![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/2234964h2557t24.jpg\"\/)
Monotera p\u00fcriit. Autor\/allikas: Katriin Reedo<\/p>\n“Kui kogu t\u00f6\u00f6 veel ees oli, ei teadnud ma, kuhu see l\u00f5puks v\u00e4lja j\u00f5uab ning julgesin rohkem igasuguseid asju kokku lubada ja v\u00e4lja \u00f6elda. N\u00fc\u00fcd olen muutunud ma selles osas natukene konservatiivsemaks. Ma ei saa enam nii naiivne olla, seda projekti on p\u00e4ris raske ellu viia,” s\u00f5nas Katriin Reedo, v\u00e4itekirja autor ja TT\u00dc doktorant-nooremteadur. Kerge eluterve skepsis ei s\u00fcndinud t\u00fchjalt kohalt.<\/p>\n
Plahvatavad ahjud\u00a0<\/p>\n
Kui laiemate masside jaoks kergemini hoomatav n\u00e4gemus Kuu regoliidil laiuvatest p\u00e4ikeseparkidest v\u00f5ib k\u00f5lada konverentsilaval haaravalt ja poeetiliselt, kujutas laboriargip\u00e4ev endast tihtilugu kontrollitud kaost. Katrin Reedo nentis, et tema uurimist\u00f6\u00f6 oli k\u00f5ike muud kui sirgjooneline edulugu. “\u00dcldse on minu doktorantuuri jooksul juhtunud v\u00e4ga palju katastroofilisi olukordi, kus asjad on reageerinud nii, nagu nad v\u00f5ib-olla ei peaks,” meenutas nooremteadur.<\/p>\n
“\u00dcldse on minu doktorantuuri jooksul juhtunud v\u00e4ga palju katastroofilisi olukordi, kus asjad on reageerinud nii, nagu nad v\u00f5ib-olla ei peaks.”<\/p>\n
Kujutleda v\u00f5ib n\u00e4iteks olukorda, kus teadlane tellib heas usus v\u00e4idetavalt 99,99-protsendilise puhtusega raudjodiidi, lootuses kasutada kvaliteedipitseriga toorainet h\u00e4davajalikeks alusuuringuteks. Reaalsuses oli aga purgis olev jood rauast eraldunud. “Kui seda ainet s\u00fcnteesis kasutasime, k\u00e4isid suured plahvatused ja meie katsed hakkasid ahjus l\u00f5hkema,” kirjeldas Reedo.<\/p>\n
S\u00f5ltuvalt t\u00e4psest elemendist v\u00f5ib olla iga komakoht kemikaali puhtusastmes elulise t\u00e4htsusega. P\u00f5hjus peitub p\u00e4ikesepaneelide alusf\u00fc\u00fcsikas \u2013 selles, kuidas valgusest s\u00fcndinud elektrilaeng materjali sees liigub. Keskset rolli m\u00e4ngivad selle juures kristalliidid, nanoskoopilised piirkonnad, kus materjali kristallv\u00f5re on ideaalselt korrap\u00e4rane.<\/p>\n
Paraku kipuvad olema kilelistes materjalides need lapid imepisikesed. “Isegi \u00fches tillukeses kristallis v\u00f5ib olla k\u00fcmneid erinevaid piirkondi,” m\u00e4rkis Reedo. Probleem tekib nende piirialadel. “Nendes kokkupuutepindades on kristallv\u00f5re katkenud ja hakanud teistpidi kasvama. Piirjoontes on h\u00e4sti palju defekte, mis muudab need \u00fchelt poolt huvitavaks, kuid laengukandjad v\u00f5ivad seal kombineeruda,” lisas nooremteadur.<\/p>\n
Lihtsamalt \u00f6eldes on iga defekt, soovimatu v\u00f5\u00f5raatom v\u00f5i kristalliv\u00f5re murdekoht elektronide jaoks justkui keset teed seisev laternapost, mille otsa p\u00e4ikeselt hoo saanud elektronid massiliselt pea ees joosta saavad. Selle asemel, et vooluv\u00f5rku j\u00f5uda, p\u00f5rkavad nad oimetuna tagasi ja kogu nende vaevast j\u00e4\u00e4b j\u00e4rele vaid raisatud energia soojuse kujul.<\/p>\n
See kiletehnoloogia puudus on \u00fcks peap\u00f5hjustest, miks pole suutnud ka maailma teised laborid vormida p\u00fcriiti t\u00f5husaks p\u00e4ikesepaneeliks.<\/p>\n
