{"id":117209,"date":"2026-02-27T13:33:18","date_gmt":"2026-02-27T13:33:18","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/117209\/"},"modified":"2026-02-27T13:33:18","modified_gmt":"2026-02-27T13:33:18","slug":"sugupuutruudus-sirp","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/117209\/","title":{"rendered":"Sugupuutruudus – Sirp"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/p>\n

Lauri Sommer, Sugupuu. Keeleliselt toimetanud Liina Smolin. Kaanepildi teinud Epp Katus, kujundanud Margus Luht. Menu, 2025. 350\u00a0lk. <\/p>\n

S\u00fcnnis\u00fc\u00fc ja veresidemete kaudu v\u00e4lja joonistuv sugupuu on ajas suhteliselt p\u00fcsiv, muutusi sellesse v\u00f5ivad tuua vaid uued eosed ja v\u00f5rsed ja m\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral t\u00e4iendusi ka kaevumine juurtesse, p\u00e4rimustesse ja kirikuraamatuisse. Lauri Sommer on oma emapoolset ja isapoolset p\u00e4rinemist k\u00e4sitlenud vastavalt mingis m\u00f5ttes diloogiana kokkukuuluvais raamatuis \u201eR\u00e4estu raamat\u201c (2012) ja \u201eSealpool sood\u201c (2014), millele j\u00e4rgnes rohkem omaenese mentaalsust kaardistav \u201eToome tuled\u201c (2022). Tagantj\u00e4rele on neist kolmest kinnistunud lugemismulje kui paigatruudest teostest, ehkki peaasjalikult Tartule keskenduvas \u201eToome tuledes\u201c leidub ka arenguloolisi j\u00e4\u00e4dvustusi kaugematelt matkadelt. Aga eks nende teede ja radadega ole alati ka nii, nagu ristikivilikult \u00f6eldes: \u201emeie juured on igas paigas,\u00a0\/ kust me kunagi m\u00f6\u00f6da k\u00e4inud\u201c. Rajad on j\u00e4\u00e4nud taldadesse, kuid ka kohatud inimesed ja loetud raamatud on talletunud m\u00e4llu ja \u00e4rgitavad looma uusi teoseid.<\/p>\n

Oma vastse raamatu v\u00e4rssideks murtud sissejuhatuses kuulutab Sommer sugulust maailmaga eesti keele kaudu ja kujundab oma vaimse sugupuu, segades esseed, tsitaati, dokumenti, luulet ja proosat. Tulemuseks on ehe ja isikup\u00e4rane, erakordse sisseelamisega loodud poeetiline dokumentaalproosa, mille tegelasteks 35 aasta jooksul Sommeri enese eluga segunenud, sellesse oma j\u00e4lje j\u00e4tnud luuletajad. Meenub, et vist Jaan Kaplinski on kusagil \u00f6elnud: k\u00f5ik, mis meis on, oleme kelleltki saanud, kingiks. Niisiis v\u00f5ib sugupuud lugeda ka kingi saaja t\u00e4nuavaldusena.<\/p>\n

K\u00f5ik kinkijad ei olegi kaugele paistvad ja k\u00f5igile tuntud hiiglased. Raamatu \u00fcks moto v\u00f5iks olla Sommeri enda lause \u201eHaruldased luuletajad tuleb p\u00e4\u00e4sta tavalugeja teadmatuse ja kirjanduskaanoni teerulli k\u00e4est\u201c (lk\u00a0268). Ernst Enno, Juhan Jaigi, Uku Masingu ja Artur Alliksaare k\u00f5rval elavnevad Sommeri sugupuus Arturi kaasa Linda Alam\u00e4e, teise ilmas\u00f5ja aegsetest treffneristidest tulevaste kirjanike \u00f5petaja, keele- ja kirjamees Voldemar Metsam\u00e4rt, Viljandi haikumeister Lennart-Hans J\u00fcrgenson, Karjalaski luuletajana tuntud Eha L\u00e4ttem\u00e4e, noorena lahkunud Andres Allan, elavaist klassikuist T\u00f5nu \u00d5nnepalu, Sommeri t\u00f5lgitud muumaistest kirjanikest Georg Trakl ja Richard Brautigan. Eesk\u00f5nes on veel nimetatud naisi: Suzanne Vega, Tove Jansson, Edith S\u00f6dergran, Sylvia Plath. Kui m\u00f5ned, eesk\u00e4tt Uku Masing, ongi r\u00e4nnanud l\u00e4bi Sommeri teoste juba aastak\u00fcmneid, lisandub ikka m\u00f5ni n\u00fcanss v\u00f5i tekib uus vaatenurk. Ehk siis: \u201eTeise Maailma viivad uksed on igal korral uues kohas\u201c (lk\u00a0151). Sommeril on visadust kaevuda perifeersetesse v\u00e4ljaannetesse, t\u00f5lgendada m\u00e4lestuskilde ja tuua esile uusi v\u00f5i unustatud asju, kusjuures eriti oluliseks peabki ta \u00e4\u00e4repealsete autorite varjust v\u00e4ljatoomist.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Lauri Sommer 7. juunil 2025 kontserdil \u201eLaulvad literaadid\u201c.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

