Suitsetamine on Eestis selgelt v\u00e4henenud, kuid v\u00e4rsked teadusuuringud osutavad, et suitsetavad pigem madalama haridusega inimesed ning see s\u00fcvendab tervise ebav\u00f5rdsust.<\/p>\n
Tervise arengu instituudi teadlased osalesid kahes suitsetamist puudutavas teadusuuringus. \u00dcks uuring anal\u00fc\u00fcsis suitsetamisest tingitud suremust ja selle m\u00f5ju eluea v\u00e4henemisele k\u00fcmnes Euroopa riigis aastatel 2000\u20132020.<\/p>\n
Teine uuring keskendus suitsetamise levimusele Eestis ajavahemikus 1996\u20132022. M\u00f5lemates j\u00f5udsid teadlased j\u00e4relduseni, et kuigi suitsetamine tervikuna on langustrendis, ei v\u00e4hene sellega kaasnev tervisekahju k\u00f5igis \u00fchiskonnar\u00fchmades v\u00f5rdselt.<\/p>\n
Tervise arengu instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhtivteadur Mall Leinsalu s\u00f5nul tuleb suitsetamise probleemist p\u00e4riselt aru saamiseks j\u00e4lgida \u00fcmbritsevaid tegureid.<\/p>\n
“Kui vaadata ainult seda, et suitsetamine on Eestis ja Euroopas tervikuna v\u00e4henenud, j\u00e4\u00e4b m\u00e4rkamata, et just madalama haridustasemega r\u00fchmad kannavad endiselt suuremat suitsetamisega seotud haigus- ja suremuskoormust,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Suitsetamine kui sotsiaalne terviserisk<\/p>\n
Suitsetamine on \u00fcks olulisemaid p\u00f5hjuseid, miks erineva sotsiaalmajandusliku taustaga inimesed elavad erineva pikkuse ja kvaliteediga elu. Euroopa andmete p\u00f5hjal on suitsetamisest tingitud suremus ja eluea kaotus suurim just madalama haridustasemega inimeste seas.<\/p>\n
Uuring n\u00e4itab, et vanuses 50\u201380 eluaastat v\u00f5ib suitsetamine meeste eluiga l\u00fchendada kuni 2,4 aasta v\u00f5rra ja naistel kuni 1,2 aasta v\u00f5rra. K\u00f5ige rohkem kaotavad eluaastaid madalama haridusega mehed.<\/p>\n
Leinsalu r\u00f5hutab, et siin ei ole tegemist ainult individuaalsete valikutega. “Haridus, t\u00f6\u00f6tingimused, sissetulek ja elukeskkond m\u00f5jutavad seda, kes alustab suitsetamist ja kellel on v\u00f5imalus sellest loobuda,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Naised ja suitsetamine<\/p>\n
Euroopa v\u00f5rdlus n\u00e4itab selget soolist erinevust. Meeste seas on suitsetamisest tingitud suremus enamikes riikides v\u00e4henenud k\u00f5igis haridusr\u00fchmades. Naiste puhul on pilt vastupidisem. Paljudes riikides on suitsetamisega seotud suremus stabiilne v\u00f5i hoopis suurenemas, eriti madalama haridustasemega naiste seas.<\/p>\n
See peegeldab nii-\u00f6elda tubakaepideemia ajanihet. Naised alustasid suitsetamist meestest hiljem ning ka suitsetamise tervisem\u00f5jud avalduvad seet\u00f5ttu hiljem. M\u00f5nes riigis, n\u00e4iteks Taanis ja Rootsis, on ka naistel suitsetamisest tingitud suremus v\u00e4henema hakanud.<\/p>\n
“Naiste puhul ei ole suitsetamise tervisem\u00f5jude tipp paljudes riikides veel saabunud. See t\u00e4hendab, et ilma sihip\u00e4raste sekkumisteta v\u00f5ib tervise ebav\u00f5rdsus l\u00e4hiaastatel veelgi s\u00fcveneda,” \u00fctles Leinsalu.<\/p>\n
Hariduslik l\u00f5he Eestis p\u00fcsib<\/p>\n
Eestis tehtud pikaajaline anal\u00fc\u00fcs kinnitab sama mustrit. Aastatel 1996\u20132022 on igap\u00e4evane suitsetamine k\u00fcll m\u00e4rgatavalt v\u00e4henenud, kuid erinevused haridusgruppide vahel on p\u00fcsinud ja isegi suurenenud.<\/p>\n
K\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisemalt suitsetavad alla 40-aastased ning madalama haridustasemega inimesed. Kui meeste seas on suitsetamise t\u00f5en\u00e4osus Eestis p\u00e4rast 2004.\u20132006. aastat k\u00f5igis haridusr\u00fchmades v\u00e4henenud, siis madalama haridusega naiste puhul langustrend nii n\u00e4htav ei ole. Selles r\u00fchmas\u00a0 suurenes suitsetamine kuni 2014. aastani ning on seej\u00e4rel p\u00fcsinud stabiilsena v\u00f5i v\u00e4henenud v\u00e4ga aeglaselt.<\/p>\n
“Eesti andmed n\u00e4itavad v\u00e4ga selgelt, et madalama haridustasemega inimesed on suitsetamisega seotud riskidele rohkem avatud igas vanuses, igal ajaperioodil ja igas s\u00fcnnikohordis,” m\u00e4rkis Leinsalu.<\/p>\n
Probleem on \u00fchiskondlik<\/p>\n
Suitsetamisest tingitud tervisekahju ei ole ainult individuaalne probleem. Kui haiguskoormus ja enneaegne suremus koonduvad kindlatesse \u00fchiskonnagruppidesse, m\u00f5jutab see kogu \u00fchiskonda alates tervishoiukuludest kuni t\u00f6\u00f6v\u00f5ime ja sotsiaalse ebav\u00f5rdsuseni.<\/p>\n
Uuringud n\u00e4itavad ka, et senised tubakapoliitikad on k\u00fcll aidanud suitsetamist v\u00e4hendada, kuid ei ole suutnud hariduslikke erinevusi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4hendada. Erandiks on hinnapoliitika, sest tubakatoodete maksut\u00f5usud on \u00fcks v\u00e4heseid meetmeid, mis m\u00f5jutavad suitsetamist tugevamalt just madalama sissetuleku ja haridustasemega r\u00fchmades.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Suitsetamine on Eestis selgelt v\u00e4henenud, kuid v\u00e4rsked teadusuuringud osutavad, et suitsetavad pigem madalama haridusega inimesed ning see s\u00fcvendab…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":100975,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,54399,21,28,29,19,25,11150,308,563,54790,23,24,22,20,30],"class_list":["post-117184","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haridustase","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-suitsetamine","tag-tervis","tag-tervise-arengu-instituut","tag-tervise-ebavordsus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116142739563389358","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/117184","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=117184"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/117184\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/100975"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=117184"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=117184"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=117184"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}