fckski eurooplane ei taha seda fundamentaalselt muuta.<\/p>\n
Tuleb leida lahendus, kuidas neid privileege hoida nii, et elu ei l\u00e4heks halvemaks, aga majandus kasvaks. Euroopa on suuteline kiiremini kasvama ja ma tulen j\u00e4lle siseturu juurde tagasi. Loodan, et pealinnad, kes takistavad barj\u00e4\u00e4ride mahav\u00f5tmist, annaksid j\u00e4rele ja v\u00f5imaldaksid Euroopal areneda.<\/p>\n
Siseturgu on viimastel aastatel hoopis aina enam rikaste riikide poolt solgitud. Saksamaa ja Prantsusmaa teevad suuri investeeringuid, sest neil on vahendeid rohkem. Kas see ei tekita ebaausat konkurentsi?<\/p>\n
Absoluutselt n\u00f5us. J\u00f5ukamatel on rohkem vahendeid oma ettev\u00f5tete toetamiseks. Reaalses elus peaksid konkurentsitingimused olema v\u00f5rdsemad, samas ilma \u00fchtse siseturuta oleks Eestil ekspordivaldkonnas \u00fclimalt keeruline.<\/p>\n
Kriisiaegadel on tehtud j\u00e4releandmisi ja loodan, et see ei muutu tavaks. Euroopa Komisjoni \u00fclesanne on j\u00e4lgida, et toimiks v\u00f5rdne kohtlemine, muud varianti ei ole.<\/p>\n
Ungari peaministri Viktor Orb\u00e1ni k\u00e4itumine on olnud viimastel n\u00e4dalatel eriti r\u00e4ige, kuid see on arusaadav: tal on ees otsustavad valimised ja valimistel vajutavad poliitikud ikka gaasi p\u00f5hja. Aga Ungari on v\u00e4ike ja vaene, t\u00e4htsusetu liidu piiririik. Tegelik mure on see, kui sarnane egoism s\u00fcveneb suurtes riikides \u2013 mitmed m\u00e4rgid on sellest olemas. Kui see juhtub Saksamaal, on Euroopa Liiduga, nagu sakslased \u00fctlevad, kaputt?<\/p>\n
Ungari n\u00e4ide on hea n\u00e4ide \u00fcheh\u00e4\u00e4lsuse probleemist. R\u00e4ige on ka see, kui seotakse kokku kaks t\u00e4iesti mitteseotud asja: “Kui te ei tee seda, siis mina ei tee toda.” See l\u00e4heb \u00fchtse Euroopa p\u00f5him\u00f5ttest kaugele. Samamoodi on Slovakkia k\u00e4itumine t\u00e4na problemaatiline, eriti Ukraina k\u00fcsimuses.<\/p>\n
Aga meil on demokraatia, valijad annavad riikides hinnangu ja esitavad oma soove. M\u00f5nedes inimestes tekitab selline valijate k\u00e4itumine muret ja n\u00f5utust. Aga k\u00f5iki ei saa \u00fche m\u00fctsiga l\u00fc\u00fca.<\/p>\n
Veel k\u00fcmme aastat tagasi peeti praeguse Belgia peaministri erakonda parem\u00e4\u00e4rmuslikuks, t\u00e4nap\u00e4eval on see t\u00e4iesti tavaline paremtsentristlik erakond.<\/p>\n
N\u00e4iteks kui Giorgia Meloni sai Itaalia peaministriks, oli suur mure, et tuleb mingi parem\u00e4\u00e4rmuslane. Aga ta on osutunud efektiivseks ja toetanud tugevalt v\u00e4\u00e4rtusk\u00fcsimustes Ukrainat. M\u00e4rke v\u00f5idakse valesti lugeda ja sildistamine on l\u00e4inud liiga kaugele.<\/p>\n
Saksamaa puhul n\u00e4en ma kantsler Friedrich Merzi juhtimisel “uut tulemist” \u2013 keskendutakse kaitset\u00f6\u00f6stuse arendamisele ja majanduses regulatsioonide v\u00e4hendamisele. Saksamaa taastab kindlasti oma rolli majandusvedurina ja see annab mulle optimismi.<\/p>\n
Teine riik, mis annab optimismi, on Poola. See, mis on seal viimase k\u00fcmne aastaga majanduses toimunud, on imeline, aga me r\u00e4\u00e4gime sellest v\u00e4he. Poolakad, kes kunagi lahkusid 15-20 aastat tagasi parema elu otsingutele mujale, naasevad n\u00fc\u00fcd kodumaale tagasi tulusamatele t\u00f6\u00f6kohtadele. Nii et saab k\u00fcll, kui tahta asju ajada.<\/p>\n
Saksamaa puhul on populistlikud erakonnad k\u00fcll pildis, aga seal on ajalooliselt olnud koalitsioonivalitsused ja ma ei n\u00e4e, et keegi tahaks nendega koost\u00f6\u00f6d teha.<\/p>\n