\u00a0Kris Moor<\/p>\n

M\u00f5ju v\u00f5i vaimusugulus, koht sugupuus v\u00f5ib olla otsese suhtluse tulemus, nagu Lennart-Hans J\u00fcrgensoni v\u00f5i Eha L\u00e4ttem\u00e4e puhul, aga v\u00f5ib olla ka kaudsem, kui k\u00e4sitletava autoriga kokkupuuteid polegi. Sommeri meetod neist kirjutamisel sarnaneb aga m\u00f5lemal juhul sellega, mida Masing on juudi m\u00fcstiku Isaak Luria j\u00e4rgi nimetanud \u201evision\u00e4\u00e4rseks arheoloogiaks\u201c (lk\u00a0156). Hea n\u00e4ite pakub Sommeri kirjeldus Trakli loomingusse sisseelamisest: \u201eL\u00e4bi pimeda aja syytasin ta pildi ees kyynlaid, keskendusin ja moodustasin vaimus meie elude yhenduskohta. Selline teise isikuga tegelemine on midagi religioosset ja lummuslikku. Pikk ja tasapisi edenev tegevus, mille pidevust tuleb hoida, uurides motiive ja harutades seoseid, vaadates filme ja fotosid, lugedes biograafiaid, ajalugu, sekundaarkirjandust, s\u00f5nastikke ja ka teisi t\u00f5lkeid\u201c (lk\u00a085). Samasugust tunnet v\u00e4ljendab ka kirjeldus sellest, kuidas Sommer avastas Andres Allani loomingu, ent siin imetlen hoopis nappide s\u00f5nadega sellise konteksti loomise oskust, milles Allani isiksus muutub tajutavaks: \u201eOlid helge lapsep\u00f5lv, traumad ja punk, Propa mat\u0161, KGB, Afganistani eest hullaris olek ja rongiga loomade vedamine; teda kujundanud vaimsed voolud ja \u00f5ppej\u00f5ud UI-s, kiriku\u00f5petajad, kelle juures noored otsijad ikka k\u00e4isid\u201c (lk\u00a0268).<\/p>\n

Ise luuletaja olles n\u00e4ikse Sommeril puuduvat t\u00f5siteadlaselt eeldatav akadeemiline distants: ta on rohkem luule \u201esees\u201c ja \u00fchtlasi seob teksti selle loojaga. Eriti Trakli puhul saab selgeks nii poeedi tundliku hinge kannatus kui\u00a0ka selle kannatuse \u00fcletamine luules, mis seep\u00e4rast ongi niiv\u00f5rd v\u00f5imas, et s\u00fcndinud valust. Sommer tunneb ja v\u00e4ljendab oma m\u00f5tet kaasaloovalt, usutavalt ja empaatiliselt. Iseenesest ei pruugi selles olla midagi m\u00fcstilist. Masingu \u201e\u00e4ra k\u00e4imised\u201c J\u00fcri\u00f6\u00f6 \u00fclest\u00f5usu v\u00f5i Georg M\u00fclleri aegades olnud Jaan Kaplinski s\u00f5nul k\u00fcll pisut liiga p\u00f6\u00f6rased, et neid uskuda \u2013 aga mida siis teha, kui muud v\u00f5imalust muistseid s\u00fcndmusi m\u00f5ista ja seletada pole? Eriti kui kategoorilisi vastuv\u00e4iteid \u00e4rak\u00e4ikudel n\u00e4htule pole? Tunnustas ju ka muidu kiidus\u00f5nadega kitsi Masing ise Karl Ristikivi romaani \u201eViimne linn\u201c puhul, nagu olnuks autor seal keskaegses Akkonis k\u00e4inud ja oma silmaga k\u00f5ike n\u00e4inud. Uku Masingu \u00f5pilane Toomas Paul on muuseas v\u00e4itnud1, et arusaamale Masingu usust on vahest k\u00f5ige l\u00e4hemale j\u00f5udnud just kongeniaalne ja \u201eekstaatiline poeet\u201c Lauri Sommer.<\/p>\n

Niisugust vision\u00e4\u00e4rsust nagu Masingule on t\u00f5epoolest antud ka Sommerile. Oma eluloolistes jutustustes j\u00e4\u00e4b ta seejuures alati usutavaks ja usaldusv\u00e4\u00e4rseks. V\u00f5i siis teeb selgelt vahet ja vormistab v\u00e4iksema t\u00f5en\u00e4osusastmega loo novelliks, nagu seda on \u201eUku elust\u201c kirjutatud \u201eHilised lemmelehed\u201c2.<\/p>\n