Dresseerides kassikulda<\/p>\n
Tallinna Tehnika\u00fclikoolis \u00fcritatakse seljatada probleemi monoteratehnoloogiaga. Ainulaadne meetod v\u00f5imaldab sulasoolade keskkonnas saavutada \u00e4\u00e4rmiselt t\u00f5husa materjali\u00fclekande, kasvatades oluliselt v\u00e4hemate murdumiskohtadega kristalle. “M\u00f5nes teises laboris mujal maailmas poleks ma selle peale ilmselt tulnud. P\u00fcriidi puhul oli see eriti p\u00f5nev, sest seda ei olnud kunagi niimoodi rakendatud,” s\u00f5nas Katrin Reedo. Teisalt t\u00e4hendas see, et puudus ka igasugune eelnev teadmine selle materjali k\u00e4itumisest sulasoolades.<\/p>\n
V\u00f5tmerolli m\u00e4ngib siinkohal legeerimine. Selleks, et p\u00e4ikesepaneel suudaks valgust p\u00fc\u00fcda ja sellest elektrivoolu tekitada, on vaja materjalis luua spetsiifiline elektriline tasakaalutus, mida teadlased nimetavad p-t\u00fc\u00fcpi juhtivuseks. See on \u00fcks materjaliteaduse peenematest kunstidest, kujutades endast sihip\u00e4rast ja \u00e4\u00e4rmiselt t\u00e4pselt v\u00e4lja rihitud v\u00f5\u00f5raatomite istutamist muidu puhtasse kristalliv\u00f5resse.<\/p>\n
Monotera p\u00fcriit. Autor\/allikas: Katriin Reedo<\/p>\n
Kui varem mainitud materjali sattunud juhuslikke keemilisi saasteaineid v\u00f5is v\u00f5rrelda teele pandud laternapostidega, siis legeerimisel lisatud aatomid avavad justkui uusi s\u00f5iduradu. Need tekitavad materjali sisse nii-\u00f6elda t\u00fchje auke, kuhu elektronid kordam\u00f6\u00f6da h\u00fcpata saavad, pannes nii kogu liiklusvoo l\u00f5puks sujuvalt vooluv\u00f5rgu poole liikuma.<\/p>\n
Reedo esialgne eesm\u00e4rk oligi leida viis, kuidas kapriisset kassikulda lollikindlalt legeerida. Siin p\u00f5rkus noore teadlase entusiasm vastu teaduse halastamatut reaalsust. Ajutisena paistnud tagasil\u00f6\u00f6k kasvas aastaid kestnud frustratsiooniks.<\/p>\n
“J\u00f5udsin vahepeal m\u00f5elda, et v\u00f5ib-olla see ei olegi v\u00f5imalik,” meenutas Reedo oma nelja-aastase doktorantuuri esimesi pimeduses kobatud aastaid. Eba\u00f5nnestumised toitsid omakorda akadeemilise maailma \u00fche kurnavama deemoni, kurikuulsa publish or perish (avalda-v\u00f5i-h\u00e4vi) kultuuri \u00e4ngi.<\/p>\n
“Doktorantuuris painab lihtsalt see suur s\u00f5ltuvus publikatsioonidest. Paistab, nagu su elu s\u00f5ltuks sellest, kas saad neid piisaval hulgal avaldatud,” tunnistas nooremteadur. Kaalul pole vaid eneseuhkus: piisava arvu teadusartikliteta pole lootust nominaalajaga l\u00f5petada ega doktorit\u00f6\u00f6d kaitsta, halvemal juhul v\u00f5ib kaduda ka labori rahastus.<\/p>\n
“Doktorantuuris painab lihtsalt see suur s\u00f5ltuvus publikatsioonidest. Paistab, nagu su elu s\u00f5ltuks sellest, kas saad neid piisaval hulgal avaldatud”<\/p>\n
Madalpunktis s\u00fcndis l\u00f5puks teadusartikkel, mis k\u00e4sitleski puhtalt seda, kuidas kassikulda legeerida ei saa. “See tuli raskelt: \u00fchel hetkel tekkis mul isegi tunne, et niisugust t\u00f6\u00f6d ei peaks doktorantuuri tasemel avaldama,” meenutas Reedo.<\/p>\n