Peak\u00fcsimus on hoopis selles, miks valijad on pettunud ja kuidas nende pettumustega tegeleda. See on paljude riikide p\u00f5hik\u00fcsimus.<\/p>\n
Prantsusmaal on j\u00e4rgmisel aastal presidendivalimised, mis on samuti pingelised, aga usun, et kui v\u00f5imule tullakse, ollakse vastutustundlikumad kui valimisv\u00f5itluse ajal.<\/p>\n
Eestis on olnud debatt, kas me peaksime v\u00e4lispoliitikas olema “tsementi valatud arusaamadega” v\u00f5i m\u00f5tlema alternatiivsetele stsenaariumitele? N\u00e4iteks kas Euroopa Liit tervikuna v\u00f5ib killustuda pigem regionaalset koost\u00f6\u00f6d tegevateks r\u00fchmitusteks? L\u00e4\u00e4nemere \u00e4\u00e4res on \u00fched ja P\u00fcrenee poolsaarel on ju hoopis teised mured?<\/p>\n
Arutelu on alati kasulik, isegi kui see ei too kaasa poliitika muutust. M\u00f5tetest, mis ei l\u00e4he kokku pealiiniga, v\u00f5ib olla kasu ja sealt saada h\u00e4id ideid, mida hiljem ka ellu rakendada. Debatt on vajalik.<\/p>\n
Sisuline koost\u00f6\u00f6 naabritega on Eestil alati olnud prioriteet ja Venemaa agressiooni t\u00f5ttu on koost\u00f6\u00f6 P\u00f5hjala ning Balti riikidega oluliselt tihenenud. Samas, et keegi m\u00f5istaks meid, peame me m\u00f5istma ka neid. L\u00f5una-Euroopa v\u00e4ljakutsed, nagu migratsioon, peavad olema meie s\u00fcdamele sama l\u00e4hedal kui meie mured neile.<\/p>\n
Aga kas Euroopa Liit rohkem regionaliseerub? See ei ole tegelikult v\u00f5imatu, kuid see toimub \u00fcldises raamistikus. Euroopa Liidu sees on olemas mehhanism “tugevdatud koost\u00f6\u00f6” (nagu n\u00e4iteks Schengen), mida v\u00f5iks tulevikus rohkemgi kasutada, kui tervik ei liigu oodatud kiirusega edasi. Sellesse tuleb rohkem s\u00fcveneda ja variante kaaluda. Ma tean, et olen ka ise varem \u00f6elnud, et see killustab EL-i veelgi enam.<\/p>\n
Aga teate, v\u00f5ib-olla sellist Euroopa Liitu, nagu n\u00e4gime 10-15\u00a0 aastat tagasi, polegi enam suures osas. Ka maailm meie \u00fcmber ei ole enam endine. Me ei saa loota, et k\u00f5ik p\u00f6\u00f6rdub vanaviisi tagasi. Ei p\u00f6\u00f6rdu, ja see t\u00e4hendab, et meie jaoks paigas olnud p\u00f5him\u00f5tteid tuleb \u00fcmber hinnata.<\/p>\n
Selleks on ka diskussioon vajalik, sest asjad ei l\u00e4he enam samamoodi edasi. Ja me vajame etten\u00e4gemisv\u00f5imet nii m\u00f5ne kui ka k\u00fcmne aasta peale ette.<\/p>\n
Tooksin paralleeli Ameerika \u00dchendriikidega: v\u00e4ga suur viga oli see, et p\u00e4rast Trumpi esimest ametiaega arvati Euroopas, et ta ei tule enam kunagi tagasi. Selle asemel, et hoida suhteid tema l\u00e4hikonnaga ja valmistuda teiseks ametiajaks, j\u00e4\u00e4di lootma, et k\u00f5ik on m\u00f6\u00f6das.<\/p>\n
Oleks arvestatud rohkemate arengustsenaariumitega, siis poleks Trumpi esimeste n\u00e4dalate sammud tulnud kellelegi \u00fcllatusena. N\u00fc\u00fcd aga \u00f5pime l\u00e4bi raskete katsumuste.<\/p>\n
Transatlantiline koost\u00f6\u00f6 on m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatu, aga praeguse administratsiooniga suhtlemisel vanad meetodid enam ei toimi. Me vajame julgust ja j\u00f5u n\u00e4itamist ning peaks laskma end panna puu ja koore vahele. Kui me enda eest seisame ja oma v\u00f5imu n\u00e4itame, t\u00f5mbab ka teine pool paar tooni tagasi. Meil on majanduslik v\u00f5imekus selleks t\u00e4iesti olemas.<\/p>\n
Te vastutasite pikka aega transpordivaldkonna eest. Mis on l\u00e4inud viltu Rail Balticu aastak\u00fcmnetepikkuses saagas, et n\u00fc\u00fcd, aastal 2026, vaatab Eesti valitsus tuimalt pealt, kuidas L\u00e4ti ei ehita raudteed Eesti suunas?<\/p>\n