Vision\u00e4\u00e4rsusega v\u00f5ib seostada ka taju avardamise katseid ps\u00fchhotroopsete ainete abil, nagu sellest otses\u00f5nu on juttu Trakli ja L\u00e4ttem\u00e4e puhul. Kirjutades Trakli \u00f5e nuris\u00fcnnitusest, on piire tajuv Sommer ka m\u00f5\u00f5dukas moralist: \u201eEhk oli juhtunu narkoga liialdamise tulemus\u00a0\u2013 m\u00f5elge oma laste tervisele, te t\u00e4nased l\u00f5bul\u00f5ikajad\u201c (lk\u00a090). K\u00f5neldes oma k\u00f5ige avameelsemast kirjas\u00f5brast ja \u201etajur\u00e4ndurist\u201c Eha L\u00e4ttem\u00e4est, nimetab Sommer teda \u201eennasth\u00e4vitava narkomaani antipoodiks\u201c (lk\u00a0188). Minu otse autorilt omandatud raamatusse tegi Sommer lk\u00a082 kohapeal k\u00e4sitsi paranduse\u00a0\u2013 kriipsutas maha s\u00f5na \u201enarkomaan\u201c ja kirjutas asemele \u201eps\u00fchhonaudi\u201c, mis on kahtlemata \u00f5igustatum ning p\u00fcsib m\u00f5\u00f5dus.<\/p>\n

Olgu Sommeri vaimusugulased \u00e4\u00e4repealsed v\u00f5i kesksed, aga erandlikud ja erip\u00e4rased on nad igal juhul. Nagu Sommer isegi. Kohati on tema suhtumine omamehelik, kuid see ei h\u00e4iri\u00a0\u2013 pigem meenub Mari Vallisoo luule, kus ka k\u00f5netatakse muistseid vaimusuurusi kui sinas\u00f5pru. Seegi on poeedi eelis, tema \u00f5igustatud privileeg. Omaenda vaimse sugupuu paralleelina visandab Sommer ka T\u00f5nni ehk T\u00f5nu \u00d5nnepalu \u201eluulelise sugupuu\u201c Allen Ginsbergist Betti Alverini (lk\u00a0287). Ning millised laused, ajendatud \u201ek\u00f5vast krillijast\u201c Anton Nigovist v\u00f5i siis T\u00f5nu \u00d5nnepalu enda s\u00f5nadest, otse kiusavad end tsiteerima: \u201eT\u00f5elisi luuletajaid praegu enam ei ole, luuletajastaatus pole nyydses yhiskonnas ja vaimuruumis enam v\u00f5imalik, kinnitas ta valikkogu esitlusel. Saan aru, et see on vastureaktsioon piiratud kolleegide \u00f5elusele ja yldisele kultuurilisele allak\u00e4igule, kus kymned suvalised vandid ja t\u0161ikid on \u00e4kki kirjanikud v\u00f5i uue taristu s\u00e4ilen\u00f5tked sisutuse loojad. Allak\u00e4igu m\u00e4rgid ongi ilmsed, aga teisalt on see enesekeskse vanainimese torin, mida ammugi pobisend k\u00f5ik need kaunid eksistentsialistlikud muumiad\u201c (lk\u00a0290).<\/p>\n

\u00d5nnepalu on end m\u00e4\u00e4ratlenud v\u00e4ljaspoolsena, \u00fcsna leigena kuuluma mingisse kooslusse. Ent seda on ka Sommer. Jah, s\u00f5pruskonnad, m\u00f5jutajad ja m\u00f5jualused v\u00f5ivad ju olla, aga isep\u00e4isus ja oma tee leidmine on eriline v\u00e4\u00e4rtus, ja kirjaniku puhul eriti. Olla \u00fcmbritsevatest oludest k\u00f5rgemal ning anda vaimses ekstaasis ka lugejale aimu \u00fclevuse m\u00f5\u00f5tmest. Olgu meil pealegi AI ja igasugused muud moodsad vidinad, aga Sommeri \u201eeremiteerunud syda\u201c (lk\u00a0216), tema v\u00f5ime n\u00e4ha maailma ja inimesi ainuomase silmaga ning v\u00e4ljendada talle n\u00e4htavat ainuomases keeles on v\u00e4\u00e4rtus omaette.<\/p>\n

1 Toomas Paul, Masingule m\u00f5eldes. Rmt:\u00a0P\u00f5lvest p\u00f5lve. P\u00fchendusteos Uku Masingu 100.\u00a0s\u00fcnniaastap\u00e4eva puhul. Koost Hando Runnel ja Urmas N\u00f5mmik. Ilmamaa, 2010, lk\u00a072.<\/p>\n

2 Lauri Sommer, Hilised lemmelehed.\u00a0\u2013 Vikerkaar 2007, nr\u00a01-2, lk\u00a037\u201363.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Lauri Sommer, Sugupuu. Keeleliselt toimetanud Liina Smolin. Kaanepildi teinud Epp Katus, kujundanud Margus Luht. Menu, 2025. 350\u00a0lk. S\u00fcnnis\u00fc\u00fc…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":117210,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,30990,140],"class_list":["post-117209","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-lauri-sommer","tag-meelelahutus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116142853778402803","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/117209","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=117209"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/117209\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/117210"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=117209"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=117209"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=117209"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}