Kadalipp on tuttav paljudele uurijatele, sest teaduskirjastamise globaalne masinav\u00e4rk januneb esmajoones s\u00e4ravate l\u00e4bimurrete j\u00e4rele. Negatiivsed, olgugi et teiste laborite aega ja ressursse s\u00e4\u00e4stvad tulemused, p\u00f5rkuvad sageli toimetuste n\u00e4htamatute filtrite vastu.<\/p>\n
Keemiline salakaubavedu<\/p>\n
Viimase, p\u00f6\u00f6rde toonud artikliga l\u00e4ks libedamalt. Kuigi idee kasutada legeerimiseks fosforit p\u00e4rines teaduskirjandusest, tuli meetod selle rakendamiseks Tallinna Tehnika\u00fclikooli laborites ise nullist v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada. Loogilisena tundunud otsetee kasutada puhast fosforit osutus termod\u00fcnaamiliseks tupikt\u00e4navaks. Katrin Reedo t\u00f6\u00f6r\u00fchm pidi seej\u00e4rel s\u00fcstemaatiliselt l\u00e4bi katsetama hulga erinevaid strateegiaid.<\/p>\n
Lahendus peitus keemilises salakaubaveos. Teadlased leidsid vahe\u00fchendi, raudtetrafosfiidi, mis suutis kapriissete koos fosforiaatomitega \u00e4\u00e4rmuslikes oludes ellu j\u00e4\u00e4da, need turvaliselt kristalliv\u00f5reni kanda ja sellesse m\u00e4rkamatult sisse s\u00f6\u00f6ta. “Tagasi vaadates on mu doktorit\u00f6\u00f6 l\u00e4bil\u00f5ige sellest, kuidas ma kasvasin: esimesed artiklid ja peat\u00fckid on veel konarlikud ja natuke pimeduses ringi kobamine, aga siis l\u00e4hevad need t\u00e4psemaks. Viimane, fosforiga legeerimist k\u00e4sitlev artikkel on juba viisakam,” leidis nooremteadur.<\/p>\n
“Tagasi vaadates on mu doktorit\u00f6\u00f6 l\u00e4bil\u00f5ige sellest, kuidas ma kasvasin: esimesed artiklid ja peat\u00fckid on veel konarlikud ja natuke pimeduses ringi kobamine, aga siis l\u00e4hevad need t\u00e4psemaks.”<\/p>\n
Reedo r\u00f5hutas siinkohal juhendajate ja laiema tugiv\u00f5rgustiku vajalikkust, mis aitab pingelisema aja \u00fcle elada. Akadeemilises maailmas pole sugugi haruldane, et doktorant tegutseb suures osas isolatsioonis. “M\u00f5ned kolleegid r\u00e4\u00e4givad, kuidas nad vahetavad oma juhendajaga \u00fche e-kirja n\u00e4dalas ja saavad korra kuus n\u00e4ost n\u00e4kku kokku. Meie oleme aga iga p\u00e4ev samas laboris ja juhendaja olid on asjaga v\u00e4ga seotud,” m\u00e4rkis noorteadlane.<\/p>\n
Igap\u00e4evane kohalolu ei t\u00e4hendanud pelgalt moraalsest \u00f5lalepatsutust, vaid oli osa akadeemilisest kasvuk\u00f5verast. “Alguses vajasin seda rohkem ja ma ei julgenud ise selle t\u00f6\u00f6 suhtes k\u00f5iki otsuseid vastu v\u00f5tta. Hiljem tahtsin juba natuke tiibu sirutada,” s\u00f5nas Reedo.<\/p>\n
\u00dchtlasi andis see vabaduse l\u00e4bida oma akadeemiline lapsep\u00f5lv multipraktikuna, kes valdab uurimist\u00f6\u00f6 igat etappi. “N\u00e4gin vajadust k\u00f5iki meie r\u00fchma tegevusi ise osata ja l\u00e4bi viia \u2013 neid k\u00f5iki m\u00f5\u00f5tmis- ja s\u00fcnteesitehnikaid ning tulemuste anal\u00fc\u00fcsi. Artiklite arvu on niimoodi keerukam t\u00e4is saada, kuid see on samal ajal meeldivam. M\u00f5neti on see puhtalt doktorantuuri luksus. Hiljem pead paratamatult spetsialiseeruma, sest sa ei j\u00f5ua lihtsalt k\u00f5ike \u00fcksinda teha,” t\u00f5des nooremteadur.<\/p>\n
Kauge Kuu ja lapsep\u00f5lve l\u00f5pp<\/p>\n