Ma ei ole viimased aastad sellega otseselt kokku puutunud, aga selle raudtee kasus ma ei kahtle. Selle projekti lisav\u00e4\u00e4rtus on n\u00fc\u00fcdseks saanud juurde kaitsedimensiooni, mis on Baltikumi jaoks \u00fclioluline. Ukraina s\u00f5da on n\u00e4idanud, kui kiiresti on v\u00f5imalik raudteed purustuste j\u00e4rel taastada.<\/p>\n
Algusaastatel oli k\u00f5ige problemaatilisem Leedu, kellel oli oma arusaam, mis ei \u00fchtinud naaberriikide ja Euroopa Komisjoniga. Aga lahendused leiti. Ja t\u00e4na on nemad hoopis k\u00f5ige efektiivsemad, meie tuleme ka suurte sammudega j\u00e4rele. L\u00e4ti, kes tundus algul parim partner, on n\u00fc\u00fcdseks selgelt takerdunud.<\/p>\n
Esimene suur viga oli see, et liiga kaua tegeleti kogu projekti juures organisatoorse poolega, selle asemel et reaalselt t\u00f6\u00f6dega edasi minna. Ise ka kutsusin \u00fcles, et hakake l\u00f5puks t\u00f6\u00f6dega pihta. Planeerimine on keeruline, kuid seda oleks kindlasti saanud teha kiiremini ja efektiivsemalt. Ja mida aeg edasi, seda kallimaks ehitus ja materjalid muutusid.<\/p>\n
Ma ei n\u00e4e muud varianti kui “porgand ja piits”. Omal ajal seadsime tingimuse n\u00e4iteks Leedule, et kui Euroopa Komisjoni n\u00f5udeid ei t\u00e4ideta, siis rahastust ei tule.<\/p>\n
L\u00e4tiga oleks pidanud olema resoluutsem ja n\u00f5udma t\u00f6\u00f6de tegemist just p\u00f5hjasuunal. Juba kolm aastat tagasi minu lahkumise ajal oli teada, et L\u00e4ti pole valmis p\u00f5hjasuunal ehitama. Nad panustasid liiga palju lennujaama ja Riia vaksali ehitamisele, selle asemel et keskenduda p\u00f5hitrassile.<\/p>\n
Loodetavasti poliitiline surve paneb L\u00e4tit l\u00f5puks lahendusi leidma. Poola on n\u00e4iteks oma t\u00f6\u00f6 suures osas \u00e4ra teinud, nii et praegused viivitused ei ole enam aktsepteeritavad.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Euroopa Komisjon on oma distsiplinaarmenetluse n\u00fc\u00fcd l\u00f5pule viinud, sellega on joon alla t\u00f5mmatud, aga te olete ikka Br\u00fcsselis.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":97467,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[2487,26,27,4559,37,33,35,3239,34,36,112,54716,2337,31,32,21,31744,326,1284,28,29,95,19,59,25,28518,134,51,23,24,22,325,20,30,92,93,94],"class_list":["post-116929","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-ametnikud","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-burokraatia","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-el","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa","tag-euroopa-autotoostus","tag-euroopa-komisjon","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-henrik-hololei","tag-hiina","tag-konkurentsivoime","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-piirangud","tag-populaarseimad-lood","tag-reeglid","tag-rohepoore","tag-saksamaa","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-usa","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/116929","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=116929"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/116929\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/97467"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=116929"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=116929"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=116929"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}