T\u00f6\u00f6d jagub. Laias vaates kujutab valminud valgust neelav ehk absorberkiht kassikullal p\u00f5hinevate ja Kuul reaalselt voolu tootvate p\u00e4ikesepaneelide valmistamiseks alles esimest sammu. “P\u00e4ikesepaneel koosneb paljudest materjalikihtidest. N\u00fc\u00fcd, kui valgust neelav kiht on valmis, on vaja ka k\u00f5ik muu v\u00e4lja arendada,” tutvustas Reedo j\u00e4rgmisi samme. K\u00f5ige l\u00f5puks peab seade moodustama terviku, mis suudab vastu panna nii kosmose karmidele tingimustele kui ka \u00e4\u00e4rmuslikele temperatuuridele.<\/p>\n
K\u00f5igele lisaks peab l\u00f5pptulemus andma selge eelise traditsioonilisemate r\u00e4nipaneelide ees. Praegu on haaranud viimased turul absoluutse monopoli ja t\u00e4nu aastak\u00fcmnete pikkusele arendust\u00f6\u00f6le on neil ka hiiglaslik edumaa. Puhas pragmaatilisus dikteerib ka erasektori k\u00e4itumist. “V\u00f5imalusi Kuul elektri tootmiseks uurivad praegu paar ettev\u00f5tet, kes on samuti just r\u00e4ni ette v\u00f5tnud. Need on firmad, millel on vaja toodet ja ruttu,” s\u00f5nas Reedo.\u00a0<\/p>\n
Akadeemilises maailmas on aga privileeg vaadata kaugemale ja v\u00f5tta suuremaid riske. “Teadlastena on meil rohkem vabadust uurida v\u00e4hem tuntud ja v\u00e4hem turuvalmis materjale, millel v\u00f5ivad olla muud eelised,” selgitas nooremteadur.\u00a0<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/2561821h1a45t24.jpg\"\/)
Katriin Reedo. Autor\/allikas: Kairit Leibold\/ERR<\/p>\n
K\u00f5igele lisaks on r\u00e4nil oma Achilleuse kand. Ehkki t\u00e4nu mastaabis\u00e4\u00e4stule on r\u00e4nipaneelide hind viimase k\u00fcmnendiga h\u00fcppeliselt kukkunud, l\u00e4heb r\u00e4ni puhastamiseks ja t\u00f6\u00f6tlemiseks tarvis tuhandetesse kraadidesse ulatuvaid temperatuure ja ulatuslikku infrastruktuuri. Seet\u00f5ttu n\u00e4ebki Reedo t\u00f6\u00f6r\u00fchm elulist potentsiaali alternatiivides, mida saaks tulevikus s\u00fcnteesida madalamatel temperatuuridel otse kohalikust kuutolmust ehk regoliidist.<\/p>\n
\u00c4ra ei saa unustada ka geopoliitilist m\u00f5\u00f5det. P\u00e4ikesepaneelidesse sobivast pol\u00fckristallilisest r\u00e4nist tuleb Hiinast praegu \u00fcle 93 protsendi. Maapealseteks rakendusteks saaks p\u00fcriiti kaevandada aga Euroopas.<\/p>\n
Vajadust alternatiivide j\u00e4rel tajutakse k\u00f5rgemal tasemel. Reedo akadeemiline teekond oli vormistatud t\u00f6\u00f6stusdoktorantuurina, kus partneriks oli Euroopa Kosmoseagentuur. Kuigi igap\u00e4evane seotus agentuuriga polnud \u00fclem\u00e4\u00e4ra tihe, andis see laborit\u00f6\u00f6le t\u00e4iendava rakendusliku raami.<\/p>\n
“K\u00e4isin seal kolmel erineval perioodil aega veetmas ning tegin nende laborites m\u00f5\u00f5tmisi ja anal\u00fc\u00fcse. Minu n\u00e4ide ei ole p\u00e4ris t\u00fc\u00fcpiline t\u00f6\u00f6stusdoktorantuur, sest tegelikult ma peaksin selles asutuses t\u00f6\u00f6taja olema. Hoidsime pigem sealset kaasjuhendajat oma edusammudega kursis ja tema on \u00f6elnud, et oleme v\u00e4ga tublid. Ta oli rohkem sellises \u00fclevaataja rollis,” selgitas nooremteadur.<\/p>\n
Iseolev enesekindlus<\/p>\n
Pealtn\u00e4ha lihtne ja toetav d\u00fcnaamika pole teadusmaailmas iseenesestm\u00f5istetav. “Arvan, et mul on v\u00e4ga palju vedanud. Ma olen v\u00e4ga heas laboris ja mul on v\u00e4ga head kolleegid, kes k\u00f5ik aitavad \u00fcksteist,” s\u00f5nas Katrin Reedo. Mitmete tuttavate k\u00e4est on ta samas kuulnud, et naisinsenerid peavad ennast t\u00f6\u00f6l rohkem kehtestama.<\/p>\n
“See on v\u00e4ga naljakas. Tunnetan, et naisteadlasi on juba t\u00e4itsa palju, aga kasv\u00f5i mu enda juhendajate ja oponentide t\u00e4htsal \u00f5htus\u00f6\u00f6gil on peale minu praktiliselt k\u00f5ik mehed,” muigas nooremteadur. T\u00e4helepanekut toetab statistika.<\/p>\n
“Jalaga ukse lahtil\u00f6\u00f6mine ja suur enesekindlus on see, mis naisi k\u00f5rgematel positsioonidel edasi viib, ja esialgu saab seda enesekindlust v\u00e4ga h\u00e4sti teeselda.”<\/p>\n
Kuigi Eestis astub doktorantuuri rohkem naisi kui mehi, moodustasid n\u00e4iteks 2024. aastal Eesti \u00fclikoolide professoritest ja kaasprofessoritest naised 38 protsenti. “Arvan ja kardan, et naistel on lisaks t\u00f6\u00f6alastele kohustustele palju muid vastutusi ja v\u00f5ib-olla ei valita neid seet\u00f5ttu k\u00f5rgematele positsioonidele sama kaaluga,” nentis Reedo<\/p>\n
“Ehk saab selle kanda osaliselt r\u00fchmakuuluvusele: mehed valivad mehi ja naised valivad naisi. Meie instituudi direktor on samas v\u00e4ga vinge naisprofessor, nii et loodab et see l\u00e4heb niimoodi edasi. Naispresident on Eestis olnud, \u00e4kki saab Tehnika\u00fclikool endale kunagi naisrektori v\u00f5i naine Teaduste Akadeemia etteotsa,” m\u00f5tiskles nooremteadur.<\/p>\n
Samas uskus Reedo, et lihtsalt niisama naised pildile ei p\u00e4\u00e4se. “Jalaga ukse lahtil\u00f6\u00f6mine ja suur enesekindlus on see, mis naisi k\u00f5rgematel positsioonidel edasi viib, ja esialgu saab seda enesekindlust v\u00e4ga h\u00e4sti teeselda. Tudengisatelliiti juhtides sattusin t\u00e4nu sellele t\u00e4htsamate laudade taha. Keegi ei kahtle, et naised on v\u00e4ga nutikad ja arukad, kuid selle h\u00e4\u00e4le kuuldavaks tegemiseks peab ise oma arvamust julgemalt ja k\u00f5vemalt v\u00e4lja \u00fctlema,” leidis Reedo. Oluline roll on siinkohal eeskujudel, olgu selleks naispresident, naispeaminister v\u00f5i keegi muu.<\/p>\n
T\u00e4pselt samamoodi ei tohiks oma saavutusi ega r\u00e4nka t\u00f6\u00f6d ise maha teha ning selle eest vastutus v\u00f5tta. “Olen tahtnud ise alati palju teha ja palju j\u00f5uda. Samal ajal poevad p\u00e4ris mitmed teadlased petturis\u00fcndroomi taha, vihjates, kuidas nemad pole midagi piisavalt \u00e4ra teinud v\u00f5i tunnevad, et nad pole olnud piisavalt tublid,” t\u00f5des nooremteadur.<\/p>\n
“M\u00f5nikord peab olema \u00f5igel ajal \u00f5iges kohas ja m\u00f5nikord peab elus vedama ka.”<\/p>\n
Teisalt peab leppima, et sihikindlalt pingutades on maailmal m\u00f5nikord oma plaanid. “Eriti tundsin ma seda siis, kui v\u00f5itsin “Naised teaduses” stipendiumi. Juba meie laboris on palju vingeid, v\u00f5imsaid ja \u00e4gedaid naisi, kes on mind \u00f5petanud. Ma ei tunne kuidagi, et olin seda auhinda v\u00e4\u00e4rt rohkem kui nemad. M\u00f5nikord peab olema \u00f5igel ajal \u00f5iges kohas ja m\u00f5nikord peab elus vedama ka,” s\u00f5nas Katriin Reedo.<\/p>\n